lg 1 p 2): Nõude esitaja Nõude summa eurodes Saamata jääv summa eurodes Järk Jaotise %
Kohus määras pankrotimenetluses massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks tasutava deposiidi, kuid seda ei tasutud. Kohus tegi Konkurentsiameti maksejõuetusteenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 08.08.2024, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Family Estate OÜ pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust
lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus määras massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks tasutava deposiidi. Deposiiti ei tasutud. Kohus tegi
lg 1 alusel maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et nad ei esita avaldust. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik
lg 2 tähenduses maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning kuna ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole avaldanud soovi massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha tasuda, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu
Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud.
kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas.
lg järgi kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 65 1, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni, mis kehtisid 31.01.2021.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande 2 kinnitamisel.
lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse pankrotihaldurile tasu määramiseks. Kohus, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, asub seisukohale, et halduri poolt ülesannete täitmisele kuluv aeg ning rakendatud tunnitasumäär on põhjendatud ning vajalik. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks halduri nimetatud summa kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
lõikele 11.
lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri tasu ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb.
lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi käibemaks (KMS § 15 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihaldurile tuleb määrata töötasu ja kinnitada halduri tegevuskulud seonduvalt seadusest tulenevate kohustuste täitmisega halduri poolt taotletud summas.
lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata ja sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Kohus leiab, et Oliver Ennok tuleb vabastada pankrotimenetluses võlgniku pankrotihalduri kohustustest pärast võlgniku kustutamist äriregistrist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 4 näeb ette, et kui kohus lõpetas pankrotimenetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, siis märgitakse pankrotihaldur 3 äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana, kui ta ei ole teisiti avaldanud. Pankrotihaldur taotleb, et dokumentide hoidjaks määrataks võlgniku juhatuse liige D.A, isikukood XXX. Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada.
lg 4 sätestab, et deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt
X AS tasus käesolevas menetluses deposiidina selleks ettenähtud Rahandusministeeriumi kontole ajutise halduri tasu ja kulude katteks ning pankrotimenetluse kulude katteks kokku 3 000 eurot. Kohtu deposiidist tasuti ajutise halduri tasu ja kulud summas 1728 eurot. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri lõplikuks tasuks 3168 eurot (2640 eurot + käibemaks 528 eurot). Haldur palub halduri tasu summas 2290 mõista välja pankrotivarast ning ülejäänud pankrotihalduri tasu summas 878 eurot maksta välja võlausaldaja poolt tasutud deposiidist. Deposiidina tasutud rahaliste vahendite jäägi summas 394 eurot palub haldur tagastada võlausaldaja arvelduskontole, kes deposiidi tasus. Kohus on seisukohal, et X AS (praegune nimi X AS) poolt 11.02.2020 tasutud deposiidi jääk summas 394 eurot tuleb tagastada arvelduskontole, millelt deposiit tasuti (X AS, Nordea Bank AB, arvelduskonto xxx, SWIFT xxx, aadress xxx). (digitaalselt allkirjastatud) Hannes Olev kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.