Obsah (6)

§ 428§ 429§ 432§ 173§ 164§ 168

2-24-7298 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2024, Jõgeva Tsiviilasja number 2-24-7298 Tsiviilasi X.V hagi T.V vastu elatise

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on selgelt väljendanud, et loobub tagasiulatuva elatise nõudest osaliselt perioodil 01.06.2023-11.06.2023. Kohus on seisukohal, et nõudest loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hageja nõudest loobumise vastu ning lõpetab selles nõudes menetluse määrusega

§ 428lg 1 p 3 kohaselt lõpplahendit tegemata.

2 2-24-7298 Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432). 6.

Elatise nõude lahendamine 6.1.Kohus tegi sünnitunnistuse alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: X.V (sünd. xxxxxxxxxx) on H.Z ja T.V laps. 6.2.Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:      Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3) Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. (lg 4) Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja
3. Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (lg 6) Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui 3 aastat. (lg 7) 6.3.Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Hagimaterjalidest ei nähtu, et hageja viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kostja vastupidiseid seisukohti ega tõendeid esitanud. Kostja ei ole kohustatud maksma sama pere mitmele lapsele. Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on vaid 3 2-24-7298 üks ühine alaealine laps. Seega ei kuulu PKS § 101 lg 6 ja 7 kohaldamisele. Kohus määrab elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-
4. Hageja on nõudnud elatist seadusjärgses miinimummääras ning esitas hagis elatise suuruse arvutuskäigu, sama tagasiulatuva elatise nõude osas. Hageja on seadusjärgset elatist arvutanud ebaõigesti. Kohus arvutab elatise ning tagasiulatuva elatise ümber vastavalt seadusele ning hagi kuulub seetõttu rahuldamisele osaliselt. 6.4.Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal oli ühe kuu elatise suurus hagejale 240,22 eurot (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 54,96 eurot, millest tuli maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 50 eurot ja pool lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 3 lapsega kes toetust sel hetkel said) ja praegu on ühe kuu elatise suurus hagejale 249,59 eurot (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 54,96 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 50 eurot ja pool lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 4 lapsega kes toetust saavad). Kohus mõistab elatise hageja kasuks seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni selliselt, et jooksva elatise väljamõistmise algusajaks on 01.08.2024, mil hageja seadusliku esindaja noorim laps hakkas peretoetusi saama ning mil tuli lasterikka pere toetust arvesse võtta nelja lapse osas. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta
5. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 6.5.Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt 12.06.2023-07.05.
6. Elatise hagi esitamisest 08.05.2024 kuni 31.07.2024 arvestab kohus tagasiulatuva elatise hulka, kuna alates 01.08.2024 muutus elatise suurus seetõttu, et lasterikka pere toetust tuli arvestada kolme lapse asemel nelja lapse osas. Tagasiulatuva elatise perioodiks jääb 12.06.2023-31.07.
7. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on põhjendatud. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus hagejale välja ühekordse summana 2900,56 eurot [(196,16€/30p x 19p) + (196,16€ x 6k) + (212,83€ x 3k) + 240,22€ + (240,22€ x 3k)]. Menetluskulude jaotus 7.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Elatise nõudest loobumise osas kannab

§ 168

lg 4 alusel menetluskulud hageja, kuna ta ei loobunud nõudest seetõttu, et kostja oleks nõude rahuldanud. Kohus ei määra kostja menetluskulude rahalist suurust kindlaks, kuna kostja ei ole menetluskulusid kandnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4