← Eesti

3-24-2070/6

Obsah (8)§ 64§ 26§ 553§ 62§ 61§ 10§ 101§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2070 Haldusasi X kaebus Maksu- ja Tolliameti

) § 61 lg 1 kohaselt on kolmandad isikud kohustatud maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Juhud, mil maksukohustuslasel või kolmandal isikul on lubatud teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda, on loetletud

§ 64

lg-s 1 ning asjaolu, et väidetavalt puudub vaide esitajal nõusolek teiste isikute isikuandmete jagamiseks, selliseks asjaoluks ei ole. Vastavalt

§-le 10 1 võib riiklike maksude maksuhaldur töödelda

§-s 10 nimetatud ülesannete täitmisel.

§ 26

lg-st 1 tulenevalt lasub maksuhalduril maksude tasumise õigsuse kontrollimisel teatavaks saanud maksusaladuse, sh pangasaladuse hoidmise kohustus. 6)

§ 553

lg 1 p 2 tähenduses on maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumendina käsitletav igasugune dokument, mis sisaldab või võib sisaldada andmeid maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks (

§ 62lg 1).

Lisaks tuleneb

§ 553

lg 1 p-dest 1, 3 ja 4, et maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid, kontrollida maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumente ning saada maksukontrolli läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult, teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi. 7) Nõustuda ei saa vaide esitajaga selles, et maksuhalduri viide Riigikohtu 01.02.2021 lahendile haldusasjas nr 3-18-1328 on ekslik. Vaide lahendaja hinnangul peaks tulenevalt viidatud Riigikohtu lahendist olema väljaspool kahtlust, et isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust, kuid hoolimata riive esinemisest on isikliku pangakonto väljavõtte nõudmine siiski lubatav. Riigikohus saatis viidatud haldusasjas 01.02.2021 kohtumäärusega apellatsioonkaebuse lahendamiseks tagasi ringkonnakohtule, andes juhised asja lahendamiseks, juhul kui ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel pärast Riigikohtust tagasisaatmist tegi Tallinna Ringkonnakohus 31.03.2021 kohtuotsuse, millega jättis kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus asus selle otsuse põhjendustes (p 14) seisukohale, et laenu andmiseks vajaliku raha ja selle päritolu ning väidete ja tõendite usaldusväärsuse hindamiseks ei pruugi piisata üksnes filtreeritud pangakonto väljavõttest ning uurimispõhimõttest lähtudes peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud, kusjuures maksuhaldur ei pea

§ 62

lg 1 alusel dokumentide nõudmisel põhjendama, miks muud tõendid ja maksukohustuslase väited korralduse esemeks olevas küsimuses ei ole usutavad. Sarnane on olukord ka käesolevas asjas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

  1. X esitas 15.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 30.09.2024) MTA 13.05.2024 korralduse tühistamiseks. 1) MTA 13.05.2024 korraldus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ning on ebaproportsionaalne. Vaidlustatava korralduse kaudu ei ole võimalik teha kindlaks maksuhalduri poolt viidatud asjaolusid. Vastustaja arutluskäik on arusaamatu. Kaebaja tegi ettevõtte kassasse makse sularahas ning seega ei ole võimalik kontrollida ettevõttele tagasimakstud summa tasumist pangakonto väljavõtte kaudu. Samuti on siinjuures oluline, et kaebajale tehti ettevõtte poolt väljamakse pärast kaebaja poolt kolmandale isikule ettevõtte kulude kandmist ning vastava kuludokumentatsiooni esitamist ettevõtte raamatupidamisse, seega ei ole võimalik pangakonto väljavõtte kaudu kontrollida raha kasutamist ettevõtte huvides. Ka laenu andmise fakti ei ole võimalik pangakonto väljavõtte kaudu kontrollida, kuna kaebaja andis ettevõttele laenu sularahas ning seda enne
  2. a oktoobrit. 4

(9)3-24-2070 2) Vaidlustatav korraldus ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) ning riivab ebaproportsionaalselt PS §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kogu kaebaja pangakontol olev raha on tema isiklik raha, mida ta kasutab oma isiklikuks tarbeks ja parema äranägemise kohaselt. Seetõttu ei ole põhjendatud arupärimine kaebajale kuuluva vara kasutamise osas. 3) MTA on vaidlustatavas korralduses nõudnud kaebajalt filtreerimata pangakonto väljavõtte esitamist, kuid nii vaidlustatavas korralduses, kui ka hilisemas selgituses ei ole MTA täpsustanud, millisel otstarbel on MTA-l vajalik tutvuda kaebaja pangakonto väljavõttega filtreerimata kujul. Filtreerimata pangakonto väljavõttel sisalduv teave, mis kajastab kaebaja isiklikke tehinguid ja seega tema eraelu, ei saa pidada maksumenetluses tähendust omavaks asjaoluks. Veelgi enam, kaebaja pangakonto väljavõte sisaldab ka teiste isikute isikuandmeid, mille jagamiseks puudub kaebajal nende isikute nõusolek ning MTA-l alus selliste isikuandmete töötlemiseks. 4)

§ 553

lg 1 p 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumente. Viidatud sätte kohaselt ei ole kaebaja pangakonto väljavõte käsitletav maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumendina, mistõttu ei ole maksuhalduril ka sellele tuginedes õigus nõuda ega kaebajal kohustust esitada maksuhaldurile oma pangakonto väljavõtet. 5) MTA viide selle kohta, et Riigikohus on pidanud pangakonto väljavõtte nõudmist lubatavaks, on ekslik. Riigikohus on oma 01.02.2021 lahendi nr 3-18-1328 p-s 11 jõudnud täielikult vastupidisele seisukohale nentides, et „Isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (põhiseaduse § 26; vrd nt Euroopa Inimõiguste Kohtu

  1. aprilli
  2. a otsus asjas Sommer vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi tehingute kohta.“ 6) Esmalt on vastustaja sidunud andmete küsimise Headco OÜ suhtes läbiviidava maksumenetluse ning selle kontrollperioodiga ning seejärel asunud seisukohale, et tõendite esitamise vajaduse üle otsustamine ei ole seotud maksumenetluse asjaoludega. Kaebaja juhib tähelepanu, et pöördutud on tema kui kolmanda isiku poole ning maksumenetluses on kontrollitavaks Headco OÜ (

§ 61lg 1).

See tähendab, et küsitavate andmete puhul peab olema võimalik kindlaks teha, et need on eranditult seotud maksumenetluses asjaolude tuvastamisega ning hinnata, et kontrollitava suhtes läbiviidav maksumenetlus ei rikuks kolmanda isiku õigusi. Kaebaja ei otsusta vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks vastustaja maksukohustuse kontrollimisel koguma, millised tõendid on maksumenetluses vajalikud ja milliste esitamine kindlasti ei ole tarvis, kuid kolmanda isiku seisukohast on käesoleva halduskohtumenetlusega võimalik välistada mittevajalike andmete kogumine, hinnates sealjuures, milliste andmete nõudmine riivab ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi ega ole põhjendatav kontrollitava suhtes läbiviidava maksumenetlusega. 7) Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kaebaja kui kolmanda (menetlusvälise) isiku järeldused ja oletused asjassepuutuvad. Ekslikud on vastustaja seisukohad, mille kohaselt ei ole vastustajal kohustust selgitada kolmandale isikule, milliseid konkreetseid asjaolusid soovib vastustaja kindlaks teha, kuidas on nõutav teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega ning millistest tõenditest maksukohustus vahetult sõltub. Vastustaja seisukohtadest võib järeldada, et vastustajal oleks justkui õigus pärida piiramatult igasuguseid andmeid veendumata nende tegelikus vajalikkuses ja pärimise põhjendatuses. Selline seisukoht ei ole kooskõlas seadusega. Kuivõrd 5

(9)3-24-2070

§ 61

lg 1 näeb kolmandatele isikutele ette seaduse alusel õiguse tõendite ja andmete esitamisest keelduda, peab vastustajal säilima kohustus selgitada teabe ja dokumentide kogumise eesmärki, et kolmandal isikul oleks võimalik aru saada sellise aluse olemasolust. 8) Vastustaja on vaidlustatavas korralduses nõudnud kaebuse esitajalt filtreerimata pangakonto väljavõtte esitamist, kuid ei ole täpsustanud, kuidas kaebaja filtreerimata pangakonto väljavõttel sisalduv teave, mis kajastab kaebaja isiklikke tehinguid ja seega tema eraelu, on maksumenetluses tähendust omav asjaolu. Antud juhul ei ole küsimus põhiõiguse riives kui sellises, vaid riive ebaproportsionaalsuses. Vastustaja ei ole põhjendanud teabevajadust kõigi tehingute kohta, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et eraeluliste tehingute osas teabevajadus puudub ning see ületab põhiseaduse riive proportsionaalsuse piiri.

  1. MTA palub 01.08.2024 vastuses (täiendatud 14.10.2024) jätta kaebus rahuldamata. 1) Vastustaja jääb 21.06.2024 vaideotsuses ja 22.05.2024 e-kirjas esitatud seisukohtade juurde. Kaebajalt on nõutud isiklike pangakontode väljavõtted ajavahemiku oktooberdetsember
  2. a eest. Nimetatud ajavahemik langeb kokku maksumenetluse kontrolliperioodiga. Seega ei saa asuda seisukohale, et korralduses käsitletud ajavahemik on ebaproportsionaalselt pikk. Samuti selgitas vastustaja nii korralduses, 22.05.2024 e-kirjas kui ka vaideotsuses, miks filtreeritud pangakontode väljavõtted ei ole piisavad ning esitada tuleb pangakontode väljavõtted filtreerimata kujul. 2) Kaebaja kui kolmanda isiku järeldused ja oletused, et korralduses nõutud teabega ei ole võimalik teha kindlaks vastustaja soovitud asjaolusid, ei ole asjassepuutuvad. Vastustajal ei ole kohustust selgitada kolmandale isikule, milliseid konkreetseid asjaolusid soovib vastustaja kindlaks teha ning kuidas on nõutav teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. Kolmandale isikule tehtud teabe kogumise korralduse puhul piisab vastustaja selgitusest, milles seisneb nõutava teabe seos maksumenetlusega. 3) Korralduses, 22.05.2024 e-kirjas ja ka vaideotsuses on kaebajale ammendavalt selgitatud, millist seost omab kaebajalt kui kolmandalt isikult nõutav teave ja dokumendid maksumenetlusega ning mille jaoks vastustaja eelmainitut nõuab. Seejuures ei eelda kolmandale isikule koostatava korralduse põhjendamisnõue seda, et vastustaja kirjeldab üksikasjalikult kontrollimenetluses teatavaks saanud faktilisi asjaolusid, vastustaja kontrollstrateegiat, maksumenetluse käigus tõusetunud teooriaid vms. Samuti ei pea nõutavast teabest maksukohustuse olemasolu vahetult sõltuma. Seejuures ei ole vastustajal võimalik teabe kogumisel ette teada, millistest tõenditest maksukohustus vahetult sõltuma hakkab. See, kas kogutud tõendid maksuhalduri tekkinud kahtluseid kinnitavad, ei ole teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav. Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks vastustaja maksukohustuse kontrollimisel koguma, millised tõendid on maksumenetluses vajalikud ja milliste esitamine kindlasti ei ole tarvis. 4) Kaebaja asus kaebuses põhjendama võimalikke versioone (et kaebaja pangakonto väljavõtte vahendusel ei ole võimalik vastustaja soovitud asjaolusid tuvastada), mida vastustajal pole võimalik hinnata teabe puudumise tõttu. Nõutud teabe osas seisukoha kujundamine, sh täiendavate tõendite kogumise vajadus saab olla asjakohane ja selguda alles teabe saamise ja hindamise järgselt. Pangakonto väljavõte filtreerimata kujul tagab kõige paremini andmete täielikkuse ja muutmatuse ja seeläbi nende usaldusväärsuse. Kui maksumenetluses maksukohustuse kindlaksmääramine sõltuks ainult sellest, mida maksumaksja või kolmas isik enda hinnangul avaldada soovib, poleks maksuhalduril võimalik oma ülesandeid tõhusalt täita ja maksumaksjate võrdset maksustamist tagada. Juhatuse liikmel lasub tõendamiskoormis selles, et tema sularahas väljavõetud või juhatuse liikme enda pangakontole ülekantud summasid on kasutatud äriühingu huvides. Kui juhatuse liige teeb ühingu kontole 6

(9)3-24-2070 sularaha sissemakseid, tuleb eeldada, et need maksed on tehtud ühingu majandustegevuse tulemusena ja sisse makstud sularaha on ühingu vara. Ei saa eeldada, et juhatuse liikme tehtud sissemaksed on nende kohustuste täitmiseks, mis füüsilisel isikul ühingu ees lasuvad. Juhatuse liikmel lasub tõendamiskoormis nii selles, millisel õiguslikul alusel ta äriühingu arvelduskontolt raha välja võttis, kui ka selles, millisel õiguslikul alusel ta äriühingu arvelduskontole või kassasse raha kandis. Seega peaks korralduse täitmine olema ka kaebaja huvides. 5) Kaebaja otsus kanda äriühingu raha isiklikule pangakontole on põhjustanud korralduse tegemise vajaduse. Nimelt sidus kaebaja ise endaga seotud pangakontod äriühingu majandustegevuse rahavooga. Seega on kaebaja ise põhjustanud riive tema ja väidetavalt teiste isikute eraelu puutumatusele. Põhiõiguse riive ei tähenda põhiõiguse rikkumist, mistõttu ei pruugi eraelu puutumatuse riive olla (ja antud juhul ei ole) õigusvastane. Pangasaladus loetakse vastavalt

§ 26

lg-le 1 maksusaladuseks ehk teabeks, mida maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses. Seejuures ei lõpe maksusaladuse hoidmise kohustus teenistus- või töösuhte lõppemisega. Maksusaladuse avaldamisel kohustub vastustaja järgima seaduses ettenähtud piiranguid (

§-d 27-30). KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus leiab, et kaebus jääb rahuldamata.
  2. Maksuhalduri ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (

§ 10

lg 2).

§ 553

lg 1 p 4, § 61 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente mh kolmandatelt isikutelt.

§ 61

lg 2 ja § 62 lg 1 ls 2 näevad ette piirangu, et enne kolmandalt isikult teabe või dokumentide nõudmist peab maksuhaldur üldjuhul olema nende saamiseks pöördunud eelnevalt maksukohustuslase poole. Teabe nõudmiseks ja dokumentide esitamiseks peab maksuhaldur andma

§-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, milles peab olema märgitud mh selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksumenetluses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus (

§ 61lg 3 ja § 62 lg 4 p 1).

Maksuhalduril ei ole kohustust selgitada kolmandale isikule tehtud korralduses, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on nõutav teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Samas peab maksuhaldur selgitama, milles seisneb nõutava teabe seos maksumenetlusega, kui seos ei ole äratuntav pelgalt nõutava teabe iseloomust (Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p 11).

  1. Kohus leiab, et vaidlustatud MTA 13.05.2024 korraldus on eespool viidatud õigusnormide ja kohtupraktikaga kooskõlas. Vaidlust ei saa olla selles, et äriühingu vara arvel väljamaksete tegemisega seondub maksukohustuse tekkimine (vt tulumaksuseaduse § 1). Seda, kas maksukohustus on tekkinud ja kas seda on täidetud, on maksuhalduril õigus kontrollida, sh koguda teavet kolmandatelt isikutelt (vt eeltoodud sätted). Vaidlus puudub ka selles, et MTA viib läbi Headco OÜ käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodide oktoober-detsember
  2. a osas. 7

(9)3-24-2070 Vaidlustatud korralduse põhjendustest nähtuvalt on kaebaja Headco OÜ juhatuse liikmena teinud kontrollitaval perioodil Headco OÜ pangakontolt ülekandeid enda isiklikele pangakontodele viitega töötasule ja majanduskuludele, samuti on kaebaja Headco OÜ esindajana maksuhaldurile selgitanud, et kasutas Headco OÜ pangakontolt enda isiklikule pangakontole kantud raha äriühingu tarbeks, liigselt makstud töötasu aga tagastas Headco OÜ-le. Lisaks on äriühingu kassast makstud kaebajale sularahas 37 614,76 eurot, millega tagastati kaebaja väitel laen, mida kaebaja oli Headco OÜ-le andnud nii ülekandega kui ka sularahas. Neid asjaolusid ei ole kaebaja kaebuses kahtluse alla seadnud. Maksuhaldur põhjendas vaidlustatud korralduses, et vajab korraldusega nõutavaid dokumente selleks, et kontrollida, kas kaebaja kasutas äriühingu pangakontolt oma isiklikule pangakontole kantud raha nii, nagu ta rääkis Headco OÜ esindajana ning veenduda, et sularaha väljamaksed laenu tagasimaksetena on põhjendatud. Täiendavalt on maksuhaldur 22.05.2024 e-kirjas kaebajale selgitanud, et äriühingu maksukohustuse kontrollimisel on oluline veenduda, kas kaebaja isiklikule pangakontole ülekandega liikunud raha kasutati firma jaoks ja osa sellest rahast tuli sularahas tagasi äriühingusse või jäi see raha kaebaja pangakontodele kaebaja enda tarbeks. Seejuures ei ole maksuhaldur vaidlustatava korraldusega küsinud üksnes kaebaja isiklike pangakontode väljavõtteid kontrollitava perioodi kohta, vaid ka dokumente, mis kinnitavad, et kaebaja on andnud Headco OÜ-le laenu Headco OÜ raamatupidamises kajastatud summades. Kohtu hinnangul on eelnevaga maksuhaldur piisavalt ära näidanud nõutava teabe seose Headco OÜ suhtes läbiviidava maksumenetlusega.
  1. Kohus ei nõustu kaebaja hinnangutega, et temalt kui kolmandalt isikult nõutud teabega ei ole võimalik kontrollida Headco OÜ maksuarvestuse õigsust. See, kuidas on toimunud kaebaja pangakontol liikumised, võimaldab kontrollida kaebaja väiteid nii laenu andmise (võimekuse) kohta, kui Headco OÜ-lt laekunud rahaliste vahendite kasutamise kohta. Pangakontodel oleva raha hulk ja raha liikumine võib aidata maksuhalduril hinnata ja välja selgitada kaebajale äriühingust tehtud väljamaksete õiguslikku iseloomu, samuti hinnata maksukohustuslaselt saadud teabe (ja dokumentide) õigsust. Täieliku ülevaate saab selles osas anda vaid filtreerimata pangakonto väljavõte, vastasel juhul ei ole kontrollitav, kas ja millised rahavood on toimunud filtreeritult esitatud tehingute vahelisel perioodil. Filtreerimata pangakontode väljavõtted võimaldavad igakülgselt hinnata, kas ja kuidas on äriühingust välja läinud raha kasutatud (st kas äriühingu majanduskuludeks, kaebaja töötasuks jne) ning väidetava laenutehinguga seonduvaid asjaolusid. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente mh maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-25-11, p 12; 02.06.2011 otsus nr 3-3-126-11, p 12). Samuti on kohtupraktikas selgitatud, et äriühingu maksustamist võivad eeskätt mõjutada sinna raha laekumise või sealt tehtavate väljamaksetega seonduvad asjaolud (Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p 11).
  2. Kahtlemata riivab füüsilise isiku pangakontode väljavõtete esitamise kohustus isiku eraelu puutumatust (PS § 26, Riigikohtu 01.02.2021 määrus asjas nr 3-18-1328, p 11). Samas tuleb tähele panna, et PS § 26 kohaselt on isiku eraellu sekkumine lubatud mh avaliku korra kaitseks. Avaliku korra kaitse tähendab kohtu hinnangul laiemas mõttes õiguskorra kaitset ning see hõlmab ka isikute maksukohustuste täitmise kontrollimist. Maksuhalduril oli praegusel juhul seaduslik alus dokumentide nõudmiseks (vt kohtuotsuse p 7). Eeltoodud seisukohta ei muuda ka see, et kaebaja pangakonto väljavõte kajastab teiste isikute isikuandmeid.

§ 101

sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur võib

, maksuseaduse või selle alusel antud õigusakti kohaselt kogutud isikuandmeid töödelda

§-s 10 nimetatud ülesannete täitmisel. Maksuhalduril on kohustus kaitsta maksusaladust, sh pangasaladust, mis on maksuhaldurile teatavaks saanud maksude tasumise õigsuse 8

(9)3-24-2070 kontrollimisel (

§ 26

) ning järgida maksusaladuse avaldamisel seaduses ettenähtud piiranguid (

§-d 27–30). Samuti vajaduse korral peaks maksuhaldur varjama kolmandate isikute eest kaebaja kontoväljavõtteid osas, millel ei ole seost Headco OÜ maksumenetlusega (Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2022 otsus nr 3-20-2132, p 15). Sealjuures kaebaja korraldas Headco OÜ juhatuse liikmena äriühingu raha liikumise läbi oma isiklike pangakontode, mistõttu on põhjendamatu kaebaja väide, et tema pangakontodel olev raha on ainuüksi tema isiklik raha. Kaebaja poolt enda isiklike pangakontode kasutamine Headco OÜ rahaliste vahendite liigutamiseks tingib ühtlasi vastavate pangakontode liigitumise maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumentideks

§ 553 lg 1 p 2 tähenduses.

Vaidlustatud korraldust ei saa pidada ka ebaproportsionaalseks. Kaebajalt küsiti kontoväljavõtteid kolme kuu kohta, mis ühtib Headco OÜ maksukontrolli perioodiga. Tegemist ei ole seetõttu ebaproportsionaalse perioodiga. Ka filtreerimata kujul isiklike pangakontode väljavõtete nõudmist ei saa pidada praegusel juhul ebaproportsionaalseks, nagu kohus eelnevalt selgitas. Filtreerimata väljavõtete nõudmist ja selle seost maksumenetlusega on maksuhaldur kaebajale 22.05.2024 e-kirjas ja 21.06.2024 vaideotsuses eraldi selgitanud.

  1. Eeltoodust tulenevalt ei anna kaebus alust MTA 13.05.2024 korralduse tühistamiseks.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.