Obsah (8)

§ 367§ 230§ 405§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-116278 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Aktiva Finance Group OÜ hagi S. E. v

§ 367) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2.4 Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 27.02.

1. Elisa Eesti AS loovutas nõude kostja vastu 07.03.2024.a. hagejale. 2.5 Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmist. Hageja märgib, et on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 2 - sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. - sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. - sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemine: 12.03.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 20.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 28.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule edastatud emailid ja kirjad; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. II KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja S. E. märgib kirjalikus vastuses hagile, et ei tunnista Aktiva Finance Group OÜ haginõuet. Kostja väidab, et on võlgnevuse täies ulatuses tasunud, kuid tasutud on sularahas, mistõttu sellekohaseid tõendeid kostjal esitada ei ole Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 13.09.2024.a esitatud menetlusdokumendis märgib kostja, et ei saa kohtule tõendada, et nõuded tasuti, kuna makseid tegi osaliselt kostja ise ning osaliselt tehti maksed sugulase konto kaudu, kes on käesolevaks ajaks surnud. Kostja kinnitab, et kõik maksed on Elisa Eesti AS-le tasutud. III KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
2. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. 3 Esmalt eeldab nõude rahuldamine seda, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv(ad) leping(ud), kostjale on teenust osutatud ja/või seadmed üle antud, kostja ei ole teenuste ja kauba eest tasunud ning nõue on sissenõutavaks muutunud.
3. Tsiviilasja materjalide kohaselt olid poolte vahel sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingud ja osamaksetega vara müügilepingud, mille kohaselt Elisa Eesti AS kohustus osutama telekommunikatsiooniteenust ja müüs kostjale seadmed, kostja seevastu pidi osutatud teenuste ja soetatud seadmete eest tasuma. Liitumislepingute lahutamatuks osaks on üldtingimused (https://www.elisa.ee/et/elisast/teenuste-tingimused-ja-hinnakiri/elisa-teenustekasutamise-uldtingimused) S. E. ja Elisa Eesti AS sõlmisid alljärgnevad lepingud: Liitumislepingu nr 11883085 26.11.2021.a (dtl 28-29); Liitumislepingu nr 11883085 lisa Osamaksetega vara müügilepingu nr 11883088 26.11.2021.a (dtl 30-31); Liitumislepingu nr 11883085 lisa Osamaksetega vara müügilepingu nr 11883090 26.11.2021.a (dtl 32-33); Liitumislepingu nr 12120814 31.12.2021.a. (dtl 34); Liitumislepingu nr 12120826 31.12.2021.a (dtl 35); Nutikindlustuse nr 12120837 31.12.2021.a. (dtl 36); Liitumislepingu nr 12120826 lisa Osamaksetega vara müügilepingu nr 12120828 31.12.2021.a. (dtl 37); Osamaksetega vara müügilepingu nr 13691096 06.09.2022.a. (dtl 39); Liitumislepingu nr 13694874 07.09.2022.a (dtl 41-42). Lepingute sõlmimist kinnitavad poolte allkirjad lepingutel. Elisa Eesti AS esitas S. E.le tasumiseks arved nr 2036761340 01.12.2022.a. (dtl 43-46); nr 2037096180 01.01.2023.a. (dtl 47-50); nr 2037406106 01.02.2023.a. (dtl 51-54); nr 2037718003 01.03.2023.a. (dtl 55-58), kogusummas 982,46 eurot (dtl 99, 43-58) mille kostja jättis tasumata.
4. Selleks, et Aktiva Finance OÜ-l oleks õigus Elisa Eesti AS-i ja S. E. vahel sõlmitud lepingute alusel nõuet esitada, peab nõue olema kehtivalt loovutatud. Hageja märgib, et Elisa Eesti AS loovutas nõude Aktiva Finance OÜ-le 07.03.2024.a. ja kostjat teavitati sellest posti ja e-posti teel (dtl 86-89). VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Elisa Eesti AS ütles lepingud üles alates 27.02.2023 (dtl 103). 9.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi

1. lõike järgi lasub tõendite esitamise kohustus pooltel. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et on hagiavalduses märgitud teenust ja seadmed saanud. Kostja väitel on ta võlgnevuse tasunud esialgsele võlausaldajale ehk Elisa Eesti AS-le, kuid selle kohta tõendeid esitada ei saa, kuivõrd maksed tasuti sularahas ja osaliselt sugulase konto kaudu (sugulane käesoleval ajal enam elus ei ole). 4 Kohus on seisukohal, et kostja väited on paljasõnalised ja mitteusutavad. Esmalt märgib kohus, et maksekäsu kiirmenetluses on S. E. esitanud üksnes nõude aegumise vastuväite (dtl 12). Hagimenetluses on kostja hakanud väitma, et tegelikkuses on võlgnevus tasutud. Ei ole eluliselt usutav, et ühegi osamakse tasumise kohta ei ole võimalik esitada maksedokumenti või konto väljavõttelt näidata ülekannet. Isegi kui tasuti osaliselt maksed sularahas Elisa teeninduses vms, pidi kostja saama selle kohta maksekinnituse. Seega on kostja vastuväited tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et on kohustuse hageja ees täitnud või puuduks kohustus seda teha.
2. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Osutatud teenuste eest ja soetatud seadmete eest osamaksete tasumata jätmine on lepingute rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, viivist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et on hageja esitatud arved (vt otsuse p 7) tasunud, on hageja põhinõue 982,46 eurot (972,46 + 10 eurot meeldetuletustasud) põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Hageja nõuab kostjalt viivist (viivise arvestus dtl 104). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt üldtingimuste punktile 6.10, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast s.o 19.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.06.2024 arvestusega: põhivõlgnevus 972,46 eurot x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär aastas. Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.03.2023-28.06.2024.a. on 147,70 eurot (dtl 104). Vastavalt

§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni ehk viivis põhivõlgnevuselt 972,46 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 29.06.2024 seadusjärgses määras 12,5% aastas. Kohus rahuldab viivisenõude.

1. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja sissenõudekulude summa 40 eurot kujuneb 12.03.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot (dtl 105-107); 20.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot (dtl 108-110); 28.03.2024 tasulise 5 kirja saatmine 5 eurot (dtl 111-113); muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (shnõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule edastatud emailid ja kirjad; võlanõude avaldamisega tehtud kulud; dtl 114-115) Meeldetuletuskirjade saatmine e-posti teel on mõistlik viis nende edastamiseks. Kohus rahuldab sissenõudmiskulude nõude.
2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Arvestades hagihinda, lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses (

§ 405). Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus 14. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Menetluskulud jäävad kostja S. E. kanda. 15. Tulenevalt

§ 174

lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 eurot (dtl 116) ja kandnud esindaja õigusabikulu 358 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot; õigusabikulu 338 eurot arvestusega 2 h x 169 töötunni hind; dtl 102) Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu hüvitamise taotlus põhjendatud osaliselt. Ajakulu 2 h on vajalik ja põhjendatud. Põhjendamatult kõrge on kohtu hinnangul õigusabiteenuse töötunni hind. Käesoleval juhul on hageja esitanud trafaretse hagi tavapärase mahu ja keerukusega võlaõiguslikus vaidluses ning hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist esindaja. Kohus loeb hagi koostamise põhjendatud ajakuluks käesoleval juhul 2 tundi ning töötunnihinnaks 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 240 eurot (

§ 175lg 1).

Koos riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kuluga mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 540 eurot (280 + 20 + 240). 16. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6