← Eesti

3-23-2472/30

Obsah (5)§ 184§ 182§ 108§ 109§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ene Andresen Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2024, Tartu Haldusasja number 3-23-2472 Haldusasi X kaebus Rakvere Linnavalitsus

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Rakvere linn ja X sõlmisid
  2. novembril 2022 sotsiaaleluruumi üürilepingu kestusega üks aasta, s.o kuni
  3. novembrini
  4. Viru Maakohtu
  5. septembri
  6. a otsusega mõisteti 3-23-2472 Xle karistuseks üks aasta vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati alates tema kinnipidamisest
  7. augustil
  9. X esitas
  10. septembril 2023 Rakvere Linnavalitsusele üürilepingu pikendamise taotluse ning
  11. oktoobril 2023 täiendavad dokumendid taotluse juurde.
  12. Rakvere Linnavalitsus tegi
  13. oktoobri
  14. a istungil otsuse mitte pikendada
  15. novembril 2022 sõlmitud Lennuki tn 10 asuva sotsiaaleluruumi üürilepingut (päevakorrapunkt 21).
  16. Rakvere Linnavalitsus teavitas
  17. oktoobri
  18. a kirjaga nr 4-4/83-4 X, et linnavalitsus otsustas temaga
  19. novembril 2022 sõlmitud Rakvere linnas Lennuki tn 10–11 asuva sotsiaaleluruumi üürilepingut mitte pikendada. Kirjas esitati üürilepingu pikendamisest keeldumise põhjused.
  20. X esitas
  21. oktoobril 2023 Rakvere Linnavalitsuse
  22. oktoobri
  23. a kirja peale vaide.
  24. X esitas
  25. oktoobril 2023 Viru Maakohtule taotlusena pealkirjastatud avalduse koos riigi õigusabi taotlusega, mis registreeriti tsiviilasjana nr 2-23-
  26. Viru Maakohus keeldus
  27. oktoobri
  28. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-14210 X riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest. Maakohus edastas X taotlused
  29. novembril 2023 lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Halduskohtus registreeriti haldusasi nr-ga 3-23-
  31. Tartu Halduskohus jättis
  32. novembri
  33. a määrusega X Viru Maakohtule esitatud avalduse ja riigi õigusabi taotluse käiguta, andes talle puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus leidis, et X Viru Maakohtule koos riigi õigusabi taotlusega esitatud avaldust saab käsitada kaebusena, sest selles sisaldus taotlus linnale ettekirjutuse tegemiseks. Kohus palus Xl täpsustada, kas ta soovib Rakvere linna vastu kaebust esitada.
  34. X esitas
  35. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere Linnavalitsuse
  36. oktoobri
  37. a otsuse nr 4-4/83-4 tühistamiseks ja linnale tema üürilepingu pikendamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Samuti esitas ta taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, et talle säilitataks sotsiaaleluruum, ning menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
  38. Tartu Halduskohus võttis
  39. detsembri
  40. a määrusega menetlusse X kaebuse Rakvere Linnavalitsuse
  41. oktoobri
  42. a protokollilise otsuse nr 2-1/23/55 punkti 21 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks tagada kaebajale eluruum. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse jättis kohus rahuldamata.
  43. Kaebaja vaidlustas Tartu Halduskohtu
  44. detsembri
  45. a määruse osas, millega kohus jättis esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tagastas
  46. veebruari
  47. a määrusega kaebaja määruskaebuse.
  48. Rakvere linn esitas
  49. jaanuaril 2024 vastuse kaebusele, milles teatas, et ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
  50. X esitas
  51. jaanuaril 2024 seisukoha, milles teatas, et sotsiaalkorteri säilitamine ei ole enam aktuaalne, kuid tal on põhjendatud huvi Rakvere Linnavalitsuse
  52. oktoobri
  53. a otsuse nr 4-4/83-3 ja
  54. oktoobri
  55. a otsuse nr 4-4/83-4 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 2

(7)3-23-2472 tühistamiseks. Kaebaja jääb
  1. oktoobri
  2. a vaides esitatud seisukohtade juurde. Kohtu
  3. detsembri
  4. a määruses esile toodud otsust nr 2-1/23/55 ei ole talle esitatud.
  5. Kohus kohustas
  6. septembri
  7. a määrusega kaebajat kohtule teatama, kas ta soovib kohustamiskaebusest loobuda. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks, määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Kohus otsustas
  8. septembri
  9. a määrusega toimetada
  10. septembri
  11. a määruse kaebajale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusdokumendi kättetoimetamise teade avaldati Ametlikes Teadaannetes
  12. septembril
  14. Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  15. Kaebaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 15.
  16. Vastustaja jättis kaebaja sotsiaalkorteri üürilepingu pikendamise taotluse rahuldamata
  17. oktoobri
  18. a otsusega. 15.
  19. Vastustajal oli kohustus tagada kaebajale eluruum kinnipidamise ajal, sest kohtul tekkis
  20. detsembril 2023 õigus vabastada kaebaja vangistusest ennetähtaegselt tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega. Vastustaja oleks pidanud otsuse tegemisel arvesse võtma, et kaebaja ennetähtaegselt vabastamine sõltub elukoha olemasolust. Vastustaja
  21. oktoobri
  22. a ja
  23. oktoobri
  24. a vastustest ei ole näha, et vastustaja oleks vastanud elektroonilise valve kohaldamise võimalusele. 15.
  25. Vastustaja ei teavitanud kaebajat eluruumi kasutamise lepingu tähtaja möödumisest vastavalt Rakvere Linnavolikogu
  26. oktoobri
  27. a määruse nr 17 „Rakvere linna sotsiaalteenused“ (määrus nr 17) § 38 lg-le
  28. Kaebaja esitas eluruumi pikendamise taotluse tähtaegselt. Lepingu rikkumistele viitamine on meelevaldne. Kaebaja üürivõlgnevus oli vastustaja esitatust kordades väiksem. Eksimus tulenes sellest, et kaebaja eest tasus üüri tema tööandja. Kaebaja on valmis tasuma üüri- ja kõrvalkulud tagantjärele. Isiku vahistamist ei saa pidada üürilepingu rikkumiseks. Sellises olukorras on õigus üürileping lõpetada, kuid tuleb arvesse võtta, et elukoha olemasolust võib sõltuda isiku varasem vabastamine. Eluruumi kasutamise lepingu tähtaja pikendamisel ei kuulu määruse nr 17 § 32 kohaldamisele. 15.
  29. Kaebajal on õigus taotleda sotsiaaleluruumi vangistuses viibimise ajal ning vastustajal on objektiivne kohustus tagada kinnipeetavale vangistusest vabanemisel elukoht.
  30. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 16.
  31. Kaebaja huvi sotsiaaleluruumi üürilepingu pikendamiseks on seotud ennekõike vangistusest ennetähtaegselt vabanemise võimalusega, sest ennetähtaegse vabanemise eelduseks on elukoha olemasolu. Ka elektroonilise valve kohaldamiseks peab kinnipeetaval olema elukoht. Vastustajal ei ole seadusest tulenevat kohustust lubada paigaldada linnale kuuluvasse eluruumi elektroonse järelevalve seadet ning isik ei saa seda kohtu kaudu nõuda. Samuti ei ole isikul õigust vaidlustada eluruumi tagamise teenusest keeldumist põhjusel, et see kahjustab tema võimalusi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. 3
(7)3-23-2472 16.
  1. Sotsiaaleluruumi kasutamise lepingu pikendamisel kohaldatakse eluruumi kasutusse andmise sätteid. Kaebaja ei ole eluruumi tagamise teenust taotlema õigustatud isik määruse nr 17 § 32 tähenduses. Tal puudub vajadus kasutada eluruumi enne karistuse tähtaja möödumist. Vastustaja keeldumine sotsiaaleluruumi üürilepingu pikendamisest on õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja märkis
  3. jaanuari
  4. a seisukohas, et ta taotleb Rakvere Linnavalitsuse
  5. oktoobri
  6. a otsuse 4-4/83-3 ja
  7. oktoobri
  8. a otsuse nr 4-4/83-4 tühistamist ning sotsiaalkorteri säilitamine ei ole enam aktuaalne. Seepärast selgitab kohus esmalt vaidluse eset. 17.
  9. Kohus võttis
  10. detsembri
  11. a määrusega menetlusse X kaebuse Rakvere Linnavalitsuse
  12. oktoobri
  13. a protokollilise otsuse nr 2-1/23/55 punkti 21 tühistamiseks ja Rakvere linna kohustamiseks tagada kaebajale eluruum (määruse p 16; dtl 83). Kohus selgitas nimetatud määruse p-s 12 kaebajale, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb kaebajal taotleda Rakvere Linnavalitsuse
  14. oktoobri
  15. a kirja nr 4-4/83-4 asemel Rakvere Linnavalitsuse
  16. oktoobri
  17. a protokollilise otsuse nr 2-1/23/55 punkti 21 tühistamist, sest tema
  18. septembri
  19. a taotlus sotsiaaleluruumi kasutamise üürilepingu pikendamiseks jäeti rahuldamata
  20. oktoobri
  21. a otsusega. Kaebaja pole kohtu
  22. detsembri
  23. a määrusele nimetatud osas vastu vaielnud. Kohus jääb osutatud seisukoha juurde, kuid selgitab täiendavalt, miks ei otsustanud vastustaja jätta kaebaja üürilepingut pikendamata
  24. oktoobri
  25. a ja
  26. oktoobri
  27. a kirjadega.
  28. oktoobri
  29. a kirjaga nr 4-4/83-3 teatas Rakvere Linnavalitsus kaebajale, et linnavalitsuse sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon tegi linnavalitsusele ettepaneku kaebajaga sõlmitud sotsiaaleluruumi üürileping erakorraliselt lõpetada ning Rakvere Linnavalitsus teeb sotsiaaleluruumi edasise kasutamise osas otsuse
  30. oktoobri
  31. a istungil (dtl 40). Seega polnud vastustaja nimetatud kirja koostamise ajaks kaebaja
  32. septembri
  33. a taotluse osas lõplikku seisukohta kujundanud.
  34. oktoobri
  35. a kirjaga nr 4-4/83-4 teatas Rakvere Linnavalitsus kaebajale, et linnavalitsus arutas
  36. oktoobri
  37. a istungil kaebaja
  38. septembri
  39. a ja
  40. oktoobri
  41. a avaldusi ning otsustas kaebajaga sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingut mitte pikendada. Kirjas on esitatud otsuse põhjendused (dtl 50). Nii linnavalitsuse
  42. oktoobri
  43. a istungi protokollist kui ka linnavalitsuse
  44. oktoobri
  45. a kirjast nähtub, et kaebaja üürileping otsustati jätta pikendamata
  46. oktoobri
  47. a istungil (dtl 46) ning
  48. oktoobri
  49. a kirjas sisalduvad linnavalitsuse
  50. oktoobri
  51. a otsuse põhjendused. Kuna kaebaja sai linnavalitsuse
  52. oktoobri
  53. a kirjaga linnavalitsuse
  54. oktoobri
  55. a otsusest teada, on
  56. oktoobri
  57. a otsus kehtiv haldusakt ning see riivab kaebaja õigusi sõltumata sellest, kas nimetatud otsus tehti talle nõuetekohaselt teatavaks. 17.
  58. Kuna kaebaja märkis
  59. jaanuari
  60. a seisukohas, et sotsiaalkorteri säilitamine ei ole enam aktuaalne, kohustas kohus
  61. septembri
  62. a määrusega kaebajat teatama, kas ta soovib kohustamiskaebusest loobuda. Kaebaja kohtule ei vastanud ning kohustamiskaebus on jätkuvalt kohtu menetluses. Kohtule pole teada, millisel põhjusel ei pea kaebaja sotsiaalkorteri säilitamist aktuaalseks. 4
(7)3-23-2472 Kaebaja
  1. oktoobri
  2. a ja
  3. novembri
  4. a avaldustest nähtuvalt pöördus ta kohtusse selleks, et saavutada
  5. novembril 2022 sõlmitud sotsiaaleluruumi kasutamise lepingu tähtaja pikendamine. Kuna kaebaja sotsiaaleluruumi üürileping kehtis kuni
  6. novembrini 2023, oli kaebuse menetlusse võtmise ajaks selgunud, et kohus ei saaks kohustada vastustajat lepingu tähtaega pikendama. Samas on kaebaja selgitanud, et vajas elukohta nii selleks, et tal oleks võimalus vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega, kui ka selleks, et tal oleks vanglast vabanedes eluruum. Seepärast tõlgendas kohus kaebust nii, et kaebaja nõuab vastustajalt sotsiaaleluruumi kasutusse andmist (
  7. detsembri
  8. a määruse p 11). Siiski on kaebuses esitatud kohustamisnõude alus seotud tühistamisnõude alusega. Kohustamiskaebuse alus hõlmab üksnes küsimust, kas kaebajal on õigus saada eluruumi tagamise teenust tulenevalt vastustaja kohustusest pikendada kaebajaga
  9. novembril 2022 sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingut. Kui vastustaja jättis sotsiaaleluruumi üürilepingu õiguspäraselt pikendamata, ei ole kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamine võimalik.
  10. Kohus kontrollib järgnevalt Rakvere Linnavalitsuse
  11. oktoobri
  12. a otsuse õiguspärasust.
  13. Rakvere Linnavalitsus otsustas
  14. oktoobri
  15. a istungi protokollilise otsuse nr 2-1/23/55 p-ga 21 mitte pikendada
  16. novembril 2022 sõlmitud Lennuki tn 10 asuva sotsiaaleluruumi üürilepingut (dtl 46). Linnavalitsuse
  17. oktoobri
  18. a kirjast nähtuvalt otsustati jätta kaebaja üürileping pikendamata kahel põhjusel: linnal ei ole kohustust tagada kaebajale sotsiaaleluruum tema vangistuse ajal ning kaebajal oli üürilepingu täitmisel tekkinud üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus. 19.
  19. Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud otsuse tegemisel rakendanud õigesti määruse nr 17 § 39 lg 1 koosmõjus § 32 p-ga
  20. Määruse nr 17 § 39 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse eluruumi kasutamise lepingu pikendamisel taotluse esitamisele ja menetlemisele eluruumi kasutusse andmise sätteid. Vaatamata sätte mõnevõrra eksitavale sõnastusele, tuleb kohtu hinnangul kohaldada eluruumi kasutusse andmise aluseks olevaid sätteid ka eluruumi kasutamise lepingu pikendamise üle otsustamisel. Eluruumi tagamise teenus on seadusega ettenähtud sotsiaalteenus (vrd sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg-d 1 ja 2). SHS § 41 lg 1 kohaselt on eluruumi tagamise eesmärk eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. Abivajaduse hindamise kohustusele viitavad ka määrusega nr 17 hõlmatud sotsiaalteenuste taotlemist ja menetlemist reguleerivad üldsätted. Määruse nr 17 § 4 lg 2 p 4 kohaselt tuleb sotsiaalteenuse saamise taotluses esitada muu hulgas sotsiaalteenuse vajaduse põhjendused ning § 5 lg 3 kohaselt korraldab sotsiaalteenuse saamise vajaduse hindamist ametiasutus. Seega on sätete teleoloogilise ja süstemaatilise tõlgenduse tulemusel ilmne, et eluruumi kasutamise lepingu pikendamisel kuulub muu hulgas kohaldamisele ka määruse nr 17 § 32, mis määratleb isikute ringi, kes võivad eluruumi tagamise teenust taotleda. Määruse nr 17 § 32 p 3 kohaselt võib eluruumi tagamise teenust taotleda isik, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Rakvere ning kes on vabanenud kinnipidamiskohast mitte varem kui üks kuu enne taotluse esitamist ning kes ei ole tulenevalt materiaalsest seisust võimeline ise endale eluruumi tagama ning kellel ei ole võimalik asuda elama eluruumi, mis on registreeritud rahvastikuregistris taotleja elukohana. Vastustaja keeldus kaebaja üürilepingut pikendamast põhjusel, et määruse nr 17 § 32 p 3 alusel tekib Rakvere linnal 5
(7)3-23-2472 kohustus tagada kaebajale eluruum kinnipidamiskohast vabanemisel, mitte aga tema kinnipidamise ajal. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal puudus sotsiaaleluruumi kasutamise lepingu pikendamise ajal vajadus saada eluruumi tagamise teenust, sest ta viibis samal ajal vangistuses. Seega ei olnud vastustajal kohustust tagada kaebajale eluruumi tagamise teenust ka ajaks, mil kaebajal tekkis võimalus tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks. Sellist kohustust ei ole seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ning sellist kohustust ei ole vastustaja endale ka määrusega nr 17 võtnud. Kuna kaebaja esitas vastustajale eluruumi üürilepingu pikendamise taotluse, mitte eluruumi kasutusse andmise taotluse, ei ole praeguses asjas vaidluse all, kas vastustaja pidi asuma kaebajale eluruumi tagamise teenust osutama kaebaja vangistusest vabanemisel. Seepärast ei tuginenud vastustaja praeguses asjas määruse nr 17 § 32 p-s 3 sätestatud tingimusele, mille kohaselt peab isik olema kinnipidamiskohast vabanenud vähemalt üks kuu enne taotluse esitamist. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et seadus ei näe eluruumi tagamise teenuse taotlemisel kinnipidamiskohas viibivate isikute osas ette erisusi, mistõttu mõjutab kinnipidamiskohas viibimine üksnes eluruumi tagamise teenuse osutamise algusaega, mitte aga taotluse esitamise aega. 19.
  1. Vastustaja võttis kaebaja eluruumi kasutamise üürilepingu pikendamata jätmisel arvesse ka asjaolu, et kaebajal oli seisuga
  2. juuli 2023 (s.o enne tema kinnipidamist
  3. augustil 2023) üüri- ja kõrvalkulude eest tasumata 237,41 eurot. Vastustaja tugines määruse nr 17 § 39 lg-le 2, mille kohaselt arvestatakse eluruumi kasutamise lepingu pikendamise otsuse tegemisel lepinguliste kohustuste täitmist. Kohtu hinnangul on määruse nr 17 § 39 lg 2 seadusega kooskõlas. Seadus võimaldab võtta sotsiaalteenuse osutamise eest tasu. Samuti võimaldab seadus lõpetada sotsiaalteenuse osutamise, kui isik ei täida teenuse osutamisega seotud kõrvalkohustusi. Kohaliku omavalitsuse õigus võtta sotsiaalteenuse osutamise eest tasu on sätestatud SHS § 16 lg-s
  4. Määruse nr 17 § 35 näeb ette üürniku kohustuse tasuda üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulude eest. SHS § 2 kohaselt kuuluvad eluruumi tagamise teenuse osutamisel üldnormidena kohaldamisele ka sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) sätted. SÜS § 21 lg 1 p 3 sätestab isikule kohustuse täita hüvitise saamisel hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi (SÜS § 14 p 1 kohaselt on hüvitiseks muu hulgas ka isikule osutatav sotsiaalteenus). Nimetatud sätted ei jäta kahtlust, et kohalik omavalitsus võib eluruumi tagamise teenuse üürilepingu pikendamisel võtta arvesse, kas isik on üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulude tasumise kohustust täitnud. Vaidlust pole selles, et
  5. novembril 2022 sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingu kohaselt oli kaebajal kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulude eest (dtl 28). Asjaolu, kui suur oli kaebaja üürija kõrvalkulude võlgnevus
  6. juuli
  7. a seisuga, ei ole asja lahendamisel määrav. Kuna üürilepingu kohaselt oli üüri- ja kõrvalkulude tasumise kohustus kaebajal, ei pidanud vastustaja arvesse võtma, kas kaebaja tööandja täitis kaebaja ees võetud kohustusi.
  8. Kohus märgib vastuseks kaebaja ülejäänud väidetele järgmist. Kuna vastustaja ei lõpetanud kaebaja eluruumi üürilepingut ennetähtaegselt, ei tulnud vastustajal tuvastada üürilepingu rikkumist. 6
(7)3-23-2472 Vaidlust ei ole selles, et kaebaja järgis eluruumi pikendamise taotluse esitamisel määruse nr 17 § 39 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kaebaja on õigesti osutanud, et määruse nr 17 § 38 lg 2 näeb ette, et kui eluruumi kasutaja ei vasta enam eluruumi tagamise teenust taotlema õigustatud isiku nõuetele, saadab ametiasutus vähemalt kolm kuud enne lepingu tähtpäeva möödumist üürnikule kirjaliku teate eluruumi kasutamise lepingu tähtaja möödumise kohta. Kohtule pole teada, et vastustaja oleks nimetatud teate kaebajale saatnud. Samas ei saanud nimetatud teate esitamata jätmine kuidagi mõjutada kaebaja õiguste teostamist, sest kaebajat peeti alates
  1. augustist 2023 kinni.
  2. Kokkuvõttes leiab kohus, et Rakvere Linnavalitsuse
  3. oktoobri
  4. a protokollilise otsuse nr 2-1/23/55 punkt 21 on õiguspärane, mistõttu puudub selle tühistamiseks alus. Kuna vastustaja jättis kaebaja sotsiaaleluruumi üürilepingu õiguspäraselt pikendamata, ei ole alust ka kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X kaebuse rahuldamata.
  5. Kohus selgitab kaebajale, et kui ta vajab eluruumi tagamise teenust, on tal võimalik esitada oma elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele vastav taotlus. III 23.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja võimalikud kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

24. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jääb menetlusabina riigi kanda (

§ 118lg 3).

  1. Kohtu
  2. septembri
  3. a määruse resolutsiooni p 8 kohaselt asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.