KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-648 Haldusasi Xi kaebus Politsei- ja

) § 28 ei määra ainult relvade otstarbeid, vaid kohustab taotlejat vastama nendele tingimustele, et tekiks üldse õigus relvaloal vastavat otstarvet omada. - Kuigi

ei sätesta konkreetset alust loa väljastamisest keeldumiseks, kui taotleja ei vasta

§-s 28 sätestatud nõuetele, peab hindama ka taotluses esitatud põhjenduste vajalikkust. - Arvestama peab ka direktiivi nr 2021/555 (relvadirektiiv) art 6 lg-ga

1. - Taotleja on haldusmenetluses ära kuulatud ning otsuses õiguslikule alusele viidatud.
2. Kaebaja esitas 03.04.2024 kaebuse (täiendatud 15.04.2024 ja 14.10.2024) PPA 27.12.2023 otsuse ja 02.02.2024 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja soetamisloa taotlus uuesti läbi. - Vaidlustatud otsused rikuvad kaebaja õigust omada ja soetada relvi (põhiseaduse (PS) § 19) enda turvalisuse tagamiseks. - PPA viidatud

§ 28lg 1 p 3 alusel ei saanud keelduda kaebajale relva soetamisloa väljastamisest.

Kaebaja taotluses märgitud relva soetamise otstarve (enesekaitse) vastab seaduses sätestatule. -

-s pole sätestatud, kui palju relvi võib isiku valduses ja kasutuses olla. Rangemad nõuded on ette nähtud alates üheksanda relva soetamisest ja üksnes enesekaitse eesmärgil. Kaebaja kasutab relvi ka sportimise eesmärgil. -

§-s 36 sätestatud alustele pole PPA tuginenud ning ükski nendest alustest pole täidetud. Kaebaja on staažikas laskesportlane ja vintraudsete relvade omanik. Kaebajal puuduvad väärteoja kriminaalkaristused. - Kaebaja ei saanud keelduva otsuse peamiste põhjuste kohta selgitusi anda. Üksnes seletuste küsimine polnud piisav. 2

ei sea otseselt piiranguid relvade arvule, kuid see ei tähenda piiramatut õigust soetada relvi. Relvi saab soetada üksnes

§ 28lg-s 1 sätestatud eesmärkidel.

Seda peab PPA sisuliselt hindama. - Kaebaja selgitused ei veennud vastustajat, et esineb mõjuv põhjus uue relva soetamiseks enese ja vara kaitseks ning et see oleks eesmärgipärane. Tulirelva omamine on lubatud üksnes siis, kui selleks on reaalne vajadus. Vastupidine kujutaks ohtu avalikule korral ja riigi julgeolekule. - Kaebaja vajadus kasutada enese ja vara kaitseks seitset relva pole eluliselt usutav. - Soetamisloa väljastamisest keeldumise alused ei ole ammendavalt reguleeritud

§-s 36, vaid vaadata tuleb

-st tervikuna. - Kui taotletava relva liik, otstarve ja tegelik vajadus ei lange kokku, ei ole PPA-l õigust luba väljastada. - Kaebaja ärakuulamisõigust pole rikutud. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja esitas taotluse nõuda vastustajalt välja teise isiku esitatud soetamisloa taotluse menetluse dokumendid (dtl 42). Nende dokumentidega soovib kaebaja tõendada, et vastustaja halduspraktika samas küsimuses on erinev. Taotlus jääb rahuldamata. Kaebaja nimetatud tõendite kogumine pole asja õigemaks lahendamiseks vajalik. Praeguses asjas on vaidluse all konkreetse relva soetamisloa taotlus ning selle väljastamisest keeldumise õiguspärasus. Viidatud tõendid ei tõenda ühtegi vaidluse all olevat asjaolu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 1). Haldusakti tühistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et teises haldusmenetluses on vastustaja otsustanud teisiti. Isegi kui kohus leiaks praeguses asjas, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane, ei saaks kaebaja nõuda endale soodsamat lahendust võimaliku varasema ebaõige halduspraktika jätkamise või laiendamise kaudu (vrd ka Riigikohtu 27.11.2006 otsus nr 3-3-1-59-06, p 12).
2. Vaidlust pole selles, et kaebajal on kehtiv relvaluba ning ta omab kuut tulirelva sportimise ning turvalisuse (enese ja vara kaitse) eesmärgil. Menetlusosalised on erimeelt küsimus, kas PPA sai keelduda kaebajale relva soetamisloa väljastamisest. Õigus soetada ja omada relva on hõlmatud PS §-s 19 nimetatud õigusega vabale eneseteostusele. Seda õigust võib piirata seadusega või seaduse alusel igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (Riigikohtu 18.06.2019 otsus nr 5-19-26, p 41).
3. PPA 27.12.2023 otsusega keelduti kaebajale relva soetamisloa väljastamisest kokkuvõtvalt põhjendustel, et kaebaja pole piisavalt põhjendanud uue, juba seitsmenda relva soetamise vajadust ja eesmärki. PPA hinnangul omab kaebaja piisavalt relvi enda ja vara kaitseks. Otsuse õigusliku alusena on PPA märkinud haldusmenetluse seaduse § 38 lg 3 ja

§ 28lg 1 p 3.

11. Kaebaja hinnangul ei anna

§ 28lg 1 p 3 PPA-le alust keelduda taotluse rahuldamisest.

Selleks ei anna alust ka

§ 36

.

-s pole sätestatud, kui palju relvi võib isiku valduses ja kasutuses olla. Karmimad nõuded on ette nähtud alates üheksanda relva soetamisest ja üksnes enesekaitse eesmärgil, kuid kaebaja kasutab relvi ka sportimise eesmärgil. 3

§ 32

lg 1 kohaselt tuli kaebajal piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks taotleda soetamisluba.

§ 28

lg 1 p 3 sätestab, et füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel: turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks).

§ 36

sätestab asjaolud, mis välistavad füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmise. 14. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 18.10.2024 otsuse nr 3-23-76 p-des 11–15 kokkuvõtvalt, et soetamisluba annab selle omajale õiguse soetada loal märgitud liiki relva koos selle laskemoonaga (

§ 32lg 2).

Soetamisluba antakse ainult seda liiki relva soetamiseks, mis vastab otstarbele, milleks relva taotletakse (

§ 32lg 4).

Füüsilisele isikule soetamisloa andmist välistavad asjaolud on sätestatud

§-s 36.

§ 28

lg-s 1 on sätestatud üksnes otstarbed, milleks füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata.

§ 28

lg 1 alusel tuleb vastustajal kontrollida, kas taotletud relv sobib kasutamiseks otstarbel, milleks seda on taotletud. Aluse keelduda taotluses märgitud otstarbeks sobimatu relva soetamisest annab

§ 32lg 4.

Kui isik taotleb relva otstarbel, mis on

§ 28

lg-s 1 nimetatud, kuid PPA teeb kindlaks, et ta soovib relva tegelikult kasutada mõnel muul, seaduses nimetamata või varjatud eesmärgil, võib see anda aluse keelduda soetamisloa andmisest

§ 36

lg 1 p 9 alusel (s.o kui on tuvastatud, et soetamisloa taotlemisel on tahtlikult esitatud valeandmeid).

-s ei ole reguleeritud, kui palju relvi võib inimesel mingil otstarbel kasutamiseks olla (vt ka

§ 29

lg 11 ja § 25 lg 7, mille kohaselt juhul, kui üksnes turvalisuse tagamise eesmärgil soovitakse soetada enam kui kaheksa relva, lisandub relvaomanikule kohustus hoida relvi relvahoidlas). Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peab avaliku võimu tegevus rajanema seadusel (PS § 3 lg 1 esimene lause). Riik ei tohi võimu teostada meelevaldselt. Seega ei saa PPA keelduda soetamisloa taotluse rahuldamisest pelgalt põhjusel, et isikul on

§ 28lg-s 1 nimetatud otstarvetel juba piisavalt palju relvi.

Relvadirektiivi art 6 lg 1 järgi lubab liikmesriik relva omada üksnes mõjuval põhjusel.

§ 28

lg-s 1 on sätestatud põhjused, mida Eesti seadusandja on pidanud piisavalt mõjuvateks. Kui inimene taotleb relva mõjuvaks loetud põhjusel, relv sobib sellel otstarbel kasutamiseks ja pole alust arvata, et ta sooviks relva tegelikult omandada mõnel muul, lubamatul põhjusel, ei lähe talle soetamisloa andmine direktiivi nõuetega vastuollu. 15. Need seisukohad on asjakohased ka praeguse asja lahendamisel. Seega ei saanud PPA keelduda relva soetamisloa väljastamisest kaebajale põhjusel, et kaebajal on juba mitu tulirelva enese ja vara kaitseks. Relva soetamisloa väljastamisest sai PPA keelduda üksnes

§-s 36 või § 32 lg-s 4 sätestatud alustel. Neid aluseid pole vaidlustatud otsuses välja toodud. PPA pole ka haldus- ega kohtumenetluses väitnud, et esineks mõni

§-s 36 sätestatud alus või et soetatav relv ei vastaks otstarbele, milleks relva soetamist taotletakse (

§ 32lg 4).

1. Kohtu hinnangul on kaebaja piisavalt selgitanud uue tulirelva soetamise eesmärki ja vajadust (vrd ka viidatud ringkonnakohtu otsuse p 19). Kaebaja selgitas, millisel eesmärgil ja miks ta soovib relva soetada (dtl-d 37 ja 39). Kaebaja märkis 03.11.2023 kirjas muu hulgas, et vajab uut relva enesekaitseks. Selleks sobib just P239 püstolimudel ning kaebajale kuulus ka eelnevalt samade omadustega püstol. Kuivõrd PPA ei seadnud kahtluse alla viidatud püstolimudeli sobivust enesekaitseks, ning üksnes kaebaja omanduses olevate relvade arvu tõttu ei saanud PPA soetamisloa väljastamisest keelduda, ei pidanud kaebaja täiendavalt põhjendama, miks ta soovib konkreetset relva soetada.
2. Eelneva tõttu on PPA 27.12.2023 otsus ning 02.02.2024 vaideotsus õigusvastased. Kohus märgib siiski, et PPA ei pidanud praegusel juhul hindama lisaks seda, kas kaebajal võis olla põhjendatud soetada uus tulirelv sportimise eesmärgil (

§ 28lg 1 p 2 ja § 29 lg 2). Pooled ei vaidle selle üle, 4

§ 35lg 4).

PPA lähtus põhjendatult taotluses märgitud eesmärgist. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et ta jäeti nõuetekohaselt ära kuulamata. Isiku ärakuulamise nõude täitmiseks haldusmenetluses pole tingimata vajalik väljastada isikule haldusakti projekt, vaid isikule peavad olema selged haldusorgani põhiseisukohad, mille kohta tal tuleb arvamust avaldada. Kaebajaga peetud kirjavahetuse käigus selgitas PPA piisavalt enda seisukohti ning viitas konkreetselt, et plaanib keelduda kaebajale relva soetamisloa väljastamisest (dtl-d 37-40). Kirjavahetusest on mõistlikult järeldatavad PPA sellekohased kaalutlused.

1. Kokkuvõttes tühistab kohus PPA 27.12.2023 otsuse ning 02.02.2024 vaideotsuse. PPA-l tuleb lahendada kaebaja esitatud taotlus uuesti, arvestades käesoleva kohtuotsuse põhjendusi.
2. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja kandis menetluskulusid kokku summas 1580 eurot (ilma käibemaksuta) – riigilõiv 20 eurot kaebuse esitamisel ning õigusabikulud 1560 eurot (dtl 59). Kaebaja on esitanud taotluse lisana kuludokumendid küll hilinenult (dtl 61 jj), kuid tegemist on hilinemisega, mis ei põhjusta kohtu hinnangul menetluse viibimist (HKMS § 51 lg 4) ning kohtul on seega võimalik arvetega arvestada ilma kohtulahendi resolutsioonis menetlustähtaja pikendamise üle otsustamata. Kaebuse tervikuna rahuldamise tõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv 20 eurot täies ulatuses. Kohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulud 1560 eurot samuti tervikuna põhjendatud. Need vastavad asja keerukusele ega ole selgelt ebamõistlikud. Samuti on menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingutele kulunud aeg vastavuses konkreetse dokumendi mahuga. Seega tuleb õigusabikulud vastustajalt tervikuna välja mõista. Kokku mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja 1580 eurot (ilma käibemaksuta) menetluskulude katteks. Poolte muud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 5