) § 201 lg 1 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Meelis Maena isikukood: 37501060219; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht x; e-post:x. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskond Rapla menetlusgrupp, eriasjade uurija Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 22.03.2024.a otsus Meelis Maena karistamises
2. Määrata Meelis Maenale
3. Rahatrahv tuleb tasuda 22.03.2024.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse ärakiri saata Meelis Maenale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on 1
lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime
2. Kohtuvälise menetleja 22.03.2024.a otsusega määrati Meelis Maenale
Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteoprotokoll on koostatud õigesti ja menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane. Transpordiameti vastusest teabenõudele selgub, et Liiklusregistri andmetel Meelis Maena seisuga 01.03.2024.a mootorsõiduki juhtimisõigust ei omanud. Meelis Maena esitas 14.03.2024 Transpordiametile taotluse temale Rootsis väljastatud AM-, B- kategooria juhiloa nr 7501060599, kehtivusega 04.03.2010.a - 04.03.2020.a, vahetamiseks Eesti juhiloa vastu. 19.03.2024.a saabus Transpordiameti Tallinna teenindusbüroosse Meelis Maenale väljastatud Eesti juhiluba kehtivusega 14.03.2024.a kuni 13.03.2034.a. Meelis Maenal puudus 01.03.2024.a kehtiv juhiluba ning samuti ka mootorsõiduki juhtimise õigus.
lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtuväline menetleja juhindus karistuse mõistmisel KarS § 56 lõikes 1 sätestatust ning leidis, et on võimalik karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ning hindas menetlusaluse isiku süü keskmiseks. Meelis Maena pani
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime teadlikult ja tahtlikult, kuna teadis, et tal puudus sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Menetlusaluse isiku kaebus
lg 5 sätestab, et Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba kehtib sellele märgitud kehtivusajani. Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu otsusele nr 4-20-758, mille punktides 13 ja 14 on märgitud järgmist -
lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete või
Mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument ja isikul võib olla ainult üks juhiluba või seda asendav dokument (
Märgitu kehtib ka välisriigis väljastatud juhiloa korral. Mootorsõiduki juhtimisel Eestis peab juhil olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument (
Eesti piires ei ole Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik (
Sellisel juhul tuvastatakse juhtimisõigus liiklusregistri andmetele tuginedes. Seega erinevalt inimesest, kellele on väljastatud juhiluba Eestis, saab välisriigis välja antud juhiloa omanik enda juhtimisõigust tõendada ainult kehtiva välisriigi juhiloa või muu juhtimisõigust tõendava dokumendiga, kuid mitte liiklusregistri andmetega. Tuginedes eeltoodule on kohtuvälise menetleja hinnangul leidnud kinnitust, et Meelis Maenal puudus 01.03.2024.a kell 15:40 juhtimisõigus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rahatrahvi määra kujunemist on üldmenetluse otsuses piisavalt põhjendatud. Kokkuvõttes kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus väärteoasjas muutmata. Kohtu seisukoht 5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. 6. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Meelis Maenale ette
lg 1 p 1 nõuete rikkumist, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning sellega
lg 1 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o seda, et Meelis Maena juhtis 01.03.2024.a mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. 7. Kohus, olles uurinud kirjalikke tõendeid, hinnanud Meelis Maena kaebuses ning kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatut, leiab, et Meelis Maena ei ole toime pannud
8. Meelis Maena juhtis 01.03.2024.a kell 15.40 Rapla maakonnas, Rapla vallas, RaplaJärvakandi-Kergu tee 12ndal kilomeetril, mootorsõidukit Opel Meriva. Tema kõrvaldati 01.03.2024.a alates kella 16:39 mootorsõiduki juhtimiselt kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseni
Meelis Maena on otsuse omakäeliselt allkirjastanud ja selgitanud, et tal on Rootsi Kuningriigi juhtimisõigus.
§-s 201 lg 1 sätestatud süüteo objektiivset koosseisu, sest Meelis Maenat ei saa käsitada juhtimisõiguseta isikuna
lg 1 ja § 201 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu lahend 4-17-4621) ning kohtuväline menetleja on vääralt kohaldanud materiaalõigust.
lg 1 määratleb juhtimisõiguse mõiste, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Rootsi Kuningriigis välja antud juhiloa kehtivuse kaotamine 04.03.2020.a tõi kaasa juhtimisõiguse peatumise
lg 3 p 1 alusel.
lg 1 kohaselt on mootorsõiduki juhtimisõiguse peatumine mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine. Seega oli Meelis Maenal keelatud ajutiselt mootorsõidukit juhtida kuni kehtiva juhiloa saamiseni ning ta rikkus
lg 1 keeldu, mille kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Kohus leiab, et selline tegu on karistatav liiklusnõuete muu rikkumisena
13. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas õigesti viidanud
lg 5 sätetele, mille kohaselt on Rootsi Kuningriik Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik. Seejärel on kohtuväline menetleja ekslikult viidanud Riigikohtu lahendile nr 4-20-758, milles on käsitletud alaliselt Eestisse elama asunud isiku juhtimisõigust, kelle Süürias väljastatud juhiluba (
99 lg 1 p 3 Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba) oli kehtetu ning mille vahetamisel Eesti juhiloa vastu laienesid
14. Kohus ei tuvastanud ühtegi Meelis Maena teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu ning kohus tunnistab Meelis Maena süüdi väärteo toimepanemises
lg 1 järgi.
Arvestades süüteo asjaolusid, samuti seda, et Meelis Maena on enda rikkumist tunnistanud, võib karistuse kohaldada alla sanktsiooni keskmist määra. Üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt mõistab kohus Meelis Maenale karistuseks rahatrahvi 6 trahviühikut, s.o 24 eurot. 15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 22.03.2024.a otsuse Meelis Maena karistamises
lg 1 järgi ja teeb uue otsuse, millega määrab Meelis Maenale karistuse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.