Obsah (7)

§ 661§ 430§ 168§ 657§ 431§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 31. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-24-119181 Tsiviilasi HOOVI

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. 4. Pooled paluvad lühendada

§ 661

lg-s 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse lõpetamise määrusele 2 päevani kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest.“ Maakohus jättis kompromissis käsitlemata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus märkis, et kompromissile allakirjutanud pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetada. Kompromissi järgi on menetluskulude kandmine reguleeritud. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Maakohus leidis, et kompromiss vastab menetlusosaliste tahtele ja on kooskõlas poolte huvidega, mistõttu kompromissi esitamiseks takistusi ei esine. Maakohus leidis, et kompromissis märgitud edasikaebe tähtaja arvestus tööpäevades ei ole seadusega kooskõlas. Edasikaebe tähtaega määratakse kalendripäevadega. MÄÄRUSKAEBUS

1. Kostja 1 esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, mis puudutab kompromissi sõlmimist hageja esitatud maksegraafiku alusel, ning teha uus määrus, tuginedes parandatud maksegraafikule. Maakohus tegi määruse, rikkudes oluliselt menetlus- ja materiaalõiguse norme. Maksegraafik on koostatud vigadega. Maakohus kinnitas
2. augustil 2024 poolte
3. juunil 2024 kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissi, mille kohaselt esimese makse tähtaeg on
4. juuli 2024 ja teise makse tähtaeg on
5. august
6. Esimese makse tähtaeg oleks pidanud järgnema kohtumääruse tegemise päevale. Põhiosa hakkab vähenema alates
7. maksest, esimene põhiosa makse on 45 eurot 23 senti, mis tekitab kahtlusi. Tõenäoliselt ei olnud selle ajani põhiosa makseid (mis võis olla seotud laenutingimustega või vea tõttu). Intressimäär varieerub. Esimese kümne makse puhul on intress umbes 44 eurot 95 senti – 46 eurot 45 senti, alates
8. maksest langeb intress järsult 44 euro 95 sendini ning hakkab edasi langema. Esimese kümne makse puhul on olemas kulud nagu „intressivõlg“, „menetluskulud“, „viivise võlg" ja „sissenõudekulud“. Need kulud kaovad alates
9. maksest. Kui see on seotud laenutingimuste muutmisega, võib see olla korrektne, aga kui mitte, siis võib see olla viga. Kogumakse varieerub esimese kümne makse puhul vahemikus 61 eurot 3 senti – 92 eurot 50 senti ja seejärel stabiliseerub 90 euro 18 sendi tasemel alates
10. maksest kuni
11. makseni. Viimane makse on veidi kõrgem (91 eurot 6 senti), mis võib olla seotud ümardamise või järelejäänud kuludega. 4 Laenujääk väheneb õigesti alates
12. maksest, alustades 1272 eurost ja lõppedes 0 euroga viimase makse puhul. Võimalikud ebatäpsused seisnevad selles, et esimese kümne makse puhul laenujääk ei muutu ja põhiosa maksed puuduvad. Kui see ei ole laenutingimustega seotud, tundub see ebaharilik. Kui see ei ole seotud laenutingimuste muutmisega, võib lisakulude järsk kadumine pärast kümnendat makset olla viga. Määruses on märgitud, et pooled on nõustunud apellatsioonitähtaja lühendamisega kahele tööpäevale. Eesti seaduste kohaselt määratakse tähtajad tavaliselt kalendripäevades, mitte tööpäevades. Määruses on märgitud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. See tingimus võib tekitada vaidlusi poolte vahel, eriti kui selliste kulude maht on märkimisväärne. Kohus oleks võinud olla kulude jaotamise osas konkreetsem. Kompromissi kohaselt arvestatakse põhivõlalt intressi 43% aastas. See intressimäär võib tunduda liiga kõrge, eriti arvestades konkreetse olukorra konteksti. See võib olla edasise arutelu või isegi vaidlustamise objektiks. Punktis 2.3 on märgitud, et kui vähemalt üks makse hilineb rohkem kui kaks tööpäeva, muutuvad kõik ülejäänud maksed kohe sissenõutavaks. See tingimus on üsna range ja võib tuua kaasa kohesed negatiivsed tagajärjed võlgnikele. Kompromissikokkulepe näeb ette viivise tasumise (0,4% iga hilinenud päeva eest). Pikema viivituse korral võib viivis osutuda märkimisväärseks, mis võib tekitada võlgnikele rahalisi raskusi. Otsuses mainitakse erinevaid võlakategooriaid (intressid, viivised, menetluskulud jne), kuid nende täpse jaotuse ja arvestuse osas võivad tekkida küsimused. Oluline on, et need summad oleksid täpselt määratletud, et vältida võimalikke lahkarvamusi. Need puudused võivad vajada täiendavat analüüsi või parandamist, et tagada määruse õiglus ja selgus. Kuigi seadus lubab pooltel määruskaebuse tähtaja lühendamiseks kokkulepet sõlmida, võib kohus siiski kontrollida, kas kokkulepe ei riku poolte õigusi ega ole vastuolus seadusega. Kohus peab veenduma, et kokkulepe on õiglane ja et pooled mõistavad selle tagajärgi. Maakohus rikkus

§ 661lg-t 4 rakendades oluliselt menetlusnorme.

Lisaks kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, mis mõjutas määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Maakohus ei järginud

§-s 430 sätestatud kompromissi kinnitamise eeldusi.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kaebuse esitaja ei ole esitanud selget protsessuaalset taotlust. Kaebuse esitaja taotleb uue kohtumääruse tegemist nõnda, et tuginetaks parandatud maksegraafikule, esitamata parandatud maksegraafikut. 5 Määruskaebus seisneb suuresti selles, et kaebuse esitaja ei nõustu kompromissitingimustega, millele ta on ise alla kirjutanud. Kaebuse esitaja oleks saanud esitada oma küsimused kompromissiläbirääkimiste raames. Kaebuse esitaja etteheited põhinevad teadmatusel (ta ei ole soovinud varem maksegraafiku osas selgitusi), mitte hageja või kohtu poolsel eksitusel või muul rikkumisel. Hageja on kompromissi tegemisel lähtunud pooltevahelises krediidilepingus sätestatud eeldusest, et ebapiisavate maksete korral loetakse laenusaaja tehtud laekumine esmalt viivise katteks, seejärel lepingust tulenevate tasude (nt haldustasu, sissenõudekulud) katteks, seejärel intressi ja alles siis põhiosa katteks. Kuivõrd määruskaebuse esitaja oli kompromissi sõlmimise hetkeks võlgnevuses sissenõudekulude, viiviste ja intressiga, siis loetakse kompromissi korras tehtud maksed 1-10 just nende nõuete katteks ning põhinõude katteks alates maksed
2. Hageja on arvestanud intressi vastavalt kokkulepitud määrale, arvestades seejuures päevade tegelikku arvu kuudes. Kuivõrd esimese 10 makse korral põhinõue ei vähene, siis varieerubki intressimakse nende osamaksete puhul just päevade arvust tulenevalt. Kogumakse lõplik suurus varieerub tasutavate nõuete suurusest tulenevalt. Kogumaksed on erinevad just intressi tõttu, mis ei ole alati sama suur, sest tegelik päevade arv kuus on erinev. TsÜS § 134 lg 2 sätestab, et tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Seadus ei sätesta seega, et tähtpäev määratakse kindlasti alati just kalendripäevaga ja lubatud on seetõttu määrata tähtaeg ka tööpäevaga. Pooled on kompromissi korras kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Selline kokkulepe vastab ka tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetele (

§ 168lg 3).

Seetõttu võis kohus vastava tingimuse kompromissi korras kinnitada. Kaebuse esitaja ei ole selgitanud, miks võib intressimäär 43% aastas tunduda liiga kõrge. Intressimäär 43% aastas, s.o. 0,12% päevas on Riigikohtu praktika kohaselt igati mõistlik intressimäär majandus- kutsetegevuses sõlmitud krediidilepingute puhul isegi siis, kui see on kokku lepitud tüüptingimusena. Kaebuse esitaja on kompromissi p-ga 2.3 nõustunud ja vastav tingimus on kooskõlas kehtiva õigusega. Kompromissi p 2.3 kaitseb eelkõige hagejat, sest teades kaebuse esitaja varasemat maksekäitumist, siis on vastustajal oluline kaitsta oma võimalikke huve ka kompromissi sõlmimise korral. Viivitusse sattumine on kompromissi rikkumine ja kaebuse esitaja on kohustatud kompromissi korral järgima maksetähtpäevasid. Kui kaebuse esitaja täidaks kompromissi nõuetekohaselt, siis ei teki ka võimaliku viivise lisandumist. Kaebuse esitaja nõustus tasuma esimese osamakse 5. juulil 2024. Kohtupraktikaga ei ole vastuolus ka tagasiulatuva kohustuse kinnitamine. Kohtu poolt kinnitatud kompromiss ei asetanud kaebuse esitajat kuidagi ebasoodsamasse olukorda võrreldes sellega, milleks kaebuse esitaja oli nõusoleku andnud. Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita (

§ 430lg 3), mistõttu tuleks esitatud määruskaebus jätta täies ulatuses rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

6 6. Kompromissi kinnitava kohtumääruse tühistamise võib tingida eelkõige see, kui kohus kinnitab kompromissi, mis ei vasta seaduse nõuetele või ei ole kompromissi võimalik täita (

§ 430

lg 3), või kui kohus ei täida

§ 431

lg-st 1 tulenevat selgitamiskohustust.

§ 431

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest asjaolusid, mille tõttu tulnuks maakohtul jätta kompromiss

§ 430lg 3 alusel kinnitamata.

Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus kompromissi kinnitamisel selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi, mis annaksid alust maakohtu määruse tühistamiseks.

1. Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. Määruskaebuses tuginetakse võimalikele vigadele maksegraafiku koostamisel. Ringkonnakohus vigu ei tuvastanud. Pooled on sellises maksegraafikus kokku leppinud ja see on kooskõlas kompromissilepingu p-des 1 ja 2 poolte vahel kokku lepituga (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2.1 ja 2.2). Ringkonnakohus selgitab, et intressimaksed on erineva suurusega, kuna intressi on arvestatud vastavalt tegelikule päevade arvule kuus, pärast
2. osamakset väheneb intressimakse põhiosa võla vähenemise tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt oleks maksegraafiku pidanud edasi lükkama kuupäevale, mis järgneb kohtumääruse tegemise päevale. Kohtul on võimalik kompromiss kas kinnitada või kinnitamata jätta, kohus ei saa kinnitada kompromissi poolte kokkulepitust erinevatel tingimustel. Kohus võis kompromissi kinnitada, sõltumata sellest, et esimese kahe maksegraafiku järgse osamakse tasumise tähtaeg oli kompromissi kinnitamise ajaks möödunud. Kaebuse esitaja on nõustunud kompromissilepingu sõlmimisega selles toodud tingimustel. Kompromissilepingu tingimused, mille kohaselt pooled leppisid kokku intressi tasumises põhivõla jäägilt määraga 43% aastas, kõigi osamaksete sissenõutavaks muutumises kas või ühe osamakse tasumisega viivitamisel rohkem kui kaks tööpäeva ning võlgnetavalt põhinõude summalt ja sissenõudmiskulult viivise tasumises 0,4% iga viivitatud päeva eest, ei ole vastuolus seadusega. Kohtul ei olnud alust kompromissi kinnitamisest keelduda. Pooled leppisid kompromissilepingu p-s 8 kokku selles, millised menetluskulud hagejale hüvitatakse ja nende suuruse. Juhindudes

§ 168lg-st 3 jäid kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse osas ebaselge. Pooled leppisid kokku kaebetähtaja lühendamises kahe tööpäevani kohtumääruse kättetoimetamisest. Maakohus leidis, et kaebetähtaja arvestamine tööpäevades ei ole seadusega kooskõlas, kuna kaebetähtaegasid arvestatakse kalendripäevades. Maakohus selgitas, et määruse peale võib esitada määruskaebuse kahe päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Ringkonnakohus märgib, et poolte menetluslik avaldus kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise kohta ei ole kompromissilepingu sisu. Võimalik ebaselgus seoses kaebetähtajaga ei annaks alust kompromissi kinnitava kohtumääruse tühistamiseks. Määruskaebus on esitatud arvestades lühendatud määruskaebuse esitamise tähtaega. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas kaebetähtaja lühendamine rikub praegusel juhul kaebuse esitaja õigusi. 7 8. Pooled on kinnitanud, et nad on

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Kohtul ei olnud seetõttu kohustust selgitada pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi. 9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 518 eurot 10 senti (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnihind (140 eurot) põhjendatud, kuid õigusteenuse osutamise ajakulu (3 tundi 2 minutit) on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse sisu, keerukust ja mahtu arvestades, on lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtu menetluses põhjendatud kokku 1,5 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 256 eurot 20 senti (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 177

lg 4 alusel ning mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja menetluskuludelt viivise kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 8