RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 29 lg 1 p 1 alusel või kaitsealuse karistamist rahatrahviga. Kaebuse kohaselt ei ole teo toimepanemine tõendatud. Menetlusalune isik jõi alkoholi pärast sõiduki parkimist. Lisaks pole väärteotoimikusse lisatud kortermaja turvakaamera salvestist, millele kohtuväline menetleja väärteo toimepanemise aja tuvastamisel tugines. Kaebajalt ei saa juhtimisõigust ära võtta, sest tal on raske liikumispuue.

1. Harju Maakohus jättis
2. juuni
3. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtu hinnangul võis asja lahendada kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse pooled nõustusid sellega ning kohus tugines vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ega kogunud täiendavaid tõendeid. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Menetlusaluse isiku kaitsja Valeriy Gimaev taotleb kassatsioonis väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel või asja saatmist uueks arutamiseks maakohtule.

Väärteo toimepanemine ei ole tõendatud. Samuti tugines maakohus videosalvestisele, millega kaitsjal polnud võimalik 4-24-1840 tutvuda. Kaitsjale antud kahel CD-plaadil on vaid patrullpolitseinike rinnakaamerate videod, kortermaja turvakaamera salvestist ei laaditud üles ka e-toimiku keskkonda. Kohtuväline menetleja esitas kohtule mitu tõendit pärast menetlusaluse isiku kaebust, kuid kohus ei võimaldanud uute tõendite suhtes seisukohta avaldada.

§ 120lg-s 3 sätestatud nõuete eiramine on oluline menetlusõiguse rikkumine.

Kohus ei selgitanud välja, kas juhtimisõigus on menetlusalusele isikule tulenevalt tema liikumispuudest vajalik.

1. Kohtuväline menetleja palub jätta kassatsiooni rahuldamata. Kaitsja kinnitas
2. mail 2024 oma allkirjaga, et ta on väärteoasja materjalide koopiad ning videosalvestised kätte saanud. Maakohus ei rikkunud

§ 120lg-s 3 sätestatut.

Pärast kaebust esitatud tõendeid oleks kaitsja saanud ka ise koguda ning need ei sisaldanud tõendusteavet väärteo asjaolude kohta. Maakohus arvestas menetlusaluse isiku liikumispuudega vastavalt kohtupraktikas välja kujunenud nõuetele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kaitsja heidab põhjendatult maakohtule ette väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist

§ 150lg 2 tähenduses.

Pärast maakohtule kaebuse esitamist lisas kohtuväline menetleja väärteotoimikusse tõendid, mille kohta menetlusaluse isiku arvamust ei küsitud. Maakohus jättis tähelepanuta ka kaitsja väite, et tal puudus juurdepääs turvakaamera salvestisele. Samuti ei ole seadusega kooskõlas maakohtu põhjendused liikumispuudega menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmise kohta. 7.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui (

1. a)kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning (
2. b)kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

§ 120

lg-s 3 on täiendavalt sätestatud, et kui kohtumenetluse pool on koos kaebusega maakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib asja lahendada kirjalikus menetluses vaid siis, kui kohtumenetluse pooled ei taotle uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist. Ehkki

§ 120

lg-s 3 räägitakse otsesõnu üksnes koos kaebusega esitatud uuest tõendist, tuleb osutatud normis märgitut kohaldada kaitseõiguse tagamiseks ka siis, kui tegemist on kohtuvälise menetleja esitatud või kohtu enda kogutud uute tõenditega (viimati RKKK 27.03.2023, 4-22-2959/16, p 8).

1. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kaebuse maakohtule
2. mail 2024, milles väljendas, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja vastas kaebusele
3. juunil 2024, kinnitas nõusolekut kirjalikuks menetluseks ning edastas kohtule väärteotoimiku. Toimikus on karistusregistri väljavõte ning vastused politseiasutuse päringutele sõiduki ja isiku detailandmete kohta, mis on koostatud
4. mail
5. Kassatsiooni kohaselt puudus kaitsjale kättesaadavaks tehtud toimikust ka taatlustunnistus ja tõend politseiametniku koolituse läbimise kohta. Lisaks on materjalide hulgas politseiametniku
6. juuni
7. a e-kirjavahetus kohtueksperdiga. Seejuures tugines sellele kirjavahetusele maakohus, kui jõudis seisukohale, et menetlusalune isik tarvitas alkoholi juba enne sõiduki parkimist.
8. Maakohus ei teavitanud menetlusalust isikut kohtuvälise menetleja esitatud täiendavatest tõenditest ega andnud võimalust avaldada nende kohta arvamust. Samuti ei selgitanud kohus välja menetlusaluse isiku seisukohta istungi korraldamise suhtes muutunud tõendikogumit silmas pidades. Sellises olukorras oli asja lahendamine kirjalikus menetluses

§ 120lg 3 kohaselt välistatud.

10. Lisaks rikkus maakohus põhjendamiskohustust, kui jättis vastamata kaitsja kaebuse väitele, mille kohaselt ei olnud kaitsjal võimalik tutvuda turvakaamera salvestisega. Kohtumenetluse õigluse ja poolte võrdsuse tagamiseks saab otsuse tegemisel tugineda vaid tõenditele, millega kohtumenetluse pooled on tutvunud ja millele neil oli võimalus esitada vastuväiteid. Menetlusalusel isikul ja tema 2

§ 114

lg 5) ning saada menetlusdokumendi või väärteotoimiku täielik koopia (

§ 62lg 4).

Maakohus ei selgitanud välja seda, kas kaitsjale kättesaadavaks tehtud salvestiste hulgas oli ka vaidlusalune tõend. Tuginedes isiku karistamisel tõendile, lahendamata enne küsimust sellest, kas menetlusalusel isikul oli võimalik sellega üldse tutvuda, rikkus kohus oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150lg 2 tähenduses.

1. Kaitsjal on õigus selleski, et maakohus jättis nõutaval viisil põhjendamata juhtimisõiguse äravõtmise raske liikumispuudega menetlusaluselt isikult. Karistusseadustiku (KarS) § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust põhikaristusena ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtupraktika järgi rakendub keeld siis, kui isik kasutab liiklemiseks mootorsõidukit puudest tingitult enda igapäevase elu korraldamisel ja sõiduki kasutamine peab isiku puude tõttu olema vältimatult vajalik (viimati RKKK 15.12.2020, 4-20-2705/20, p 7.1, vt ka RKKK 23.10.2024, 4-24-1237/24, p 11). Selle kindlakstegemisel tuleb lähtuda muu hulgas puude olemusest ja raskusest, vajadusest käia ravi- või rehabilitatsiooniasutuses, samuti inimese töö ning õpingute asukohast. Kohus peab hindama ka inimesele kättesaadavaid alternatiivseid liiklemisvõimalusi, sh ühistranspordiühendust. (Viidatud 4-20-2705/20, p 7.2)
2. Maakohus tuvastas menetlusaluse isiku raske liikumispuude, tuginedes Sotsiaalkindlustusameti väljastatud puudega isiku kaardile. Kuna kaebusele polnud aga lisatud ühtegi tõendit, millest saanuks teha järeldusi selle kohta, et juhtimisõigus on kaebuse esitajale igapäevase elu korraldamise tagamiseks vältimatult vajalik, jättis maakohus karistuse muutmata.
3. Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb uurimispõhimõttest lähtuvalt koguda

§ 125

lg 1 alusel tõendeid omal algatusel siis, kui asjaolud annavad põhjendatud aluse kahelda selles, kas menetlusaluse isiku karistamine juhtimisõiguse äravõtmisega on KarS § 481 lg 2 või § 50 lg 2 kohaselt lubatav (viidatud 4-20-2705/20, p 9). Kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebusele kaitsja asjakohaseid tõendeid ei lisanud, siis ei olnud maakohtul võimalik toimikumaterjalide põhjal lahendada küsimust sellest, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine toimus kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (

§ 133p 7).

Kui kohtul tekib vajadus täiendavate tõendite kogumiseks ja väärteoasja kirjalikus menetluses arutamine ei võimalda lahendada kohtuotsuse tegemisel täiel määral

§-s 133 loetletud küsimusi, tuleb korraldada kohtuistung

§ 120lg 2 alusel (RKKK 17.02.2020, 4-19-3994/31, p 6).

Igal juhul pidanuks maakohus vaidlusaluses väärteoasjas menetlusaluselt isikult mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist põhjendama, järgides kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtteid (vt eespool p 11). 14. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 174

p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab kolleegium maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 3