) § 207 lg 1, § 242 lg 1 järgi Menetlusalune isik Gery Einberg: isikukood: 37602190364; elukoht: xxx; e-post: xxx; telefon: xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Jekaterina Aleinikova RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2 maakohus otsustas: 1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Jekaterina Aleinikova 07.05.2024 otsus väärteoasjas 2315,24,002631 muutmata ning Gery Einbergi kaebus rahuldamata. 2. Gery Einbergile
lg 1 ja
lg 1 alusel määratud rahatrahvid kogusummas 240 eurot, tuleb 45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot ja
Seega määrati G.Einbergile rahatrahv kahe rikkumise eest kogusummas 240 eurot.
lg 2 ja § 38 lg 3 nõudeid ja pani toime
3. 24.05.2024 esitas Gery Einberg kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles vaidlustab täies ulatuses nii kohtuvälise menetleja 07.05.2024 väärteootsuse kui ka väärteoasjas nr 2315,24,002631 09.04.2024 koostatud väärteoprotokolli, kuna mõlemad dokumendid sisaldavad väärinfot, väärteo tuvastamiseni on jõutud ebaausaid võtteid kasutades. Samuti ei ole kohtuväline menetleja väärteoasjas käsitlenud kaebaja vastulauset. Väidetava väärteo tõendid kaebaja kohta on saadud ebaseadusliku jälitustegevuse tulemusel. Kaebuse kohaselt puuduvad väidetavas väärteos kannatanud ja kahju, seega puudub ka väärtegu kui selline. Samuti on sõidukil olemas kehtiv tehnoülevaatus. Kaebaja hinnangul on tegemist vähetähtsa väärteoga ning põhjendamatu on alustada menetlust, piisaks hoiatusest. Kaebajale jääb arusaamatuks, mil moel tuvastati, et sõiduk ei ole läbinud tehnokontrolli. VTMS § 32 kohaselt ei ole lubatud tõendite kogumine jälitustegevusega ning
lg 2 mõte on eemaldada liiklusest sõidukeid, mis on ohtlikud teistele sõidukitele ja keskkonnale. Kaebuses toodu kohaselt teatas politseivormis olev isik, kes end ei tutvustanud ega küsinud ka auto dokumente, koheselt pärast sõiduki peatamist, et sõidukil puudub tehnoülevaatus. Politseinik rikkus korrakaitseseaduse (KorS ) § 2 lg 4, mis sätestab et riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või 2 kõrvaldada korrarikkumine. Kaebaja hinnangul ei tekita kehtiva tehnoülevaatuse kande puudumine registris liikluses kellelegi ohtu ning sõiduk peatati üksnes trahvi tegemiseks, mis on vastuolus KorS § 45 sätestatuga. Kaebaja leiab, et politsei kogus tema auto kohta registriandmed, sõites tema sõiduki taga ja selline tegevus on G. Einbergi hinnangul oma olemuselt ebaseaduslik jälitustegevus. Politseinik võttis kaebaja juhiloa ja lahkus sellega politseiautosse. Kaebaja palvele näidata töötõendit, tegid politseinikud seda kiiresti ja kaugelt ja vuristasid ette oma nimed. Kaebaja sõnul väljus tema kaasreisija sõidukist, et tuvastada politseisõiduki number. Hetkega olid politseinikud autost väljas ja ütlesid, et kinni peetud sõidukist ei tohi väljuda, mille peale väljus ka kaebaja ise sõidukist, et küsida tagasi oma juhiluba. Kaebaja kinnitusel oli ta rahulik, ei karjunud, ei vehkinud. Kaebaja sõnul pandi tal käed raudu ja paigutati politseiauto kongi. Politseinik D.P luges talle kongis ette „õigusi“, mida kaebaja hinnangul tal ju polnud. Lisaks ei mõista kaebaja, kuidas teadis politsei, kus kaebaja töötab. Kokkuvõtvalt leiab G. Einberg kohtule esitatud kaebuses, et politseinikud ületasid oma volituste piire ja rikkusid KorS § 79 sätestatud käeraudade kasutamise tingimusi, samuti KorS § 12 lg 4, millest tulenevalt on erivahendi kasutamisel selle meetme protokollimine kohustuslik. Väärteoprotokollis ei ole kajastatud käeraudade kasutamist ega ka kongi paigutamist. Menetlust läbi viinud jõustruktuuri üksuse väidetavad töötajad varjavad infot ja valetavad. Kaebaja ei mõista, milleks oli vaja väärteoprotokollis märkida tema elukohta. Tõele ei vasta ka teave kaitsja osavõtu soovi kohta, milleks on märgitud “ei“. Lisaks ei selgitatud talle kui menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi. Vale on ka protokollis märgitud toimepanemise aeg 09.04.2024 kella 20.47-20.54, kui tegelikkuses võttis „menetlus“ aega umbes 75 minutit. Politseinike tegevus tekitas kahju kaebajale ja tema kaasreisijale põhjendamatute emotsionaalsete üleelamiste ja ebaseadusliku vabaduse võtmise näol. Väärteoprotokolli koostanud politseinik esitas valeinformatsiooni ja varjas infot kaebaja käeraudadega kongi panemise kohta ja seal hoidmise kohta. Ka väärteoasjas koostatud otsus tugineb kaebaja hinnangul valet ja puudulikku infot kajastanud väärteoprotokollil. Põhjendusena viitab kaebaja taas tõendite kogumisele jälitustoimingutega, kuna on fakt, et politsei sõitis kinnipeetud sõiduki taga, sisestas registrisse sõiduki numbrimärgi ja sai info, et kehtiv tehnokontroll puudub.
lg 2 sätestab, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega, samuti võib seda tõendada registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Politsei ei palunud kaebajal kordagi tõestada tehnonõuete vastavuse kontrolli. MKM määrus nr 114 sätestab, kuidas politseil on õigus tehnokontrolli puudumist tuvastada. Seda politsei kordagi ei soovinud. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli oma ala spetsialistide hinnang sõiduki kohta ja märge registris ei taga kahjuks sõiduki ohutust liikluses. Ükski vastava ala spetsialist ei vastuta oma töö eest, ega anna garantiid sõiduki ohutuse kohta, kuni järgmise kontrollini. Seega kohustab seadus kaebaja hinnangul käima regulaarselt tehnoülevaatuses ehk kasutama teenust, mis ei paku teenuse ostjale mingit garantiid. Tegemist on lihtsalt riikliku rahateenimise viisiga ning põhjendamatu on rääkida nagu tehnoülevaatus tagaks mingit ohutust liikluses. Selge vastuolu on ka politsei reaalses tegevuses, kuna algselt soovis politsei teha kaebajale kiirmenetluse raames trahvi 80 eurot, siis ei lähe asi registrisse ja kaebaja saab kohe edasi sõita. Kaebajal lasti ka pärast käeraudadest vabanemist jätkata liiklemist sama ohtliku sõidukiga. Selline tegevus näitab selgelt, et antud sõidukit ei pidanud politsei liikluses ohuallikaks ja puudus soov seda liiklusest kõrvaldada. 3
lg-s 1 ja § 242 lg-s 1 sätestatud süütegude toimepanemist.
lg 1 näeb ette vastutuse tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest.
lg 1 kohaselt järgneb vastutus mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub
§des 201-203, 205-207, 209, 211, 212, 214-219, 221-224 ja 226-241 sätestatud väärteokoosseis.
Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud materjalidega leidnud tõendamist, et 09.04.2024 kell 20.47-20.54 Tallinnas, Endla tn 15 juures suunaga Toompuiestee poole, juhtis kaebaja mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Selliselt pani G. Einberg toime
lg 2 sätte rikkumise ning seeläbi
§-s 207 lg 1 kirjeldatud väärteo. 8. Vastavalt
lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. 4
Lisaks märgib kohus, et Eesti Vabariigis registreeritud sõidukite puhul on tehnoülevaatuse olemasolu või puudumine avalik info, mida saab Transpordiameti kodulehelt vaadata ükskõik kes, 5 ükskõik millise sõiduki suhtes. Seetõttu on täiesti kohatu ja ebaõige kaebaja väide liikluspolitsei poolt tema suhtes teostatud ebaseaduslikust jälitustegevusest. 13. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik, juhtides 09.04.2024 mootorsõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus alates 2022. aasta aprillikuust, rikkus
lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 1 15.
lg 3 kohaselt peab mootorsõidukijuht riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud dokumendid andma liiklusjärelevalve teostajale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult liiklusjärelevalve teostaja loal või korraldusel. Seda seadusenõuet G. Einberg (ja ka tema kaasreisija) nähtuvalt politsei rinnakaamera salvestisest selgelt rikkus ning pani seega toime
sätted. Patrullpolitseinik D.P antud korduvaid korraldusi istuda tagasi oma autosse, eiravad mõlemad isikud. G. Einbergile selgitatakse, et juhiload tagastatakse koheselt peale menetlustoimingute teostamist. Politsei korduvate korralduste eiramise tõttu paigaldatakse G. Einbergile menetlustoimingute teostamise ajaks käerauad ja paigutatakse ta patrullbussi kongi. Salvestis nr 1_E1115732_E1115731 tõendab G. Einbergile väärteoprotokolli koostamise ja tema õigustekohustuste selgitamist. 6
S § 79 sätestatud käeraudade kasutamise nõudeid. Kohus märgib, et G. Einbergi käitumine tema sõiduki kinnipidamise järgselt oli verbaalselt agressiivne, lisaks jättis ta täitmata politseinike seadusliku korralduse. KorS § 79 lg 1 p 1 lubab korrakaitseorganil erivahendina käeraudade kasutamist, sh kui isik võib osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu. KorS § 78 lg 4 alusel võib vahetu sunni kasutamise eest hoiatamisest loobuda juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. G. Einbergile oli korduvalt politsei poolt antud korraldus istuda tagasi oma autosse, mida kaebaja keeldus täitmast, olles seejuures agressiivse hoiakuga. Seetõttu oli kohtu hinnangul erivahendite kasutamine põhjendatud. 21. Kokkuvõtvalt, rikkudes
Einberg toime
S § 16 lg 3 mõttes. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud G. Einbergi käitumises puuduvad. Karistus 22.
lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ja
Kohtuväline menetleja on G. Einbergi karistanud
lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ning
lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 40 eurot, seega on mõlema liiklusseaduse sätte rikkumise eest määratud karistus sanktsiooni keskmääras. 23. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on G. Einbergile karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust ja rikkumise raskust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr, mis
lg 1 puhul on 50 trahviühikut ja
Karistusregistri teatise (tl 11) kohaselt puuduvad G. Einbergil kehtivad karistused. Tema käitumises ei esine vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on menetleja hinnanud õigesti isiku süü suurust ja määranud karistused eeltoodud sätete puhul sanktsiooni keskmääras. 24. Kokkuvõtvalt ei ilmnenud kaebuse lahendamisel menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või 7 tühistamine. Sellest tulenevalt jätab kohus G. Einbergi kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.