Obsah (4)

§ 440§ 102§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 22. oktoober 2024, Tallinn 2-23-6121 U.U hagi W.T vastu abielu lahut

) § 187 lg 6). Hageja nõue ja poolte seisukohad 1

1. U.U (hageja) esitas 24.04.2023 hagi W.T (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja ei ole peale
2. aasta lõppu või
3. aasta algust näinud, kuna kostja läks peale abiellumist vanglasse. Keelebarjääri tõttu arvas hageja, et poolte abielu on lahutatud. Hageja palub arvesse võtta, et on ostnud endale kinnisvara, kus kostja ei ole kunagi käinud ega sellest teadlik.
4. Kostja seaduslik esindaja nõustus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hagi abielu lahutamiseks tuleb rahuldada. Seda, et korter kuulub hageja lahusvara hulka, peab tõendama hageja.
5. Hageja selgitas 17.09.2024 istungil, et ostis korteri
6. aastal, kostja oli vanglas alates
7. aastast. Selleks hetkeks ei olnud enam poolte vahel abielulisi suhteid.
8. Kostja seaduslik esindaja märkis 11.10.2024 esitatud seisukohas, et pooltel puudub ühisvara, mida jagada.
9. Hageja täpsustas 15.10.2024 istungil nõuet. Hageja soovib, et kohus tuvastaks, et korteriomand aadressil XXX kuulub hageja lahusvarasse. Kostja nõustus, et poolte abielusuhted lõppesid
10. aastal ning hageja omandas korteri kui vallasasja vastavalt 01.01.1995 jõustunud PKS § 15 lg-le 1 lahusvarana, kuna see oli omandatud pärast abielusuhete lõppemist. Kostja on seisukohal, et istungil täpsustatud hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kohtuotsuse põhjendused
11. Hageja täiendas 15.10.2024 toimunud istungil hagi nõudega, milles soovib, et kohus tuvastaks korteriomandi aadressil XXX kuuluvuse hageja lahusvarasse. Kohtu hinnanul on tegemist nõudega, mis on seotud abikaasade varasuhtega, nõudeid on võimalik lahendada ühes menetluses ning kuna hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, tuleb hagi ka selles osas võtta menetlusse.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 4 kohaselt ei ole abieluasjas kohus hagi õigeksvõtuga seotud.

§ 102

lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine ja ühisvara jagamine või muu abikaasade varasuhtega seotud nõue. Harju Maakohus on 10.09.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-30394 kostja üle seadnud eestkoste ning maakohtu 08.11.2023 määrusega on kostjale määratud eestkostja ametiaega viieks aastaks pikendatud. Kuna kostjal on piiratud teovõime, kontrollib kohus kostja huvides hagi rahuldamise eeldusi vaatamata sellele, et eestkostja kostja seadusliku esindajana on nõustunud hagi rahuldamisega.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled nõustusid istungil, et hageja ja kostja abielusuhted lõppesid
2. aastal. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja elukohad, mis on registrist nähtuvad alates 09.11.2001, olnud hageja registreeritud elukohtadest erinevad ning puuduvad muud andmed, mis viitaksid sellele, et kooselu jätkus. Kohus ei näe põhjusi, miks tuleks hagi abielu lahutamiseks jätta rahuldamata. Kohus lahutab poolte abielu. Kohus selgitab, et kui hageja soovib säilitada abielu ajal kantud perekonnanime, ei ole tal nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt selleks eraldi avaldust vaja teha.
3. PKS § 210 lg 3 sätestab, et kui abielusuhted lõppesid enne
4. aasta
5. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Kuna kohus peab usutavaks, et poolte abielusuhted olid korteri omandamise ajaks juba lõppenud, oli selleks ajaks lõppenud ka poolte varaühisuse 2 varasuhe. Hageja omand korterile kui vallasasjale on tekkinud notari asendaja Kristel Akermani 21.11.2001 tõestatud ostu-müügilepinguga (dtl 78). Korteri kinnistamine toimus 02.06.2014 (dtl 80). Riigikohtu praktika kohaselt saab korteri kui vallasasja ainuomanik vastavalt eluruumide erastamise seaduse § 211 korteriomandi kinnistamisel selle ainuomanikuks (RKTKo 11.04.2006, 3-2-1-164-05, p 8). Seega omandas hageja korteri kui vallasasja vastavalt 01.01.1995 jõustunud PKS § 15 lg-le 1 lahusvarana, kuna see oli omandatud pärast abielusuhete lõppemist ning hageja on seega vaidlusaluse korteriomandi ainuomanik. Seega kuulub rahuldamisele ka hageja nõue, milles ta soovib tuvastada korteriomandi kuuluvuse hageja lahusvarasse. 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna tegemist on hagilise abieluasjaga, jätab kohus

§ 164lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 3