lg-te 2 ja 3 alusel määrata rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400 eurot tasumisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 näeb ette väärteokorras vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. 2.4. Kohus leiab, et LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud rikkumine on usaldusväärselt tõendamist leidnud. Väärteotoimikus olevast väärteoprotokollist nähtuvalt on kohtuväline menetleja Suurap Räägelile väärteona ette heitnud mootorsõiduki Audi A4 registreerimismärgiga XXX XXX juhtimist 01.08.2024.a. kell 16.30 Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, Abja-Paluoja linnas, Viljandi tee 29b liikudes vana raudtee (terviserada) suunas omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Tunnistajana ülekuulatud politseiametniku S.T ütluste kohaselt teostas ta järelevalvet koos patrullpolitseinik K-E.Rga Viljandimaal, Abja-Paluoja linnas, kui liikudes mööda Viljandi teed 3 märkasid nad Viljandi tee 29B juurest metsateele keeravat tumedat värvi sõiduautot. Kuna auto tundus kahtlane, otsustasid nad sõidukit kontrollida. Jõudsid sõidukile järele vana raudtee peal ning sõidukiks osutus Audi A4, registreerimismärgiga XXX XXX . Sõiduki juhti kontrollides selgus, et sõiduki juhiks on Suurap Räägel ning tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. 01.08.2024.a. koostatud sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsuse kohaselt on Suurap Räägel sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 alusel kõrvaldatud 01.08.2024.a. kell 16.30 kuni asjaolude äralangemiseni. Transpordiameti liiklusregistri 27.08.2024 väljavõtte tõendab, et Suurap Räägelil juhtimisõigus puudub. Transpordiameti liiklusregistri 11.09.2024 väljavõte tõendab, et mootorsõiduk AUDI A4 registrimärgiga XXX XXX , tumesinist värvi, on liiklusregistris registreeritud ja liiklusesse lubatud. Menetlusalune isik Suurap Räägel on andnud 01.08.2024 väärteoprotokollis teo kohta järgmised ütlused: Läksime naabritega seenele ja ei omanud juhtimisõigust. Kahetsen juhtimisõiguseta sõitmist. Eelmärgitu tõendab, et vahetult pärast teo toimepanemist Suurap Räägel ei vaidlustanud talle etteheidetavat väärtegu. 03.08.2024 esitatud vastulauses ja kohtule esitatud kaebuses aga tunnistab Suurap Räägel teo toimepanemist osaliselt, kuna väidab, et juhtis sõiduautot liiklusest täielikult eemal Abja-Paluoja vanal raudteel, kus puudub muu liiklus. Kaebuses Suurap Räägel ei nõustu väärteo etteheitega ja vaidlustab väärteootsuse, kuna leiab, et politseipatrull ei ole märganud tema sõitmist aadressil Tallinna mnt 29b. Kohus märgib, et väärteoprotokolli ja vaidlustatud väärteootsuse kohaselt on väärteo toimepanemise kohaks Viljandi maakond, Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Viljandi tee 29b ning edasi liikus vana raudtee (terviserada) suunas. Seega ei heideta Suurap Räägelile mootorsõduki juhtimist ette Abja-Paluoja linnas, Tallinna mnt 29b ja Suurap Räägel on kaebuses ise esitanud ilmselgelt ebaõigeid andmeid talle etteheidetava väärteo toimepanemise koha osas. Kohtu hinnangul on väärteoprotokollis märgitud Suurap Räägeli väärteorikkumise koht usaldusväärselt tõendamist leidnud tunnistaja S.T ütlustega. Tunnistaja S. T ütluste kohaselt juhtis Suurap Räägel mootorsõidukit 01.08.2024 Viljandi maakonnas Abja-Paluoja linnas Viljandi tee 29b juures ning seejärel metsateel, mis suundus vanale raudteele. Menetlusaluse isiku kaebuses ei ole vaidlustatud mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis märgitud kohas – Abja-Paluoja linnas, Viljandi tee 29b ning samuti ka mootorsõiduki juhtimist liikudes vana raudtee (terviseraja) suunas. Kohtu hinnangul ei anna Suurap Räägeli kaebuses toodud väited alust järelduseks, et ta ei ole väärtegu toime pannud. Suurap Räägel on ise kinnitanud mootorsõiduki juhtimist vanal raudteel. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse liiklusseaduse (LS) § 2 p 41 kohaselt isiku igasugust tegevust mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. Seega tõendavad tunnistaja S.T kui ka menetlusaluse isiku ütlused tema poolt mootorsõiduki AUDI A4 reg. märgiga XXX XXX juhtimist, milleks aga Transpordiameti 27.08.2024 väljavõtte kohaselt menetlusalusel alusel isikul juhtimisõigus puudus, seega rikkus ta LS § 90 lg 1 p 1 sätteid. Kohtu hinnangul on Suurap Räägel LS § 90 lg 1 p 1 rikkumisega realiseerinud LS § 201 lg 1 kvalifitseeritava väärteo objektiivse teokoosseisu. Kohus leiab subjektiivse koosseisu osas, et menetlusalune isik Suurap Räägel pani LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime
lg 3 järgi 4 otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Väärteoprotokollis antud ütlustest nähtuvalt on menetlusalune isik teadlik juhtimisõiguse puudumisest, kuid hoolimata sellest asus mootorsõidukit juhtima (läks naabritega seenele). Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 2.5. Kohtu seisukoht karistuse kohaldamisel.
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. LS § 201 lg 1 näeb ette väärteo korras vastutuse sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Arvestades, et käesoleval juhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 100 trahviühikut s.o. 400 eurot, siis kohtupraktikas kehtiva arusaama kohaselt pidi ka kohtuväline menetleja just selle karistuse määra aluseks võtma. Kohtuväline menetleja määras Suurap Räägelile LS § 201 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, seega antud väärteo eest ettenähtud karistuse keskmises määras. Karistusregistri andmetel (registriteade 27.08.2024, VT tl 8) omab Suurap Räägel kehtivat väärteokaristust liiklusalase rikkumise eest. Suurap Räägelit on karistatud 22.11.2013 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsusega LS § 201 lg 1; LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 190 trahviühikut s.o 760 eurot. Trahv on tasumata. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü keskmine arvestades asjaolu, et ta pani teo toime otsese tahtlusega ning menetlusaluse isiku juhitud sõidukis oli lisaks talle endale veel teisigi isikuid, milline asjaolu leidis tõendamist tunnistaja S.T ütlustega. Seega pani menetlusalune isik toime äärmiselt ühiskonnaohtliku teo, seades sellega ohtu nii iseenda, kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Menetlusalune isik on osundanud asjaolule, et ta liikles kohas kus puudub igasugune liiklus. Eelmärgituga kohus ei nõustu, kuna tunnistaja S.T ütlustega on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimine nii linnas kui ka metsateel, mis viis vana raudtee suunas. Seega juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit esialgu linnas, kus liiklus on tihedam, alles seejärel pööras metsateele, kus tõepoolest võib liiklus olla hõredam. Seega ei anna menetlusaluse isiku väide alust järelduseks, et ta teisi liiklejaid ei ohustanud, kuna isik liikles algselt linnas. Seega menetlusaluse isiku väide ei tõenda, et tema süü on väiksem. Kohus ei tuvastanud
Kohus nõustub kaevatavas otsuses märgituga, et kuigi menetlusalune isik on avaldanud kahetsust, siis seda ei saa arvesse võtta, kuna kahetsus ei ole siiras. Õiguskirjanduses on leitud, et puhtsüdamlik kahetsus puudub, kui süüdistatav ei ole talle etteheidetavat tegu omaks võtnud ning on vaidlustanud süüteo toimepanemise ja taotleb enda 5 õigeksmõistmist (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud ümbertöötatud väljaanne. Lk 228, komm. 4.2.2). väljaanne. 5. täiendatud ja Antud juhul on Suurap Räägel vaidlustanud esitatud kaebusega tema poolt süüteo toimepanemise ja on leidnud, et tal oli õigus mootorsõidukit juhtida ning on taotlenud kohtuvälise menetleja väärteootsuse täielikku tühistamist (s.t väärteomenetluse lõpetamist). Kohtu hinnangul puudub eelmärgitud asjaoludel puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et põhjendatud on menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga vastavalt tema süü suurusele, s.o sanktsiooni keskmises määras 100 trahviühikut s.o 400 eurot. Kõike eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on vastavuses Suurap Räägeli süü suuruse ning karistuse eesmärkidega ja kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist kohtuvälise menetleja poolt. Seega puudub alus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.08.2024 otsuse väärteoasjas nr 2840,24,001249 muutmiseks või tühistamiseks ja esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd Suurap Räägel on märkinud vastulauses, et ta on XXX ja XXX isik ning soovib maksta rahatrahvi ositi maksetena, siis eelmärgitud asjaolud väärivad arvesse võtmist.
lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Seega eeltoodud asjaoludest lähtudes kohus määrab rahatrahvi 100 trahviühikut s.o 400 eurot tasumisele ositi maksetena 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 25. kuupäevaks 40 eurot kuni kogu summa tasumiseni. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 28. augusti 2024.a. otsuses väärteoasjas nr 2840,24,001249 märgitud arveldusarvele ja viitenumbriga. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.