1-12-9235 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2024, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-9235 (11240106204) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär

§ 424

lg 1) järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Günter Koovit Süüdistatav Kaitsja R P xxx; elukoha andmed rahvastikuregistris puuduvad; Eesti Vabariigi kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoha puudub; kehtivaid kriminaalkaristusi 2; tõkend elukohast lahkumise keeld alates 12.12.2011–29.10.2012, Viru Maakohtu 29.10.2012 määrusega kuulutati tagaotsitavaks ja määrati tabamisel vahistada vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev määratud korras Kohtuistungi toimumise aeg 11.10.2012, 17.12.2020, 08.11.2024 RESOLUTSIOON 1. Lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 2 ja KarS § 81 lg 1 p 2 alusel menetlus kriminaalasjas nr 1-12-9235 R P süüdistuses KarS § 424 (

§ 424lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemises süüteo aegumise tõttu.

1. Puksiirteenuse osutamise kulu 96 eurot, kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulu summas 77,56 eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu summas 138,48 eurot jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda.
2. Toimiku tagakaanel asuv väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Määruse ärakiri saata prokuratuurile, kaitsjale ning R P . Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-12-9235 Asjaolud ja menetluse käik
3. 27.09.2012 registreeris Viru Maakohus Viru Ringkonnaprokuratuuri lühimenetluse korras süüdistusakti R P süüdistuses KarS § 424 järgi. Viru Maakohtu 08.10.2012 kohtumäärusega anti R P kohtu alla. Kohtu alla andmisel määras kohus kindlaks asja arutamise aja ja koha ning kohtuistungile kutustavate isikute ringi. Lisaks otsustas kohus R P kohaldatud tõkend elukohast lahkumie keeld jätta muutmata.
4. R P on kohtu alla antud selles, et ta juhtis 11.12.2011 kella 01.45 ajal Narvas Võidu tänaval mootorsõidukit Land Rover Range Rover riikliku registreerimisnumbriga xxx olles alkoholijoobeseisundis (väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,82 mg/l laiendmääramatus 0,07 mg/l – lõplik lugem 0,75 mg/l). Sellise käitumisega rikkus R P liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus R P sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma tegevusega R P , kelle poolt väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,75 mg/L kohta, pani toime alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel.
5. 11.10.2012 toimus istung ilma süüdistatava R P osavõtuta. Kohtukutse kättetoimetamine R P ebaõnnestus, kohtukutse tagastati kohtule märkega, et saaja ei viibinud kohal. Kohus teatas, et R P on kuulutatud tagaotsitavaks Harju Maakohtu poolt. Prokurör asus seisukohale, et istung tuleb edasi lükata, kaitsja toetas prokuröri seisukohta. Viru Maakohtu 29.10.2012 määrusega R P kriminaalasja arutamine lükati edasi, R P kuulutati tagaotsitavaks ning tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist ja määrati võtta ta vahi alla kinnipidamise hetkest.
6. Politsei- ja Piirivalveamet alustas 01.11.2012 R P suhtes jälitusmenetluse nr
7. Menetluse kestel laekus kohtule Politsei- ja Piirivalveametist 11.02.2015 info, et aadressil xxx R P ei ela, aadress oli viimati kontrollitud 11.03.
8. Aadressil xxx isik ka ei ela, korter on müüdud uuele omanikule.
9. aastal R tuttav A P teatas, et tema teada, R pidi minema Inglismaale. 08.2013 vesteldud M B , kellel puuduvad andmed oma endise elukaaslase tegeliku asukoha kohta. PPA-l puuduvad andmed R P asukoha kohta. Politsei- ja Piirivalveamet on 05.02.2018 kohut teavitanud, et tagaotsitavaks kuulutatud R P on ületanud Eesti-Venemaa piiri Venemaa suunas ja tagasi tulnud ei ole. Isik ei ületa Eesti-Soome piiri Soome suunas ja EestiRootsi piiri Rootsi suunas ega vastupidi. Tagaotsitava asukoht on teadmata.
10. 17.12.2020 toimunud korraldaval kohtuistungil arutati süüteo aegumise küsimust. Kohus asus 30.12.
11. a määruse seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamine R P suhtes KarS § 424 (

§ 424

lg 1) sätestatud süüteo toimepanemises esitatud süüdistuses on seisuga 30.12.2020 ennatlik.

1. 08.11.2024 kohtuistungil asus prokurör seisukohale, et süüdistatavale etteheidetav tegu ei ole aegunud. Kuigi üldine aegumistähtaeg teise astme kuritegude puhul on 5 aastat, siis KarS § 81 lg 7 p 1 kohaselt peatub süüteo aegumine mh isiku kõrvalehoidumisega kohtust ja lg 8 kohaselt ei uuene aegumine nimetatud alusel, kui kuriteo lõpuleviimisest on möödunud 15 aastat. 2 1-12-9235 R P on jätkuvalt kriminaalmenetlusest kõrvale hoidev isik. Kaitsja nõustus prokuröri seisukohaga.
2. 14.11.2024 saatis Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohtu 05.11.2024 päringule. Vastuse kohaselt tagaotsimistoimik nr 1224000454 ei ole käesoleval ajal aktiivne alates 13.09.2023 a. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel lõpetas 30.12.2020 Viru Maakohus kriminaalmenetluse nr 11240106204 R P suhtes. Seoses sellega tagaotsimistoimik nr 1224000454 lõpetati 13.09.
3. Lisaks eelnevale, PPA-l puudub informatsioon R P asukoha kohta, viimastel andmetel viibis isik Ameerika Ühendriikide territooriumil. Maakohtu seisukoht
4. Vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetlus R P suhtes tuleb lõpetada kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
5. KrMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. KrMS § 274 lg-st 1 tulenevalt lõpetab kohus määrusega kriminaalmenetluse, kui kriminaalasja kohtulikul arutamisel tuvastatakse KrMS § 199 lg 1 p-s 2 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu.
6. R P süüdistatakse KarS § 424 (

§ 424lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Tegemist on teise astme kuriteoga, mille aegumistähtaeg on viis aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani R P kuriteo toime 11.12.

2. Kuivõrd süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegu on süüdistusakti kohaselt toime pandud 11.12.2011, siis tõusetub küsimus süüteo aegumisest KarS § 81 sätete kohaselt. Vastavalt KarS § 81 lg 1 p 2 ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Vastavalt KarS § 81 lg 5 loetletud põhimõtetele kuriteo aegumine katkeb isiku suhtes tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisega, sh p 1 kohaselt kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega, p 2 kohaselt süüdistatava kohtu alla andmisega, p 3 kohaselt kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral, p 4 kohaselt kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega ja p 5 kohaselt kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määrusega. KarS § 81 lg 6 kohaselt kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti KarS § 81 lg 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Samas KarS § 81 lg 6 teise lause kohaselt ei tohi isikut kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.
3. R P suhtes teostati KarS § 81 lg 5 tähenduses kuritegude aegumist katkestavaid toiminguid 12.12.2011 (elukohast lahkumise keeld), 08.10.2012 (kohtu alla andmine, elukohast lahkumise keeld) ja 29.10.2012 (tagaotsitavaks kuulutamine, vahistamine, kohtuliku arutamise edasi lükkamine süüdistatava kohtuistungile ilmumata jäämise tõttu). Seega viimane aegumise katkemise tinginud toiming tehti 29.10.
4. Nimetatud kuupäevast hakkas kulgema 5-aastane aegumistähtaeg, mis on tänaseks möödunud. 3 1-12-9235
5. KarS § 81 lg 7 sätestab süüteo aegumise peatumise asjaolude loetelu, millest üheks on kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumine kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde. Kaitsja ja prokurör on seisukohal, et R P hoidis/hoiab kohtumenetlusest kõrvale ja see välistab süüdistuse kohaselt aastatel 2011 toime pandud teo aegumise tulenevalt aegumistähtaja peatumisest KarS § 81 lg 7 p 1 alusel. Prokurör tugineb KarS § 81 lg-le 8, kuna kuriteo lõpuleviimisest ei ole möödunud viisteist aastat ja KarS § 81 lg 7 p-s 1 ette nähtud aegumise peatumise aluse äralangemisel kuriteo aegumine üldjuhul uueneb.
6. Kohus menetlusosaliste seisukohta ei jaga. Esiteks seetõttu, et KarS § 81 lg-s 5 sätestatakse küll kuriteo aegumise katkemise tingimused, kuid sama paragrahvi lõige kuus määratleb absoluutse aegumistähtaja, milleks on paragrahvi lõikes üks sätestatust viie aasta võrra pikem tähtaeg, siis on teise astme kuriteo absoluutseks aegumistähtajaks kümme aastat arvates kuriteo toimepanemisest (RKKKo 3-1-1-53-09 p 9). Kuivõrd käesoleval juhul on tuvastatud süüteo katkemise alused, siis aegumistähtaja kulgema hakkamist tuleb arvestada alates 29.10.2012, seega aegumistähtaeg möödus 29.10.
7. Absoluutse aegumistähtaja möödumisel kaob kuriteo eest karistamise vajadus, sõltumata riigi sisulisest tegevusest kriminaalasja menetlemisel.
8. Kaitsja ja prokuröri hinnangul on R P süüks arvatud mootorsõiduki joobes juhtimine aegumine KarS § 81 lg 7 p 1 alusel peatunud alates tema tagaotsitavaks kuulutamisest s.t
9. oktoobrist
10. a. Kuna isikut ei ole tabatud, siis ei ole peatumise alus äralangenud ja periood
11. oktoobrist 2012 kuni käesoleva ajani tuleb KarS § 81 lg 7 p 1 alusel kuriteo aegumise tähtajast välja jätta, mis tähendab, et kuritegu aegub selle toimepanemise ajal kehtinud õiguse kohaselt siis, kui teo toimepanemisest on möödunud 15 aastat. Seega tuleb kuriteo aegumise üle otsustamiseks järgnevalt vastata küsimusele, kas R P hoidis/hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale.
12. Kohtukutse kohtuistungile ilmumiseks saadeti isikule 05.10.2012 tema elukoha aadressile. Kohtukutset süüdistatavale kätte anda ei õnnestunud, kuna süüdistatav ei viibinud kohal. Harju Maakohtu 28.01.
13. a määrusest nr 1-11-13463 nähtub, et Harju Maakohus andis 19.12.
14. a R P suhtes välja Euroopa vahistamismääruse. PPA Põhja prefektuur teatas 13.02.
15. a Harju Maakohtule, et R P tegelik asukoht on politseile teadmata, PPA kasutuses olevates andmekogudes isiku piiriületusi fikseeritud ei ole. Käesolevas kriminaalasjas teatas 05.02.2018 PPA kohtule, et süüdistatava asukohta tagaotsimismenetlusega tuvastatud ei ole.
16. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu andmeid, mille alusel saaks tõsikindlalt järeldada, et R P hoidis kohtust kõrvale ja mis välistaksid süüdistuse kohaselt
17. a toime pandud teo aegumise tulenevalt aegumistähtaja peatumisest KarS § 81 lg 7 p 1 alusel.
18. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine eeldab isiku tahtlikku käitumist, millega ta püüab vältida enda suhtes menetluse läbiviimist. Kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest võib põhimõtteliselt seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses. Juhul, kui menetleja hinnangul seisneb kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine tegevusetuses, tuleb ära näidata, milliste isikult nõutavate käitumisaktide tegematajätmist saab kõrvalehoidumisena käsitada. Olukord, kus isiku asukoht on teadmata ja menetleja ei suuda seda välja selgitada, ei pea aga iseenesest tähendama seda, et see isik hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale (RKKKo 31-1-78-10).
19. Seega olukord, kus isiku asukoht on teadmata ja menetleja ei suuda seda välja selgitada, ei täheda seda, et see isik hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. Kutse peale kohtusse ilmumata 4 1-12-9235 jätmist ei saa käsitleda kohtumenetlusest kõrvalehoidumisena, kuna R P ei olnud teadlik enda väljakutsumisest kohtuistungile, kohtukutse kättetoimetamine ebaõnnestus. Lisaks on kohtupraktikas jõutud ka seisukohale, et isiku kunagisest kõrvale hoidumisest ei saa teha automaatselt järeldust, et ta hoidub kõrvale kuni tänase päevani. Ajapikku kaotab aktiivne menetlusest kõrvale hoidumise toiming (nt välismaale minemine) kõrvale hoidumisest rääkides oma aktuaalsuse ja kõrvale hoidumise jaatamine eeldab mõningast eesmärgistatud toimimist (määrus nr 1-07-12674 p 23). Seega ei nähtu kriminaalasja materjalidest andmeid, mille alusel saaks tõsikindlalt järeldada, et olles teadlik enda suhtes käivast kriminaalmenetlusest hoidis R P kohtust kõrvale, ja mis välistaksid toime pandud joobes juhtimise aegumise KarS § 81 lg 7 p 1 kohaselt aegumistähtaja peatumise tõttu.
20. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, kuna süüdistuses kirjeldatud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis leidsid aset 11.12.2011, toimepanemisest on möödunud KarS § 81 lg 1 p-s 2 märgitust viie aasta võrra pikem aeg, on kuritegu kehtiva KarS § 81 lg 6 teise lause kohaselt alates
21. oktoobrist
22. a aegunud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb R P suhtes KarS § 424 (

§ 424lg 1) järgi alustatud kriminaalmenetlus lõpetada seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega. 18. Vastavalt Kr

MS §-le 183 hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. Menetluskuludeks on puksiirteenuse kulu ja õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda.

1. Kriminaalasja toimiku tagakaanel asuv väljavõte alkoholisisalduse mõõtmistulemuste kohta jätta kriminaalasja materjalide juurde arhiveerimise eesmärgil.
2. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 2 ja §
3. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 5