KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas Tsiviilasja number 2-24-3171 Tsiviilasi M.N-i , W.T

§ 17

lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lõiked 2 ja 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Mõista C.S-ilt W.T kasuks alates
2. novembrist 2024 kuni W.T täisealiseks saamiseni (
3. juulil 2028) välja igakuine elatis 220 eurot 65 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 28 eurot 13 senti (50% lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 38 eurot 94 senti (kuna M.N-i ja W.T vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, tuleb W.T elatise summat vähendada 15%)), mis muutub iga aasta
4. aprillil (esimest korda
5. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lõiked 2 ja 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Mõista C.S-ilt I.D kasuks alates
2. novembrist 2024 kuni I.D täisealiseks saamiseni (
3. veebruaril 2032) välja igakuine elatis 249 eurot 59 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 28 eurot 13 senti (50% lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
4. aprillil (esimest korda
5. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lõiked 2 ja 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Mõista C.S-ilt N.G kasuks alates
2. novembrist 2024 kuni N.G täisealiseks saamiseni (
3. jaanuaril 2037) välja igakuine elatis 249 eurot 59 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 28 eurot 13 senti (50% lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
4. aprillil (esimest korda
5. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lõiked 2 ja 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Kohustada C.S-i tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-dega 2 ja 6 M.N-i kasuks väljamõistetud elatis, kohtuotsuse resolutsiooni p-dega 3 ja 7 W.T kasuks väljamõistetud elatis, kohtuotsuse resolutsiooni p-dega 4 ja 8 I.D kasuks väljamõistetud elatis ning kohtuotsuse resolutsiooni p-dega 5 ja 9 N.G kasuks väljamõistetud elatis N.L-i pangakontole nr EE081010011880701223 selgitusega „M.N-i , W.T , I.D ja N.G elatis 01.09.2023 kuni 31.10.2024“.
2. Kohustada C.S-i tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 10 M.N-i kasuks väljamõistetud igakuist elatist, kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 11 W.T kasuks väljamõistetud igakuist elatist, kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 12 I.D kasuks väljamõistetud igakuist elatist ja kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 13 N.G kasuks 2 väljamõistetud igakuist elatist N.L-i pangakontole nr EE081010011880701223 hiljemalt jooksva kuu
3. kuupäevaks selgitusega „M.N-i , W.T , I.D ja N.G elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. M.N , W.T , I.D ja N.G (edaspidi ka hagejad või lapsed) esitasid läbi oma seaduslikust esindajast ema N.L-i (edaspidi ka laste ema) 25.02.2024 kohtule hagiavalduse C.S-i (edaspidi ka laste isa või kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest ja 23.03.2024 esitatud täpsustusest nähtuvalt soovivad hagejad, et kohus mõistaks kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 2024.a veebruarini laste kasuks välja elatise summas 200 eurot kuus iga lapse kohta ning alates hagiavalduse esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise. Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja koos lastega alates 24.03.2023, mil ta paigutati kinnipidamisasutusse, ning ei ole alates sellest kuupäevast täitnud laste ees ka ülalpidamiskohustust.
7. Kostja teatas 19.04.2024 vastuses, et ei saa nõustuda hagiga. Kostja tõi välja, et viibib alates 24.03.2024 kinnipidamisasutuses, mistõttu ei ole tal olnud võimalik täita oma laste ees ülalpidamiskohustust. Lisaks märkis kostja, et tema pangakaart jäi laste ema kätte ning talle ei ole teada, kas laste ema on seda kasutanud. Samuti väitis kostja, et tal oli laste emaga kokkulepe, et kui kostja sõiduk vormistatakse laste ema nimele, siis laste ema ei nõua kostjalt laste ülalpidamiseks elatist. Kostja pidas vajalikuks märkida ka seda, et ta on võimaldanud lastel elada tema majas ja ei ole küsinud neilt selle eest renti.
8. Kohus pidas asjas 13.08.2024 kohtuistungi. Laste ema selgitas, et kostja lubas tal enda pangakaardilt kasutada ca 600 eurot ja ta tegi seda 2023.a suvel, kuid 2023.a sügisel andis ta kostja pangakaardi tema venna A. C.S-i kätte. Kostja viidatud sõiduki maksis laste ema enda väitel ise kinni. Kohus proovis pooli suunata kompromisskokkuleppele, kuid see ebaõnnestus, sest kostja teatas, et tal ei ole võimalik täita laste ees ülalpidamiskohustust mitte mingisuguses ulatuses, sest ta viibib kinnipidamisasustuses. Seetõttu ei pidanud kostja võimalikuks esitada kohtule ka andmeid ja dokumente oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta. Sellest lähtuvalt teatas kohus istungil, et teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 4 ja 5 alusel ise päringud vastavatesse asutustesse kostja varalise seisundi kohta. Samuti teatas kohus, et vaatab seejärel käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, määrates pooltele soovi korral tähtaja täiendavate avalduste või seisukohtade esitamiseks.
9. Kohus tegi 23.08.2024 päringud TsMS § 230 lõikes 5 nimetatud asutustesse ning sai neilt vastused. Sellest lähtuvalt määras kohus 27.09.2024 määrusega, et vaatab asja läbi kirjalikus menetluses ning teeb otsuse hiljemalt 30.10.
10. Kohus võimaldas pooltel esitada soovi korral täiendavaid avaldusi, dokumente ja seisukohti kuni 14.10.
11. 3
12. Hagejate seaduslik esindaja esitas 05.10.2024 kohtule kinnistusraamatu väljavõtte, millest nähtuvalt võõrandas kostja 22.05.2024 (s.o 3 kuud pärast hagejate poolt elatishagi esitamist) talle kuuluva xxxxx kinnistu (registriosa nr 896438) enda venna A. C.S-i omandisse. Lisaks esitas hagejate seaduslik esindaja kohtule 13.08.2024 dateeringuga teatise, millega kostja vend A. C.S palus laste emal vabastada xxxxx kinnistul asuv eluruum hiljemalt 14.09.
14. Kostja teatas 07.10.2024 menetlusdokumendis veelkord, et tal ei ole võimalik lastele elatist maksta, sest viibib kinnipidamisasutuses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi
16. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
17. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmetest, et kostja on alaealiste laste (hagejate) isa. Samuti puudub vaidlus, et kuivõrd kostja viibib alates 24.03.2023 kinnipidamisasutuses, siis ei ela ta alates nimetatud kuupäevast lastega koos ning ei ole osalenud ka nende kasvatamisel ega ülalpidamisel. Seega on kohtu hinnangul täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmiseks.
18. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.
19. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta
20. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (§ 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
21. aprillil (§ 101 lg 4). Järgmiseks tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lisaks sätestab PKS § 101 lg 7, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
22. Kohtule arusaadavalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et riik maksab laste emale lapsetoetust (esimese kahe lapse eest 80 eurot lapse kohta kuus ja järgmise kahe eest 100 eurot lapse kohta kuus) ja lasterikka pere toetust (kuivõrd peres kasvab 4 last, on lasterikka pere toetuse suurus 450 eurot kuus). Samuti puudub vaidlus selles, et lapsed ei ole viimase aasta jooksul viibinud isa juures mitte ühtegi ööpäeva. Kostja ei ole kohtule arusaadavalt ka taotlenud, et kohus vähendaks PKS § 102 lg 2 III lause alusel elatist alla 4 PKS § 101 alusel arvutatud summa. Kohus märgib, et isegi kui kostja seda taotleks või oleks menetluses taotlenud, ei esineks kohtu hinnangul sellise taotluse rahuldamiseks mõjuvat põhjust. Kostja väitis 13.08.2024 kohtuistungil, et tal on osaline töövõime, kuid vastavalt asjas kogutud Maksu- ja Tolliameti 26.08.2024 maksuandmete tõendile nr 88/417443 ei ole kostjale perioodil 2023.a septembrist kuni 2024.a juulini tehtud väljamakseid seoses töövõimetus-, töötuskindlustus- ja koondamishüvitistega. Seega ei ole kostja osaline töövõimetus käesoleval juhul tõendamist leidnud. Kostja peamine põhjendus hagejatele elatise mittemaksmiseks on olnud väide, et kuna ta viibib kinnipidamisasutuses, siis ei ole võimalik tal sissetulekut teenida, mille arvelt lastele elatist maksta. Kohtupraktika kohaselt ei loeta vanema ebapiisavat sissetulekut mõjuvaks põhjuseks seadusjärgse miinimum-elatise vähendamiseks. Kusjuures antud juhul ei ole küsimus selles, et kostja sooviks lastele elatist maksta väiksemas ulatuses kui seadusjärgne miinimum, vaid selles, et kostja ei maksa ega ole valmis maksma lastele elatist mitte mingisuguses ulatuses. Samas nähtub hagejate seadusliku esindaja poolt 05.10.2024 kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest, et kostja omandisse kuulus kuni 22.05.2024 xxxxx kinnistu (registriosa nr 896438), mille arvelt oleks ta saanud täita laste ees ülalpidamiskohustust. Selle asemel võõrandas ta xxxxx kinnistu kohtule teadmata tingimustel oma venna A. C.S-i omandisse, muutes end seeläbi varatuks. Kostja hea usu põhimõtte vastast käitumist ilmestab täiendavalt ka see, et pärast asjas toimunud kohtuistungit esitas kostja vend A. C.S 13.08.2024 laste emale kirjaliku teatise, et viimane on kohustatud (eelduslikult koos lastega) nende koduks olevast xxxxx talust hiljemalt 14.09.2024 välja kolima. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.
23. Hagejad on kohtule esitatud hagi taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 2024.a veebruarini laste kasuks välja elatise summas 200 eurot kuus iga lapse kohta. Vastavalt PKS §-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega on hagejate nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodi 01.09.2023 kuni 29.02.2024 eest lubatav. Selle kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks peab kohus kontrollima, kas hagejate poolt taotletav tagasiulatuv elatis (s.o 200 eurot 1 lapse kohta ja seega 800 eurot kõigi 4 lapse kohta kuus) jääb PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise piiridesse.
24. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada laste sünniajad ning märkida, kellele ja kui palju maksab riik lapsetoetust ja lapserikka pere toetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibivad lapsed elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus.
25. Seega kui sisestada elatiskalkulaatorisse hagejate sünnikuupäevad ning märkida, et hagejad ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus ja lasterikka pere toetus makstakse laste emale, siis moodustas PKS § 101 alusel hagejate kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis perioodil 01.09.2023 kuni 31.12.2023 4 hageja peale kokku 825,88 eurot kuus ning perioodil 01.01.2024 kuni 29.02.2024 4 hageja peale kokku 874,01 eurot kuus. Seega jääb hagejate poolt nõutav tagasiulatuv elatis (s.o 4 hageja peale kokku 800 eurot kuus) allapoole sel perioodil PKS § 101 alusel arvutatavast seadusjärgsest miinimumelatisest. Seega on hagejate vastav elatisnõue lubatav ning hagejad ei pea 5 sellises ulatuses elatise väljamõistmiseks kohtule tõendeid (nt oma kulude kohta) esitama. Sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt iga hageja kasuks välja tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2023 kuni 29.02.2024 eest elatise summas 1200 eurot (6 kuud x 200€).
26. Lisaks on hagejad kohtule esitatud hagis taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt alates 2024.a märtsist (s.o hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast kalendrikuust) kuni laste täisealiseks saamiseni iga hageja kasuks välja PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise. Kuivõrd PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, siis on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga muutunud sissenõutavaks ka 2024.a oktoobrikuu elatis. Sellest lähtuvalt määrab kohus esmalt kindlaks ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise perioodi 01.03.2024 kuni 31.10.2024 eest. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse hagejate sünnikuupäevad ning märkida, et hagejad ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus ja lasterikka pere toetus makstakse laste emale, siis moodustab PKS § 101 alusel hagejate kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis perioodil 01.03.2024 kuni 31.10.2024 iga hageja puhul alljärgneva summa: 14.
27. M.N-i puhul perioodil 01.03.2024 kuni 31.03.2024 232,21 eurot kuus ning perioodil 01.04.2024 kuni 31.10.2024 259,59 eurot kuus ehk perioodi 01.03.2024 kuni 31.10.2024 peale kokku 2049,34 eurot (232,31€ + 259,59€ x 7 kuud); 14.
28. W.T puhul perioodil 01.03.2024 kuni 31.03.2024 197,38 eurot kuus ning perioodil 01.04.2024 kuni 31.10.2024 220,65 eurot kuus ehk perioodi 01.03.2024 kuni 31.10.2024 peale kokku 1741,93 eurot (197,38€ + 220,65€ x 7 kuud); 14.
29. I.D puhul perioodil 01.03.2024 kuni 31.03.2024 222,21 eurot kuus ning perioodil 01.04.2024 kuni 31.10.2024 249,59 eurot kuus ehk perioodi 01.03.2024 kuni 31.10.2024 peale kokku 1969,34 eurot (222,21€ + 249,59€ x 7 kuud); 14.
30. N.G puhul perioodil 01.03.2024 kuni 31.03.2024 222,21 eurot kuus ning perioodil 01.04.2024 kuni 31.10.2024 249,59 eurot kuus ehk perioodi 01.03.2024 kuni 31.10.2024 peale kokku 1969,34 eurot (222,21€ + 249,59€ x 7 kuud).
31. Järgmisena määrab kohus kindlaks ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise, mis muutub sissenõutavaks alates 01.11.2024 ja mida kostja on kohustatud tasuma igakuiselt kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses kohtuasjas nr 2-19-19160 selgitanud (p-s 18), et kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus kinnitas, et kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise suurust alates
32. jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama. Kuna osas, mis puudutab elatist alates
33. jaanuarist 2022, on elatise suuruse arvutamise alused samad, võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista muutuva suurusena. Riigikohus leidis, et PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta
34. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 6 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua ka näiteks selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse.
35. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt alates 01.11.2024 kuni iga lapse täisealiseks saamiseni välja PKS § 101 alusel arvutatava igakuise elatise alljärgnevalt: 16.
36. M.N-i kasuks mõistab kohus kostjalt alates 01.11.2024 kuni M.N-i täisealiseks saamiseni (09.02.2026) välja igakuise elatise 259,59 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 28,13 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
37. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lõiked 2 ja 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; 16.

1. W.T kasuks mõistab kohus kostjalt alates 01.11.2024 kuni W.T täisealiseks saamiseni (22.07.2028) välja igakuise elatise 220,65 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 28,13 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 38,94 eurot (kuna M.N-i ja W.T vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, tuleb W.T elatise summat vähendada 15%)), mis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lõiked 2 ja 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; 16.

1. I.D kasuks mõistab kohus kostjalt alates 01.11.2024 kuni I.D täisealiseks saamiseni (21.02.2032) välja igakuise elatise 249,59 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 28,13 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lõiked 2 ja 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; 16.

1. N.G kasuks mõistab kohus kostjalt alates 01.11.2024 kuni N.G täisealiseks saamiseni (23.01.2037) välja igakuise elatise 249,59 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 28,13 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
2. 7 aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21lõiked 2 ja 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 17. Kohus määrab Ts

MS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Hagejad taotlesid hagiavalduses, et kostja maksaks elatise hiljemalt jooksva kuu

1. kuupäevaks laste ema pangakontole. Kuivõrd PKS § 100 lg 4 sätestab põhimõtte, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, siis peab kohus õiglaseks, kui kostja peab igakuise elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt jooksva kuu
2. kuupäevaks. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et hagejate kasuks alates 01.11.2024 väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda laste ema pangakontole hiljemalt jooksva kuu
3. kuupäevaks selgitusega "M.N-i , W.T , I.D ja N.G elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Ka alates 01.09.2023 kuni 31.10.2024 hagejate kasuks väljamõistetud elatis tuleb kostjal kanda lapse ema pangakontole.
4. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejate nõue oli välja mõista PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud seadusjärgne elatis alates hagi esitamisele järgnevast kuust (03.2024) kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Seega on hagi hind kokku 8709,37 eurot [874,01€ x 1 kuu + 979,42€ x 8 kuud]. MENETLUSKULUD
5. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 8