Obsah (9)

§ 113§ 1§ 406§ 4034§ 4062§ 403§ 416§ 108§ 397

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-122873 Tsiviilasi Revensen OÜ hag

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Menetluskulud kanda Revensen OÜ arveldusarvele nr EE067700771008684951 (LHV Pank).
2. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist (TsMS § 632 lg 1). Kohus selgitab, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Revensen OÜ esitas
4. juunil 2023 Y.E vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1567 euro 14 sendi saamiseks. Kohus tegi
5. juunil 2023 võlgnikule makseettepaneku. Y.E esitas
6. augustil 2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu
7. augusti 2023 määrusega anti nõue Y.E vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
8. Revensen OÜ (hageja) esitas
9. oktoobril 2023 Y.E (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 971 eurot 16 senti, intressi 146 eurot 46 senti,
10. oktoobri
11. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 151 eurot 57 senti, võla sissenõudmiskulud 45 eurot ja võla hooldustasu 17 eurot 30 senti ning viivise alates
12. oktoobrist 2023 põhivõlalt määras 32% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Ühisraha OÜ (krediidiandja, laenuandja)
13. juulil 2022 laenulepingu 1000 euro saamiseks intressiga 32,00% aastas ja 0,089% päevas 60 kuuks. Kostja kohustus tasuma alates
14. augustist 2022 annuiteetgraafiku alusel makseid summas 36 eurot 59 senti. Laenuandja maksis kostjale laenusumma välja
15. juulil
16. Pärast laenulepingu sõlmimist on kostja teinud tagasimakseid 123 eurot 42 senti (
17. septembril
18. a. 100 eurot ja
19. oktoobril
20. a. 23 eurot 42 senti). Kostja tähtaegselt laenulepingujärgseid kohustusi täitma ei asunud. Laenuandja saatis kostjale vahemikus
21. august 2022 kuni
22. aprill 2023 tasuta meeldetuletusi 20 korral. Vahemikus
23. august 2022 kuni 30 jaanuar 2023 edastas laenuandja kostjale neljal korral tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja meeldetuletustele ei reageerinud.
24. oktoobril 2022 edastas laenuandja kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning
25. veebruaril 2023 edastas laenuandja kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Laenuandja loovutas nõude
26. mail 2023 hagejale, samal päeval teavitati nõude loovutamisest ka kostjat. Hageja selgitas, et krediidiandja sise-eeskirjade kohaselt lähtutakse krediiditaotluste menetlemisel, krediidivõimelisuse hindamise metoodikast ja selle rakendamise korrast, sh teabe kogumise korrast. Kostja esitas
27. juulil 2022 laenutaotluse laenusummale 4500 eurot ning märkis enda sissetulekuks 1400 eurot, kehtivateks finantskohustusteks 600 eurot ja majapidamiskuludeks 100 eurot. Laenuandjal ei olnud alust kahelda esitatud andmete ebaõigsuses. Kostja suhtes analüüsiti kostja esitatud väljaminekuid ja sissetulekuid, kostja keskmine kuu sissetulek Pensionikonto järgi oli 2720 eurot, igakuised finantskohustused 878 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot. Hageja hindas kostja riskitaseme madalaks. Kostja märkis enda majapidamiskuludeks 100 eurot, aga laenuandja arvestas selleks 200 eurot. Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja esitatud andmed ja kliendi maksekäitumine võimaldavad kostjale pakkuda laenu summas 1000 eurot. Lisaks teostas hageja kontrolli maksehäireregistris, kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud.
28. Kostja
29. mai
30. a vastuse kohaselt nõustub kostja sellega, et ta on võlgu, kuid selgitab, et tal ei ole hetkel võimalust maksmiseks. Kostja sõnul on ta esitanud pensionisamba taotluse ja ootab 2 raha, et maksta ära kohtutäituritele. Kostja täpsustas
31. mail 2024, et nõustub siiski vaid põhivõlaga.
32. Kohus andis
33. juunil 2024 hagejale täiendava tähtaja haginõude täpsustamiseks ning kohtule teabe esitamiseks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta. Kohus selgitas hagejale, et hageja on kohtu esialgsel hinnangul rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja ei ole kostjalt nõudnud pangakonto väljavõtteid või kogunud muid andmeid kostja kohustuste kohta ega hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul.
34. Hageja
35. juuni 2024 vastuse kohaselt jääb hageja hagiavalduses märgitud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise selgituse juurde. Hageja selgitas täiendavalt, et kostjal paluti esitada ka pangakonto väljavõte perioodi jaanuar 2022 kuni juuli 2022 kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine hageja hinnangul kostjale jõukohane. Hageja esitas
36. juunil 2024 ka laenugraafiku ümberarvestuse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
37. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
38. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 mõttes, millega Ühisraha OÜ, kes on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja (laenuandja) andis kostjale laenu 1000 eurot. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

8. Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034p-d 1 ja 2 ning lg 2).

8.1. Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 47,7%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (16,30%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tarbijakrediidileping ei ole tühine krediidi kulukuse määra tõttu. 8.2. Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette

§ 403

4 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise 3 tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 403

4 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja. Hageja on selgitanud, et laenuandja on kontrollinud kostja majanduslikku seisu. Laenuandja on esitanud päringuid registritesse, samuti on lähtunud kostja poolt laenu taotlusel edastatud infost. Kostjal oli ka ise kohustus laenutaotlusesse märkida enda laenukohustuste, sissetulekute, perekonnaseisu, ülalpeetavate, igakuiste maksete ja muude taotluses märgitud küsimuste kohta õigeid ja täpseid andmeid. Kostja esitas vastava laenutaotluse finantsvõrdlusplatvormi kaudu ka nõutava pangakonto väljavõtte. Laenuandja analüüsis kostja kontoväljavõtet peale ligipääsu saamist koostades kontoväljavõtte kohta kokkuvõtva tabeli sissetulekute ja väljaminekute kohta. Kostja sissetulekuid analüüsiti kostja arveldusarve väljavõtte alusel ajavahemiku jaanuar 2022 kuni juuli 2022 kohta. Kostja sissetulekuks arvestati 1400 eurot, väljaminekuteks finantskohustused 878 eurot ja majapidamiskuludena 200 eurot, kokku 1078 eurot. Kostja märkis laenutaotlusesse majapidamiskuludeks 100 eurot, kuid arvestati 200 eurot ja finantskohustusteks 600 eurot, kuid arvestati 878 eurot. Kõik kogutud andmed ja teave kostja kohta kontrolliti üle. Kostja esitas laenutaotluse summale 4500 eurot, kuid laenuandja pakkus kostjale laenu summas 1000 eurot. Riigikohus on 24. novembri 2023. a otsuse p-des 18 ja 19 tsiviilasjas nr 2-21-13098 leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kohus nõustub hagejaga selles, et krediidiandja on praegusel juhul hinnanud kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Krediidiandja on küsinud kostja pangakonto väljavõtte, st hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul. Hageja esitatud kostja tulude ja kulude tabelist (dtl 31) nähtub, et kostjal on olnud alates 2022. a veebruarist kindel ja stabiilne sissetulek (keskmiselt ca 1400 eurot kuus, samuti on kostjale laekunud raha muudest tehingutest). Samas ei ole kostja kohustused, sh laenukohustused olnud sissetulekutest suuremad. Krediidiandja ei andnud kostjale laenu taotletud suuruses (4500 eurot), kuid leidis, et kostja on võimeline tasuma 1000 eurot osamaksetega, s.o 36 eurot 59 senti. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal maksehäireid. Kogutud andmete põhjal võis krediidiandja eeldada, et kostja on võimeline tagastama krediidiandjale igakuiselt 36 eurot 59 senti. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et krediidiandja on praegusel juhul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 4 9.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kohus on tuvastanud, et kostja sai lepingu alusel laenu 1000 eurot (dtl 60). Laenulepingus lepiti kokku, et kostjal tuleb teha igakuiselt tagasimakseid. Hageja on kinnitanud, et pärast laenulepingu sõlmimist on kostjalt krediidiandjale laekunud 123 eurot 42 senti (dtl 40;

1. septembril
2. a 100 eurot ja
3. oktoobril
4. a 23 eurot 42 senti). Kostja pole pärast
5. oktoobrit 2022 tagasimakse kohustust täitnud (dtl 40). Krediidiandja edastas kostjale
6. oktoobril 2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 55) ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Krediidiandja edastas kostjale
7. veebruaril 2023 teate laenulepingu ülesütlemise kohta (dtl 56), milles anti kostjale täiendav tähtaeg 14 päeva võla tasumiseks ning hoiatati, et kui võlgnevust ei tasuta, siis loetakse leping üles öelduks. Kostja võlga ei tasunud ja krediidiandja ütles laenulepingu üles
8. aprillil
9. Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (

§ 416lg 1).

Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastati e-posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud (dtl 71). Järelikult on krediidiandja kostjaga sõlmitud laenulepingu kehtivalt üles öelnud. 10.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on hagi p-s 3.1. toonud välja põhivõla arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 971 eurot 16 senti. 11.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu kohaselt on intressimääraks 32% aastas. Hageja on hagi p-s 3.2. toonud välja intressi arvestused. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja intress 146 eurot 46 senti. 12.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda viivist võrdses määras intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt. Viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas. Seega on laenulepingu viivise määraks 32% aastas. Hageja on esitanud kohtule ka viivise arvestused (dtl 41-42). Kohus peab põhjendatuks sellest arvestusest ka lähtuda. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga (6. oktoober 2023) sissenõutavaks muutunud viivis 151 eurot 57 senti. Lisaks tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 971 eurot 16 senti alates 7. oktoobrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 32% aastas. 5 13. Hageja nõuab kostjalt 45 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist.

113 2 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.7 on hageja saatnud kostjale võlateatise (sisult meeldetuletus) 4 x 5 eurot + ülesütlemise hoiatuse (sisult meeldetuletus) 1 x 5 eurot, ülesütlemise teatis 1 x 15 eurot, nõude loovutamise teatise (sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks) 1 x 5 eurot = 45,00 eurot. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 45 eurot.

1. Hageja nõuab kostjalt ka võla hooldustasu 17 euro 30 senti väljamõistmist. Vastavalt esitatud hinnakirjale (dtl 59) on lepingu hooldustasu eraisikule 0,3% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 3 eurot. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 5 kuu 13 päeva eest (alates
2. kuni
3. osamakseni) summas 5 x 3 eurot + 3,00*23/30= 15+2,30= 17 eurot 30 senti. Kohus peab põhjendatuks võla hooldustasu kostjalt välja mõista.
4. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 2405 eurot (riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindaja kulud 2070 eurot (17 tundi 25 minutit tunnihinnaga 120 eurot tund käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (315 eurot). Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suurus ei ole põhjendatud. Arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile kokku kolm tundi. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 360 eurot (3 x 120 eurot, käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 695 eurot (315 + 20 + 360, käibemaksuta), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 6 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud tuleb hageja taotlusel kanda Revensen OÜ arveldusarvele nr EE067700771008684951 (LHV Pank). 17. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik 7