Obsah (9)

§ 120§ 37§ 121§ 44§ 45§ 38§ 43§ 62§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2024, Tartu Kohtuasja number 3-24-3015 Kohtuasi X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindla

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. novembril 2024 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud tuvastamiskaebuse, milles väljendab rahulolematust sellega, et vangla piirab tema telefonikõnesid ja ei luba helistada ühele konkreetsele telefoninumbrile. Kaebaja märgib, et ta esitas
3. oktoobril 2024 vanglale avalduse, milles märkis kaks telefoninumbrit, millele ta soovib helistada. Vangla ei võimalda aga helistamist ühele neist telefoninumbritest. Kaebaja esitas seejärel vanglale
4. oktoobril 2024 kaebuse palvega avada telefoninumber, kuid vangla ei võimalda siiani helistamist, rikkudes sellega kaebaja õigusi. Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks vangla tegevuse õigusvastaseks, ning märgib, et sellisel juhul tunnistab vangla, et tema tegevus on ebaseaduslik ja jätkab tegevust vastavalt seadusele. Kaebaja viitab, et seadus 3-24-3015 võimaldab tuvastamiskaebust esitada ilma vanglale vaiet esitamata. Kaebaja palub vabastada end ka riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning palub vanglalt välja nõuda haldustoimiku ja kõik dokumendid. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja on kaebuses selgelt märkinud, et esitab käesolevas asjas tuvastamiskaebuse (

§ 37

lg 2 p 6), mille võib kohtule esitada ilma kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata, soovides Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Tegevus, mida kaebaja vaidlustab, seisneb selles, et Viru Vangla jättis registreerimata ühe kaebaja soovitud telefoninumbritest, mistõttu kaebajale ei võimaldata telefonikõnesid sellele numbrile. 3. Kohus on seisukohal, et X kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 3.1

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse esitamine peab olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38lg 4).

Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend ning efektiivsemate õiguskaitsevahendite olemasolu korral tuleb eelistada nõudeid, mis on isiku õiguste kaitseks tõhusamad. Kuna õigusvastasuse tuvastamine rikkumist ei kõrvalda, on toimingute puhul tõhusamaks õiguskaitsevahendiks üldjuhul kohustamis- või keelamisnõue, haldusaktide korral tühistamis- ja kohustamisnõue. Seega on

§ 38lg-st 4 ja § 45 lg-st 2 tulenevalt tuvastamiskaebus erandlik nõude liik.

3.2. Kohtu hinnangul ei ole

§ 45

lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks käesolevas asjas täidetud. Justiitsministri

1. novembri
2. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-st 51 1 tuleneb kinni peetavale isikule telefonikõnede registreerimise kohustus. Olukorras, kus vangla ei registreeri telefonikõnede tegemiseks ühte kaebaja soovitud numbritest, keelates seega sisuliselt kaebajal sellele telefoninumbrile helistamise, on kaebaja jaoks efektiivsem õiguskaitsevahend kohustamisnõue. Eelduslikult on kaebaja eesmärgiks sellele konkreetsele telefoninumbrile helistamise õiguse saavutamine. Tuvastamiskaebuse rahuldamise korral tuvastab kohus üksnes vangla tegevuse õigusvastasuse, kuid see ei kohusta vanglat tulevikus mingil kindlal viisil toimima ehk kaebaja ei pruugi oma eesmärki isegi tuvastamisnõude rahuldamise korral saavutada. Kui kaebajal on võimalik kasutada efektiivsemat õiguskaitsevahendit, siis ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav. Asja materjalide pinnalt saab järeldada, et kaebaja ei ole tõhusama õiguskaitsevahendi kasutamise võimalust praegusel juhul minetanud. Kohtule kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb kaebajal esmalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt vangistusseaduse § 1 1 lg 5). Kui vangla peaks jätma kohustuslikus kohtueelses menetluses kaebaja nõude rahuldamata, võib kaebaja pöörduda 30 päeva jooksul kaebusega kohtu poole. Seega on kaebajal oma eesmärgi saavutamiseks olemas efektiivsemad õiguskaitsevahendid ning tuvastamiskaebus ei ole lubatav. 2 3-24-3015 Kaebaja õigustab küll tuvastamisnõude esitamist sisuliselt preventiivse huviga, kuid

§ 45

lg 2 välistab tuvastamiskaebuse esitamise tõhusamate õiguskaitsevahendite olemasolu korral. 4. Eeltoodut arvestades tagastab kohus esitatud tuvastamiskaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kuna kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse ning kohtu hinnangul ei olnud kaebuse menetlemise osas otsustuse tegemiseks vajalik koguda täiendavaid dokumente, siis jätab kohus kaebaja taotluse vanglalt haldustoimiku ja muude dokumentide välja nõudmiseks rahuldamata (

§ 62lg 2).

7. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3