RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 8 000 000 eurot. Kaebus maakohtule

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitasid kaebuse AS-i Olerex kaitsjad, kes taotlesid otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt otsuse tühistamist karistuse osas. 4-24-37 Maakohtu otsus
2. Tartu Maakohus tühistas
3. märtsi
4. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt. Uue otsusega lõpetas kohus AS-i Olerex suhtes väärteomenetluse VKS § 331 lg 2 järgi ning karistas aktsiaseltsi AÕKS § 2351 lg 2 järgi AÕKS § 1231 lg-s 1 ette nähtud kohustuse rikkumise eest 1 000 000 euroga.
5. Otsuse kohaselt jättis AS Olerex
6. aastal täitmata nõude vähendada energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga kalendriaasta jooksul vähemalt kuus protsenti. Kuue protsendi vähendamise nõude pidi AS Olerex täitma Trafigura Pte Ltdlt ostetud 9000 t biokütuse HVO (hüdrogeenitud taimeõli) tarnega
7. a detsembri lõpus. Seda aga ei tehtud. AS-i Olerex juhatuse ainuliige A. L. korraldas ettevõtte töö selliselt, et biokütuse asemel telliti 9000 t tavalist talvist (fossiilse päritoluga) diislikütust ning biokütuse HVO päritolusertifikaadid, mida ei ole võimalik siduda fossiilse diislikütusega. Kohus võttis AS-ile Olerex karistuse mõistmisel aluseks AÕKS § 2351 lg-s 2 sätestatud rahatrahvi ülemmäära 10 000 000 eurot. Kuna väärteoprotokollis etteheidetud teoga ei kahjustatud keskkonda, inimesi ega vara ja AÕKS § 1231 lg-s 1 nimetatud kohustuse rikkumise ulatus oli väike, pidas kohus menetlusaluse isiku süüd keskmisest oluliselt väiksemaks. Ka arvestas maakohus AS-i Olerex kehtivat karistust AÕKS § 2351 lg 2 järgi ning seda, et kohustuse rikkumine ei tohi olla odavam kui selle eest kohaldatav karistus. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8. Kaitsjad Oliver Nääs ja Kristi Rande taotlevad kassatsioonis tühistada maakohtu otsus osas, millega AS-i Olerex karistati AÕKS § 2351 lg 2 järgi, ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotlevad kaitsjad saata väärteoasi vaidlustatud osas uueks arutamiseks maakohtule või mõista AS-ile Olerex karistus kooskõlas väärteo toimepanemise ajal kehtinud seadusega.
9. Maakohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud füüsilist isikut, kelle tegevus toob kaasa juriidilise isiku vastutuse

§ 14lg 1 tähenduses.

Väärteoprotokolli ja kohtuotsuse kohaselt vastutab A. L. kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse täitmata jätmise eest üksnes seetõttu, et ta oli AS-i Olerex juhatuse liige. Juhatuse liikme asemel võis AÕKS § 1231 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise eest vastutada aga muu juhtivtöötaja või pädev esindaja. Ka täitis AS Olerex kõnealuse AÕKS-ist tuleneva kohustuse biokütuse HVO päritolusertifikaatide ostmisega 2022. a detsembri lõpus. 7. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, lähtudes menetlusalusele isikule karistuse mõistmisel AÕKS § 2351 lg-s 2 sätestatud rahatrahvimäärast.

§ 47lg 2 järgi võib juriidilisele isikule määrata rahatrahvi kuni 400 000 eurot.

Riigikohus on selgitanud, et karistusõiguse üldosa ja eriosa normid ei ole üld- ja erinormi vahekorras ning vastuolu korral tuleb lähtuda üldnormist. Seega tuleb AS-ile Olerex karistust mõistes aluseks võtta rahatrahvi maksimaalne määr kuni 400 000 eurot.

1. Kassatsioonivastuses leiab Keskkonnaamet, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Maakohus on tõenditele tuginedes veenvalt tuvastanud, et AS Olerex jättis
3. aastal täitmata AÕKS § 1231 lg-st 1 tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kohustuse. Selle nõude täitmise eest vastutas ettevõttes A. L., kelle tegevusetuse saab

§ 14lg 1 kohaselt omistada juriidilisele isikule. Miski kassatsioonis märgitust kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Nõustudes 2

§ 47

lg 2 järgi sai juriidilisele isikule kohaldada rahatrahvi 100 kuni 400 000 eurot. Vastuolu kõrvaldati alles 1. novembril 2023, kui

§ 47täiendati lõikega 4.

Vastavalt lisatud lõikele võib reguleeritava valdkonna eripära arvestades karistusseadustiku eriosas või muus seaduses ette näha tavapärast rahatrahvi ülemmäära (s.o

§ 47lg-d 1 ja 2) ületavaid trahvimäärasid ning erinevaid arvutamise aluseid.

1. AS Olerex jättis kohustuse täitmata
2. a, s.o enne, kui seadusandja lisas

§ 47neljanda lõike.

Järelikult oli sellel ajal AÕKS § 2351 lg 2 vastuolus karistusseadustiku üldosaga. Seega tuleb kolleegiumil võtta seisukoht, kas AS-ile Olerex karistuse mõistmisel on karistuse ülemmääraks AÕKS § 2351 lg-s 2 või

§ 47lg-s 2 sätestatud rahatrahvi ülemmäär.

Maakohus leidis, et kuna atmosfääriõhu kaitse seadus ja karistusseadustik on mõlemad lihtseadused, s.t võrdse õigusjõuga õigustloovad aktid, tuleb kohaldada AÕKS § 2351 lg-t 2, mis on erinorm

§ 47lg 2 suhtes.

Kolleegium ei nõustu sellega alljärgnevatel põhjustel. 13. Karistusseadustik annab aluse karistamiseks kõigi süütegude eest (

§ 3

).

§ 1

lg 1 kohaselt tuleb karistusseadustiku sätteid kohaldada nii karistusseadustiku eriosas kui ka muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Seega kehtib üldosa täies ulatuses ka väljaspool karistusseadustikku asuvatele väärteokoosseisudele, kui karistusseadustiku üldosast endast ei tulene teisiti (vt ka RKKK 26.11.2013, 3-1-1-88-13, p 9). 14. Eelöeldu tähendab käsilolevas asjas muu hulgas seda, et AÕKS § 2351 lg 2 on karistusõiguse eriosa norm. Seetõttu on määrav küsimus karistusseadustiku üldosa normi (

§ 47lg 2) ja eriosa normi (AÕKS § 2351 lg 2) vastuolus.

Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt ei ole karistusõiguse üld- ja eriosa normid üld- ja erinormi vahekorras. Eriosa normis sätestatu ei tohi väljuda üldosas antud piiridest, s.o eriosa norm ei tohi raskendada isiku olukorda võrreldes üldosa normiga. Kui seda on tehtud, tuleb kohaldada üldosa sätet (vt RKÜK 16.05.2008, 3-1-1-88-07, p-d 51 ja 52; RKKK 06.06.2005, 3-1-1-48-05, p 6; 05.03.2001, 3-1-1-20-01, p 6.1). Kolleegium ei pea võimalikuks seda seisukohta muuta. Vastuolu korral

§ 47

lg-s 2 ja muudes seadustes sätestatud väärtegude eest ette nähtud rahatrahvi määrade (AÕKS § 2351 lg 2) vahel kohaldub

§ 47lg 2.

Seega tuleb ASile Olerex karistust mõistes lähtuda

§ 47

lg-s 2 sätestatud karistusraamidest, milleks on rahatrahv 100 kuni 400 000 eurot. 15. Kolleegium möönab, et AÕKS § 2351 lg-st 2 ja sätte kehtestanud seaduse eelnõu (159 SE, Riigikogu XIV koosseis) seletuskirjast nähtub ühemõtteliselt seadusandja tahe Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste ülevõtmiseks ja AÕKS § 1231 lg-s 1 sätetatud nõude mittetäitmise korral juriidilisele isikule tavapärasest (

§ 47lg 2) tunduvalt suurema rahatrahvi ülemmäära kehtestamiseks.

Soovides sätestada teatud väärtegude eest rangemad karistused, tulnuks seadusandjal ette näha selline võimalus lisaks karistusseadustiku üldosas. Seejuures on ka seadusandja ise

§ 47

lg 4 kehtestanud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu seletuskirjas leidnud, et ilma karistusõiguse üldosa muutmata ei pruugi olla võimalik Euroopa Liidu õigusaktides nõutavaid 3

§ 47lg 4 jõustus aga alles 1.

novembril

2. Võttes AS-ile Olerex karistuse mõistmisel aluseks AÕKS § 2351 lg-s 2 ette nähtud rahatrahvi kõrgendatud määra, eksis maakohus materiaalõiguse kohaldamisel, mis tingib kohtuotsuse tühistamise AS-ile Olerex mõistetud karistuse osas. Kolleegium teeb selles osas ise uue otsuse, mõistes

§ 47

lg-s 2 sätestatud karistusraamides menetlusalusele isikule, arvestades maakohtus tuvastatud asjaoludele vastavat teosüüd, uueks karistuseks rahatrahvi 300 000 eurot.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ning § 175 p-st 1, tühistab kolleegium Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a otsuse AS-ile Olerex mõistetud karistuse osas ja mõistab ise uue karistuse. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata. Kassatsioon rahuldatakse osaliselt.
4. Kaitsjad taotlevad hüvitada AS-ile Olerex kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu ilma käibemaksuta 10 839 eurot. Arvete kohaselt on O. Nääsi õigusteenuse tunnihind 220 eurot ja K. Randel 200 eurot ning neil kulus õigusabi andmiseks kokku 53,65 tundi. Kolleegium peab tunnitasusid põhjendatuks, kuid kaitsjate ajakulu õigusabi osutamisel ja taotletavat summat ebamõistlikuks.
5. Valitud kaitsjale kassatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb muu hulgas arvesse võtta, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud (RKKK 19.04.2022, 1-18-158/266, p 95). Menetletavas asjas osutusid kassaatorite väited suures osas põhjendamatuks. Tähelepanu vääris üksnes kaitsjate seisukoht materiaalõiguse väära kohaldamise kohta AS-ile Olerex karistuse mõistmisel. Tegemist ei ole keeruka õigusküsimusega. Lisaks hõlmab menetluskulu hüvitamise taotlus kahele kaitsjale makstud tasu. Kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 2). Sellest tulenevalt ei saa ühe ja sama ülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks (vt nt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101, p 127). Õigusteenuse tegevusaruannetest ilmneb, et O. Nääs ja K. Rande on õigusabitasu küsinud ka kattuvate toimingute eest, muu hulgas on mõlema kaitsja osas eraldi ajakuluna märgitud töönõupidamised nende endi vahel.
6. Põhjendatuks ei saa pidada kaitsjate kogu ajakulu 53,65 tundi ka seetõttu, et kassatsioon koosneb kümnest leheküljest ja selles üksnes korratakse maakohtus juba avaldatud seisukohti. Eelnevat arvestades loeb kolleegium KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega kaitsjatasuks 4000 eurot (ilma käibemaksuta). See summa tuleb VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt AS-i Olerex kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4