Obsah (6)

§ 435§ 440§ 443§ 446§ 441§ 456

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. november 2024 Tsiviilasja number 2-24-14997 Tsiviilasi T2T4 O

) ei näe ette võimalust koostada jagunemisleping ja jagunemisotsus ühe dokumendina samaaegselt.

ei näe ette võimalust loobuda seaduses sätestatud tähtaegade järgimisest jagunemiseks vajalike toimingute teostamisel. Jagunemisleping peab

§ 435lõike 3 kohaselt olema notariaalselt tõestatud.

Jagunemislepingu heakskiitmisel peab järgima

§ 440lõikes 3 sätestatud tähtaega.

Kandeavalduses ei saa anda kinnitust jagunemisotsuse vaidlustamata jätmise kohta, kui jagunemisotsuse tegemisel ei ole arvestatud seaduses sätestatud korra ja tähtajaga. Registripidaja ei saa kande aluseks oleva dokumendina aktsepteerida seadusega vastuolus olevat kandeavaldust. Tartu Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a määruse (tsiviilasi nr 2-23-12709) kohaselt analoogses registriasjas saab registripidaja hinnata, kas on täidetud seaduses sätestatud nõuded taotletud toimingu tegemiseks, lähtudes kehtivast õigusest. Registripidaja ei saa hinnata normide otstarbekust.

§ 435

lg 1 kohaselt sõlmivad jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemiseks jagunemislepingu. Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist

§-s 440 sätestatud korras.

§ 440

lg 3 kohaselt tuleb vähemalt kaks nädalat enne jagunemislepingu heakskiitmise otsustamist osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvumist jagunemislepingu, jagunemisaruande ja audiitori aruandega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 443

lg 1 kohaselt esitab jagunemisel osaleva ühingu juhatus mitte varem kui ühe kuu möödumisel jagunemislepingu heakskiitmisest avalduse jagunemise äriregistrisse kandmiseks. Avalduses peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud kinnitama, et jagunemise otsust ei vaidlustatud või vastav avaldus on jäetud rahuldamata (

§ 443lg 3).

Jagunemisleping kiidetakse heaks jagunemisotsusega, jagunemisotsus lisatakse kandeavaldusele (

§ 440lg 1; § 443 lg 1 p 2).

Jagunemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist jaguneva ühingu registrikaardile (

§ 446lg 7).

Kohus võib osaniku, aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva jagunemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest (

§ 441lg 1).

Riigikohtu

1. veebruari
2. a määruse (tsiviilasi nr 3-2-1-139-08) ja
3. oktoobri
4. a määruse (tsiviilasi nr 3-2-1-89-16) kohaselt võib registripidaja kontrollida kande aluseks olevat dokumenti ja keelduda kande tegemisest, kui esitatud dokument on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87). Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg 1 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Lähtudes eeltoodust otsustas kohtunikuabi jätta avalduse rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. Avaldaja esitas
6. septembril 2024 määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja
7. augusti
8. a kandeavalduse rahuldada. Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele (ÄRS § 41 lg 1). Registripidajale on esitatud kandeavaldus ja selle lisana jagunemisleping, jagunemisotsus, bilanss. Jagunemisotsus on tehtud
9. juulil
10. Kandeavaldus on esitatud üks kuu peale jagunemisotsust, millega kiideti jagunemisleping heaks. Seega on järgitud seaduses sätestatud tähtaega avalduse esitamisel. Jagunemisotsust ei ole vaidlustatud. Jagunemisotsuse tegemise korda ei ole rikutud, kuna seadus ei keela osanikul jagunemislepingut ka enne 2-nädalase tutvumisaja möödumist heaks kiita (teha jagunemisotsust enne 2 nädala möödumist). Jagunemislepinguga tutvumisaeg (

§ 440lg 3) on dispositiivne.

Sh ei keela seadus teha neid tehinguid vahetult üksteisele järgnevalt või üheaegselt. Jagunemisotsus ei sisaldu jagunemislepingus. Seadus ei keela vormistada jagunemislepingut ja jagunemisotsust ühes kobardokumendis. Jagunemisleping ja seda heakskiitvad jagunemisotsused on tehtud erinevate isikute ringi poolt ning jagunemisotsused järgnevad jagunemislepingule. Seega jagunemisleping ja jagunemisotsused on küll füüsiliselt vormistatud ühes dokumendis (nn jagunemise kobardokument), aga tegelikkuses on need eraldi, üksteisele järgnevad iseseisvad tehingud. Kahenädalase tutvumisaja mittejärgimise tagajärg ei ole jagunemisotsuse tühisus.

järgi tuleb lugeda kehtivaks ka otsuse tegemise korda rikkudes tehtud otsused, kui kõik osanikud on olnud otsusega nõus. Seega on jagunemisotsused kehtivad, kandeavaldus on esitatud äriregistrile seaduses sätestatud tähtajal (ei ole esitatud enne või pärast seaduses sätestatud tähtaega), mis omakorda tähendab, et kandeavalduse ja sellele lisatud dokumentide alusel tuleb teha kanne jagunemise kohta äriregistrisse. Registripidajal ei olnud alust lugeda kehtivat jagunemisotsust ja jagunemislepingut puudulikuks (või tühiseks) ja keelduda jagunemise kohta kande tegemisest.

1. Kohtunikuabi jättis
2. oktoobril 2024 määruskaebuse rahuldamata ja andis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
3. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu registriosakonna kohtunikuabi määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi tagasi registriosakonnale kandeavalduse uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 7.

§ 435

lg 1 kohaselt sõlmivad jagunemiseks jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemislepingu. Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist

§-s 440 sätestatud korras.

§ 435

lg 3 kohaselt peab jagunemisleping olema sõlmitud notariaalselt.

§ 440

lg 1 järgi tekivad jagunemislepingust õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik jagunemises osalevad ühingud. Jagunemisotsus peab olema kirjalik.

§ 456

lg 1 kohaselt on jagunemisotsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest ja põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 440

lg 3 näeb ette, et vähemalt kaks nädalat enne jagunemislepingu heakskiitmise otsustamist tuleb osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvumist jagunemislepingu, jagunemisaruande ja audiitori aruandega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 443

lg-st 1 tulenevalt esitavad jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud mitte varem kui ühe kuu möödumisel jagunemislepingu heakskiitmisest avalduse jagunemise äriregistrisse kandmiseks.

§ 443

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi lisatakse avaldusele mh jagunemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri ja jagunemisotsus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 47 kohaselt on juriidilise isiku jagunemine lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Jagunemine on üks seadusega lubatud ja reguleeritud kapitaliühingute ümberkorraldamise viis, mis võimaldab osa juriidilise isiku tegevust viia üle teise juriidilisse isikusse seaduses sätestatud korras, tagades samas nii võlausaldajate kui ka aktsionäride/osanike kaitse. Õiguskirjanduses on viidatud, et ühinemisotsus on samasugune juriidilise organi otsus nagu kõik teisedki, kuid seadus näeb ette mõned erinormid, mis reguleerivad selle vastuvõtmise korda ja selle kehtetuks tunnistamist (Saare, Volens, Vutt, Vutt, 2015, Ühinguõigus I, lk 451 (märkus nr 2290)). Sama kord kehtib ringkonnakohtu hinnangul ka jagunemisotsuse kohta. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et

§ 440

lg-s 3 sätestatud minimaalne jagunemislepinguga tutvumiseaeg on sätestatud osanike/aktsionäride kaitseks, mitte võlausaldajate kaitseks. Seega saab kehtiva õiguse kohaselt olukorras, kus jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud osalevad jagunemisotsuse vastuvõtmisel ja on jagunemislepingu heaks kiitmisega nõus, teha jagunemisotsused enne seaduses sätestatud jagunemislepinguga tutvumise tähtaja möödumist. Sellisel juhul osanike õigusi ei rikuta. Praeguses asjas osalesid jagunemisotsuste vastuvõtmisel jagunemisel osalevate ühingute kõik osanikud ja nad kiitsid jagunemislepingu heaks. Asjas nähtub esitatud jagunemise (jaotumise) kobardokumendist (jagunemisleping, osanike kinnitused, otsused, jt) muu hulgas see, et selle p 3.2 kohaselt osanikud kinnitavad, et jagunemisdokumendi projekt on osanikele esitatud rohkem kui kaks nädalat enne jagunemisdokumendi allkirjastamist, mis täidab osanike jaoks

§ 440lg 3 nõuded.

Lisaks, osanikud loobuvad

§ 440lg 3 tähtaja nõudest.

Lisaks on dokumendi p-des 4.2, 4.2.1, 4.2.2 viidatud, et

§ 440

lg 3 ajalised nõuded on täidetud sellega, et jagunemisdokumendi projekt on osanikele esitatud rohkem kui kaks nädalat enne jagunemisdokumendi allkirjastamist, mida on kinnitanud osanikud jagunemisdokumendi p-s 3.2 ning osanikud on loobunud § 440 lg 3 tähtajaga seotud õigustest. Selliste tingimuste üheaegsel täitmisel (jagunemisotsuste vastuvõtmisel osalesid jagunemisel osalevate ühingute kõik osanikud ja nad kiitsid jagunemislepingu heaks) ei ole ringkonnakohtu hinnangul keelatud jagunemislepingu ja jagunemisotsuste vormistamine ka ühes kobardokumendis, milles jagunemisotsused järgnevad jagunemislepingule. Registripidajal tuleb sellises olukorras kontrollida, kas jagunemisleping ja seda heakskiitvad jagunemisotsused on tehtud õigete isikute ringi poolt. Seega saab registripidaja jätkuvalt hinnata, kas on täidetud seaduses sätestatud nõuded taotletud toimingu tegemiseks, lähtudes kehtivast õigusest. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kohtunikuabi viidatud tsiviilasjas nr 2-23-12709 oli erinevalt praegusest olukorrast tegemist olukorraga, kus jagunemisotsust polnud tehtud. Eelmärgitut arvestades tuleb registriosakonna määrus tühistada ja saata registriosakonnale tagasi kandeavalduse uueks läbivaatamiseks. Kui esinevad muud kande tegemist takistavad puudused, tuleb avaldajale määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt määruskaebus rahuldatakse. 8. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2 esimene lause). 9. Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 172 lg 2 teise lause ja § 150 lg 1 p 5 alusel. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada registriosakonnale taotlus, milles tuleb mh märkida kontonumber, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)