← Eesti

3-24-1006/14

Obsah (6)§ 184§ 182§ 116§ 71§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoobril 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1006 Haldusasi Xi kaebus Kaitseressurss

) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt

§ 184

) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (

§ 116lg 5).

Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) kutsus Xi (edaspidi kaebaja)
  2. septembriks 2023 terviseseisundi hindamisele aadressil Ida-Viru keskhaigla polikliinik, kabinet D5039, Ravi 10d, Kohtla-Järve (kutse nr 11-12.1/2023/4869), kuhu kaebaja ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta. KRA tegi
  3. 3-… oktoobril 2023 ettekirjutus-hoiatuse nr 11-12.1/2023/7279, millega ning kohustas kaebajat läbima terviseseisundi hindamise
  4. novembril 2023 kell 10:00 aadressil IdaViru keskhaigla polikliinik, kabinet D5039, Ravi 10d, Kohtla-Järve. KRA hoiatas kaebajat, et kui kaebaja hindamisele ei tule, rakendab vastustaja sunniraha, mille suurus on 200 eurot. Vastustaja juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule, et tal on õigus koostada ettekirjutusi ja määrata sunniraha korduvalt, kuni kaebaja on täitnud kohustuse läbida terviseseisundi hindamine. KRA palus lisainfo vajaduse või küsimuste korral võtta ühendust kutsealuste osakonna kliendikonsultandiga, kelle telefoninumber ja e-posti aadress olid lisatud. Ettekirjutuse õiguslikeks alusteks olid kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-d 4 ja 5, § 226 lg 1 p 2 ja lg 2 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-d 4, 7 ja
  6. KRA teatas kaebajale
  7. novembri
  8. a sunniraha rakendamise teatisega, et on otsustanud nõuda temalt sunniraha 200 eurot. Sunniraha vabatahtliku tasumise tähtajaks määrati 10 päeva teate kättesaamisest arvates, kusjuures tähtaega hakatakse arvestama päevast, mil kaebaja on teatise kaitseväeteenistuse veebis vastu võtnud või hiljemalt 30 päeva möödumisel teatise Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks tegemisest arvates. KRA selgitas, et juhul, kui sunniraha ei tasuta määratud tähtaja jooksul, edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu. KRA märkis, et kaebaja ei ilmunud
  9. oktoobri
  10. a ettekirjutusega märgitud ajal terviseseisundi hindamisele ega esitanud vabandavaid asjaolusid mitteilmumise kohta. Sunniraha rakendamise õiguslike alustena olid märgitud KVTS § 226 lg 1 p 3 ja lg 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 2, ATSS § 2 lg 1, § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p
  12. KRA pöördus
  13. jaanuaril 2024 sunniraha rakendamiseks kohtutäituri poole, kuivõrd kaebaja ei tasunud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul sunniraha.
  14. X esitas
  15. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis KRA
  16. oktoobri
  17. a ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist ning KRA kohustamist esitama täiteasjas nr 197/2024/245 täitemenetluse lõpetamise avaldust. Kaebaja märkis, et ei saanud terviseseisundi hindamisele ilmuda, sest polnud arstlikku komisjoni ilmumise kohustusest teadlik. Kaebaja sai nii ettekirjutusest kui ka sunniraha rakendamise teatisest teada alles kohtutäituri käest
  18. märtsil 2024 koos täitmisteatega. KRA ei saatnud seega ettekirjutust kaebajale. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viis, on ta selle valikul seotud HMS-ga. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendatud. Kaebaja kasutab e-posti aadressi xxxxxxxx ning tal pole kunagi olnud eposti aadressi, millele KRA dokumendid saatis. KRA ei teinud katset kaebajale dokumente posti teel kätte toimetada ega kasutanud võimalust võtta kaebajaga telefoni teel ühendust tema tegeliku elukoha väljaselgitamiseks.
  19. Kohus lõpetas
  20. mai
  21. a määrusega menetluse tühistamisnõuet puudutavas osas, olles tuvastanud, et vaidlusaluse ettekirjutuse saatmise ajal oli kaebaja ise märkinud oma e-posti aadressiks rahvastikuregistris xxxxxxxx KRA esitas selle kinnituseks tõendid, kust nähtub, et see e-posti aadress oli kaebaja rahvastikuregistri järgseks sidekontaktiks juba alates
  22. septembrist
  23. Seega tuli vaidlusalune käskkiri lugeda kaebajale kättetoimetatuks 30 päeva pärast
  24. oktoobrit 2023, st
  25. novembril
  26. Järelikult ületas kaebaja 30-päevast kaebetähtaega olulisel määral ning ei toonud esile mõjuvat põhjust, mis annaks alust kaebetähtaja 2

(6)3-… ennistamiseks (

§ 71lg 1).

Kohus leidis, et isegi kui vastab tõele kaebaja väide, et ta ei ole kunagi kasutanud e-posti aadressi xxxxxxxx, on tõendatud, et ta on selle eposti aadressi kandnud enda kontaktaadressina rahvastikuregistrisse. Selles olukorras võis vastustaja eeldada, et ta saab sellelt aadressilt e-kirjad kätte. Kohus võttis

  1. mai
  2. a määrusega kaebuse menetlusse vastustaja kohustamiseks esitama täiteasjas nr 197/2024/245 täitemenetluse lõpetamise avaldust.
  3. KRA esitas kaebusele
  4. mail 2024 vastuse, milles teatas, et täitemenetlus on
  5. märtsil 2024 lõpetatud.
  6. Kaebaja esitas
  7. juulil 2024 kaebuse täienduse, täpsustades kaebuse nõuet ning paludes kohtul kohustada KRA-d tagastama kaebajale täiteasjas nr 197/2024/245 välja mõistetud sunniraha 200 eurot ning hüvitama kaebajale täitemenetluses nr 197/2024/245 kaebajalt välja mõistetud täitekulud 109 eurot 80 senti (kaebajalt välja mõistetud kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu).
  8. Kohus võttis
  9. augusti
  10. a määrusega kaebuse muutmise vastu.
  11. KRA vaidleb kaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. KRA saatis
  12. oktoobril 2023 kaebaja rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile xxxxxxxx
  13. oktoobri
  14. a ettekirjutuse. Ettekirjutus oli KVTS § 15 lg 3 alusel kätte toimetatud
  15. novembril
  16. Kaebaja oli kutsutud
  17. novembril 2023 terviseseisundi hindamisele, kuhu ta ei ilmunud ega esitanud põhjendusi mitteilmumise kohta. Vastustaja teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest ja
  18. novembri
  19. a teatis nr 11-18/2023/2484 oli KVTS § 15 lg 3 alusel kaebajale kätte toimetatud
  20. detsembril
  21. Vastustaja pöördus
  22. jaanuaril 2024 sunniraha rakendamiseks kohtutäituri poole. KOHTU PÕHJENDUSED
  23. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
  24. Kaebaja hinnangul oli sunniraha määramise otsuse täitmisele pööramine õigusvastane, kuivõrd kaebajale ei toimetatud nõuetekohaselt kätte ei ettekirjutust, milles sisaldus kohustus, mille täitmata jätmisel sunniraha rakendatakse, ega sunniraha rakendamise teadet.
  25. Kohus selgitas praeguses haldusasjas
  26. mail 2024 tehtud määruses, et kaebaja oli märkinud oma e-posti aadressiks rahvastikuregistris xxxxxxx juba alates
  27. septembrist
  28. Seega tuli eelviidatud e-posti aadressile saadetud käskkiri lugeda kaebajale kättetoimetatuks 30 päeva pärast
  29. oktoobrit 2023, st
  30. novembril
  31. Isegi kui kaebaja ei ole kunagi kasutanud kõnealust e-posti aadressi, on tõendatud, et ta on selle e-posti aadressi kandnud enda kontaktaadressina rahvastikuregistrisse (dtl 57). Selles olukorras võis vastustaja eeldada, et kaebaja saab sellelt aadressilt e-kirjad kätte.
  32. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Enne sunnivahendi rakendamist tuleb adressaadile teha kirjalik hoiatus (ATSS § 7 lg 1), mis võib kaasneda ettekirjutusega (lg 2). Kaebajale
  33. oktoobril 2023 tehtud ettekirjutushoiatusest (dtl 8) nähtub, et kaebajal tuli ettekirjutuses sisalduv kohustus täita
  34. novembril 2023 kell 10:
  35. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui kaebaja hindamisele ei 3

(6)3-… tule, rakendatakse sunniraha suurusega 200 eurot. Ettekirjutus-hoiatus vastab ATSS § 7 lg-tes 1, 3 ja 5 sätestatud tingimustele.
  1. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 järgi loetakse sellisel viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Seega võimaldab KVTS lugeda vaidlustatud ettekirjutuse kättetoimetatuks ka ilma, et kaebaja oleks teatanud selle kättesaamisest. Vabariigi Valitsuse
  2. oktoobri
  3. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ § 201 lg-s 2 on nähtud ette, et füüsilisest isikust lõppkasutajat teavitatakse ametlikule e-posti aadressile saabunud teabest rahvastikuregistri järgsel e-posti aadressil või telefoninumbril või kui isik on vastavate teavituste saamiseks märkinud teabeväravasse muu e-posti aadressi või telefoninumbri, siis isiku märgitud e-posti aadressil või telefoninumbril. Seega isegi kui isik ei ole oma isikukood@eesti.ee aadressilt elektronposti suunanud, jõuavad teated tema rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile või telefoninumbrile. Seejuures on rahvastikuregistri seaduse § 98 järgi rahvastikuregistri subjektiks oleval isikul kohustus tagada oma kontaktandmete olemasolu ja õigsus rahvastikuregistris. Kontaktandmed hõlmavad Vabariigi Valitsuse
  4. detsembri
  5. a määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ § 11 p 1 kohaselt e-posti aadressi ja telefoninumbrit. Lisaks peab iga 17-27-aastane Eesti meessoost kodanik arvestama, et ta on kutsealusena kaitseväekohustuslane (KVTS § 2 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3). Kutsealusel on KVTS § 40 lg 1 p 1 alusel mh kohustus teavitada viivitamata vastustajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutumisest. Kaitseväekohustuslase andmete esmakordsest kandest kaitseväekohustuslaste registrisse teavitab KRA kaitseväekohustuslast (KVTS § 11 lg 5). Kaebaja pidi olema teadlik enda kutsealuse staatusest ja seetõttu ka hoolitsema selle eest, et tema e-posti aadress ja/või telefoninumber rahvastikuregistris ja/või kaitseväekohustuslaste registris oleks aktuaalne.
  6. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud kasutama HMS-s ette nähtud teisi kättetoimetamise viise. KVTS § 15 lg 2 ei pane KRA-le kohustust muid viise kasutada. KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 regulatsioon kaotaks oma mõtte, kui vastustaja peaks sellegipoolest kättetoimetamisel lähtuma HMS üldreeglitest. Ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et KVTS § 15 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega (Tallinna Ringkonnakohtu
  7. juuni
  8. a määrus asjas nr 3-23-1327, p 14 ja
  9. juuni
  10. a määrus asjas nr 3-23-1615, p 11).
  11. ATSS § 9 lg-s 1 on sätestatud, et kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Vastustaja sunniraha rakendamise teatis (dtl 65) vastab selles lõikes ettenähtud tingimustele. Kohtul ei ole kahtlust rakendatud sunniraha proportsionaalsuses. ATSS § 15 lg 1 kohaselt nõutakse sunniraha sisse TMS-s sätestatud korras. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan isikut teavitama sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne 4
(6)3-… sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist. Selline teavitus avab isikule võimaluse esitada sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist, võimaluse vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus, samuti sunnirahaga nõustumise korral tasuda see ilma sissenõudmise ja kohtutäituri tasuta (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 19).
  1. Vastustaja esitatud kaitseväekohustuslaste registri väljavõttest (dtl 67) nähtuvalt saadeti sunniraha rakendamise teatis kaebajale Eesti teabevärava teenuse kaudu. Saatmine toimus
  2. novembril 2024 ning teatis loeti kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 alusel 30 päeva jooksul, s.o
  3. detsembril
  4. Sellest alates oli kaebajal teatise kohaselt 10 päeva sunniraha tasumiseks. Vastustaja pöördus kohtutäituri poole
  5. jaanuaril 2024 (dtl 68). Seega oli kaebajal piisavalt aega sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul ära maksta. Arvestades eeltoodud põhjendusi KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 alusel kättetoimetamise piisavuse kohta, on praegusel juhul ATSS-st ja Riigikohtu praktikast tulenevaid nõudeid sunniraha nõudega kohtutäituri poole pöördumisel järgitud.
  6. Kuigi kaebaja seda väidet oma kaebuses ei esitanud, kontrollib kohus ka ettekirjutuse jätkuvat täidetavust sunniraha määramise ajal. Juhul kui ettekirjutus ei olnud (enam) täidetav, ei olnud õiguspärane selle täitmata jätmise eest sunniraha rakendada. Nimelt ei ole sunniraha käsitatav karistusena varasema kohustuse täitmata jätmise eest (vt ATSS § 3 lg 2), vaid selle eesmärk on kallutada adressaati ettekirjutust täitma.
  7. Ettekirjutus-hoiatusega on kaebajale esmajoones pandud kohustus ilmuda terviseseisundi hindamisele
  8. novembril
  9. Seda kohustust ei saanud kaebaja pärast
  10. novembrit 2023 enam täita. Ettekirjutus-hoiatusest nähtub aga ka üldisem kohustus läbida terviseseisundi hindamine. Kohus möönab, et ettekirjutus-hoiatuses ei ole selgelt eristatavat resolutiivosa. Vormiliselt sisaldub ettekirjutus üksnes esimeses kolmes lõigus, järgneb hoiatus ja seejärel selgitused ettekirjutuse täitmise kohta. Siiski sisaldub osa ettekirjutusest sisuliselt ka lõigus, mis järgneb pealkirjale „Sunniraha hoiatus“ (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-15-443/54, p 13). Nimelt on selles märgitud, et KRA-l on õigus määrata sunniraha korduvalt seni, kuni kaebaja on „täitnud kohustuse läbida terviseseisundi hindamine“. Sunniraha tasumine ei vabasta kaebajat „kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele“. Neist lausetest pidi kaebaja piisava selgusega aru saama, et ettekirjutus-hoiatuses märgitud kuupäeva tuleb pidada üksnes kohustuse täitmise tähtpäevaks, mitte osaks ettekirjutuse sisust. Ettekirjutuse sisuks aga oli üldisem kohustus ilmuda terviseseisundi hindamisele. Ettekirjutushoiatusse oli märgitud võimalus küsimuste või lisainfo soovi korral võtta ühendust kliendikonsultandiga, kelle kontaktandmed olid toodud. On usutav, et temaga ühendust võttes saanuks kaebaja kokku leppida uue tervisekontrolli aja. Neil põhjustel on kohus seisukohal, et ettekirjutus oli jätkuvalt täidetav ja seega oli õiguspärane rakendada selle täitmata jätmise eest sunniraha. Ka Tallinna Ringkonnakohus on eelviidatud määrustes (määrused asjades nr 3-23-1327, p 14 ja nr 3-23-1615, p 11) sarnaste ettekirjutuste osas leidnud, et ettekirjutuse kehtivus ei langenud mitteilmumisega ära – kutsealusel oli jätkuvalt kohustus arstlikku komisjoni ilmuda või põhjendada mitteilmumist.
  11. Kuivõrd vastustaja toimetas kaebajale nii ettekirjutus-hoiatuse kui ka sunniraha rakendamise teatise kätte nõuetekohaselt, oli kaebaja suhtes sunniraha kohaldamine ja selle täitmisele pööramine õiguspärane. Seega puudub alus kohustada vastustajat kaebajale 5
(6)3-… sunniraha tagastama. Kuivõrd sunniraha täitmisele pööramine oli õiguspärane, puudub alus ka vastustajalt täitemenetluse kulude eest hüvitise välja mõistmiseks (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1). 21.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (

§ 109lg 1 kolmas lause). Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.