KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 29.04.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-17267 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Viktoria VIVTŠARUK Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks A.R sünd. 28.05.1978, isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht xxx , töökoht puudub Karistuse kandmise algus 05.09.2009 ja lõpp 27.11.2014 Jätta A.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 28.02.2013 Viru Maakohtule vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. materjalid kinnipeetav A.R-i A.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.04.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §118 p.1 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 2 kuud 22 päeva alates 05.09.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 5 lõppenud distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kinnipeetava ohtlikkus väljendub agressiivses käitumises ning soodusteguriks on alkohol. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetava täitmiskava on kinnitatud 04.02.2013, mistõttu tegevused on täitmisel. Kinnipeetaval on kutseharidus – sanitaartehnilised tööd, ehituspuusepatööd ja metallitööd, OÜ-s xxx lõpetas kohanemiskoolituse. Riigikeelt kinnipeetav ei valda, suhtub positiivselt nii haridusse kui tööalasesse enesetäiendamisse. Enne vangistust oli 1 kinnipeetav registreeritud töötuna, vanglas töötab köögitöölisena. Kinnipeetava töökogemused on vähesed. Vangistuses toetab kinnipeetavat abikaasa, samuti on sissetulekuks töö eest saadav tasu. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 793 €. Lähedastest on kinnipeetaval ema, isa ja abikaasa, kellega abiellus vanglas. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes, tunnistab, et alkoholi mõju all võib olla vägivaldne. Kinnipeetav on saanud alkoholivastast ravi, talle on pandud diagnoos F 10.
- Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Suhtlemisel ametnikega on kinnipeetav viisakas ja osalenud korduvalt psühholoogilisel nõustamisel. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud krooniline haigus. Tavaolukorras kontrollib kinnipeetav oma käitumist, enesekontrolli võib kaotada alkoholi mõjul ning käituda agressiivselt. Kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. Kinnipeetava poolt on ohustatud isikud, kellega kinnipeetaval tekib konflikt ja kes teda provotseerivad. Samuti võivad olla ohustatud võõrad vara omavad isikud. Oht seisneb materiaalse kahju ja kehavigastuste tekitamises ja on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav kuritarvitab alkoholi. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava elamisluba kehtib kuni 09.05.
- Lähedastest on kinnipeetaval ema, isa ning abikaasa, kes ei tea kinnipeetava sõpruskonnast midagi. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama abikaasa juurde. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud võlgnevusteta korteriga, kus elab abikaasa üksi. Kinnipeetava abikaasa on töötu ning nõus kinnipeetavat toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Katseajal on kinnipeetav korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks oleks soovitav läbida individuaalprogramm Õige hetk. Maakohtu istung Kinnipeetav A.R taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et elas abikaasaga koos vaid 9 kuud enne vangistust. Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud ja oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ja reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, ohtlikkus väljendub agressiivses käitumises ja soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetav varasemalt vabanenud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime kehtival katseajal. Kriminaalhoolduse ajal ei omanud kinnipeetav töökohta, kuritarvitas alkoholi ja oli korduvalt karistatud väärteokorras. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades eeltoodut puudub maakohtul igasugune veendumus selles, et kinnipeetav seekord suudab katseaja nõudeid täita ja ei pane kehtival katseajal toime uut kuritegu. Oma eelneva käitumisega on kinnipeetav näidanud, et mõistetud karistustest ja talle osutatud usaldusest vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise otsustamisega ei ole ta enda jaoks mingeid järeldusi teinud. Seega ei ole karistuse eesmärgid kinnipeetava puhul m veel saavutatud ja tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kinnipeetavale on vangistuses määratud mitu distsiplinaarkaristust, mis on küll tänaseks päevaks lõppenud, kuid mis kogumis siiski näitavad kinnipeetava käitumist ka vangistuses. Mõistetud vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab pidada erandiks. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3