lg 1;
lg 1 ja
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav S.K (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; töökoht: töötu; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada S.K süüdi karistusseadustiku (
) § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada S.K süüdi
Tunnistada S.K süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista S.K Rebasele liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 22.-23.10.2017, s.o 2 päeva, 29.-31.12.2018, s.o 3 päeva ja 15.-16.05.2019, s.o 2 päeva, kokku 7 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda S.K Rebasel ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata S.K Rebasele katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva ei pöörata täitmisele, kui S.K ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata S.K Rebasele katseajaks
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 2 kanepitaime (taimed 2 ja 4) – konfiskeerida
lg 4 ja
alusel ning jätta NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (ekspertiisiakt nr 19E-AN0008). Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad (Haapsalu Lossiplats 4): Nuga – konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel, DNA proov, verekahtlase jälje proov – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 2 Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on S.K toime pannud kuritegudena: 1) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis
a kella 00:15 paiku Tartumaal Alatskivi vallas Alatskivi alevikus Tartu maanteel kuni peatumiseni Alatskivi alevikus Tartu mnt 17 maja juures mootorsõidukit Honda Civic, registreerimismärgiga 107TCV alkoholijoobes, kui tõendusliku alkomeetri tulemuse kohaselt oli tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,89 mg/l kohta ning omamata seejuures vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kirjeldatud teoga rikkus S.K Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2) kanepi ebaseadusliku kasvatamise
lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, omamata narkootiliste ainete käitlemise luba, omandas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal ja veebilehelt, kanepiseemned, millest hakkas 2018 septembris oma elukohas Viljandi maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris kasvatama nelja kanepitaime, mida kasvatas kuni 29.12.2018 kella 11:20, mil need politsei poolt teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti. Neli kanepitaime kogumassiga 11,03 grammi sisaldasid tetrahüdrokannabinooli (THC) 0,05-5,2%. NPALS § 3 lg 2 kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib kanepit kasvatada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt. 3) teise inimese tervise kahjustamise
lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi 15.05.2019 kell 21:00 ajal Haapsalu linnas xxxxxxxxxxxxx korterelamu III trepikoja ees õues X.X noaga rindkere piirkonda tekitades paremale rindkere piirkonda pindmise torkehaava sügavusega kuni 1 cm ja laiusega kuni 3 cm. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 3 vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, suurendades üksikkaristustest suurimat.
alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.10-23.10.2017, so 2 päeva, 29.12-31.12.2018, so 3 päeva ja 15.05-16.05.2019, so 2 päeva kokku 7 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 5 kuud 23 päeva.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata lg 3 alusel S.K Rebasele katseaeg 2 aastat, allutades ta
lg 1 sätestatud käitumiskontrollile.
elama kohtu määratud alalises elukohas;
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 100 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista S.K Rebaselt 100 eurot X.X. kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4 KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava S.K Rebase kaitsja vandeadvokaat Anu Vildi esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 297,60 eurot ja 118,80 eurot ning vandeadvokaat Raul Tosmanni esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 336 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel advokaadi sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 266.40 eurot on põhjendatud jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1356 eurot: sundraha 810 eurot, riigi õigusabi tasu 210 eurot ja ekspertiisitasu 336 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus S.K on kahtlustatavana kinni peetud 22.-23.10.2017, s.o 2 päeva, 29.-31.12.2018, s.o 3 päeva ja 15.-16.05.2019, s.o 2 päeva, seega on S.K viibinud eelvangistuses 7 päeva.
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad (Tartu Riia 132): LED taimekasvatuslamp – tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada S.K Rebasele. Üks ventilaator, üks klaaspurgist tehtud piip, 2 kanepitaime, 4 taimekasvatuspotti – tuleb konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 2 kanepitaime (taimed 2 ja 4) – tuleb konfiskeerida
lg 4 ja
alusel ning jätta NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (ekspertiisiakt nr 19E-AN0008). Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad (Haapsalu Lossiplats 4): Nuga – tuleb konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel, DNA proov, verekahtlase jälje proov – tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 5 KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.