4-24-967/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number

1. aprill 2024, Tallinna kohtumaja 4-24-967 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Liia Toomeoja Tõlk Katrin-Jana Aavingu Kohtuasi OÜ TVG-Trans (registrikood: 10037843; asukoht: SuurMänniku 2, Tallinn) väärteoasi autoveoseaduse § 62 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ
2. veebruari 2024 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220192245624 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja OÜ TVG-Trans seaduslik esindaja K.S kaitsja advokaat Rainer Kuulme kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri esindajad J A ja T K RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas:
3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju PJ
4. veebruari 2024 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220192245624 ning lõpetada väärteomenetlus OÜ TVG-Trans suhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.
5. Rahuldada OÜ TVG-Trans taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks.
6. Välja mõista OÜ TVG-Trans kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 579.50 eurot riigi eelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
7. mail
8. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
10. veebruari 2024 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 10220192245624 karistati OÜ-d TVG-Trans autoveoseaduse (AutoVS) § 62 lg 2 järgi rahatrahviga 2600 eurot. Otsuse teokirjelduse kohaselt heidetakse OÜ-le TVG Trans ette seda, OÜ TVG-Trans juhatuse liige K.S tegutsedes juriidilise isiku nimel ja ärihuvides andis 09.01.2024 Harju maakonnas, Tallinna linnas XXX teadlikult OÜ-le TVG-Trans kuuluva tegevusloa ärakirja ja veoseveo teostamise õiguse autojuhile X.F-ile, kes 09.01.2024 kell 15.02 teostas autorongiga Eesti reg. nr. xxx / xxx Harjumaal, Tallinnas, Pikksilma 119/1 (D-terminalis) tasulist veosevedu. Mootorsõidukile on väljastatud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri nr RVSK054387 kehtivusega 04.07.201915.01.2025 ning juriidilisele isikule OÜ TVG-Trans veoseveo luba RVTL003324 kehtivusega 16.01.2015-16.01.
11. Kontrollimise hetkel X.F ei töötanud töö- ega võlaõigusliku lepingu alusel ettevõttes OÜ TVG-Trans. Menetlusalusele isikule omistatakse AutoVS § 5 lg 3 rikkumist.
12. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kaebajal puuduvad igasugused varasemad karistused, sh otsuses toodud rikkumise osas. Ei ole põhjendatud varem karistamata isiku kohene karistamine suure rahatrahviga esmakordse rikkumise puhul. Tegu ei ole toonud kaasa mingisugust kahju. Puudub avalik menetlushuvi kaebaja karistamiseks. Tegemist on ühe teoga, st autojuht teostas vaid ühe veo, so 09.01.2024 kell 15.02 D-terminalis. Vedu teostas autojuht X.F, kes on X OÜ töötaja. Samas oli X OÜ ja kaebaja vahel suuliselt sõlmitud leping vastava veo teostamiseks ning kaebaja juhatuse liige eeldas heas usus, et sellisel juhul on võimalik vastav vedu teostada kaebaja tegevusloa alusel. Seega oli tegemist mitte tahtliku, vaid ettevaatamatusest toime pandud rikkumisega. Eelnevat silmas pidades ei saa kaebaja süüd pidada suureks. Otsusest nähtuvalt on kaebaja kahetsenud rikkumise toimepanemist ja tunnistanud oma süüd. Ka sel põhjusel ei ole üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt kaebaja karistamine vajalik.
13. Alternatiivselt taotleb kaebaja otsuse tühistamist osaliselt, so trahvisumma osas, taotledes trahvisumma vähendamist. Otsusega on kaebajat karistatud rahatrahviga summas 2600 eurot. Sellises ülisuures summas rahatrahvi määramine esmakordse rikkumise eest, olukorras, kus kaebajat ei ole varasemalt karistatud, kus kahju ei ole tekkinud, kus on avaldatud kahetsust ja süüd on tunnistatud ning kus rikkumise põhjustas nö inimlik eksimus, on kaebaja hinnangul ebamõistlikult range karistus, mistõttu taotleb kaebaja alternatiivselt rahatrahvi vähendamist.
14. Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna K.S andis tegevusloa üle OÜ-le X, mitte X.F-ile. Alternatiivsed taotlused on menetluse lõpetamine § 30 lg 1 p 1 alusel või rahatrahvi vähendamine. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata. 2 MAAKOHTU SEISUKOHT
15. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
16. Vaidlustatud otsuse kohaselt OÜ TVG-Trans juhatuse liige K.S tegutsedes juriidilise isiku nimel ja ärihuvides andis 09.01.2024 Harju maakonnas, Tallinna linnas XXX teadlikult OÜ-le TVG-Trans kuuluva tegevusloa ärakirja ja veoseveo teostamise õiguse autojuhile X.F-ile , kes 09.01.2024 15.02 teostas autorongiga Tallinnas D-terminalis tasulist veosevedu. Kontrollimise hetkel X.F ei töötanud töö- ega võlaõigusliku lepingu alusel ettevõttes OÜ TVG-Trans. Menetlusalusele isikule omistatakse AutoVS § 5 lg 3 rikkumist.
17. AutoVS § 5 lg 3 kohaselt ei anta tegevusloa ärakirja ja juhitunnistust üle teisele isikule. Tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja võib tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile.
18. AutoVS § 62 lg 1 sätestab väärteona tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse või veoloa üleandmise või veoseveo teostamise õiguse üleandmise isikule, kellele ei ole lubatud seda dokumenti või veoseveo teostamise õigust anda. Sama paragrahvi teine lõige sätestab väärteona sama teo, kui selle on toime pannud juriidiline isik.
19. Kuulanud ära tunnistajate ütlused, kaitsja ning kohtuvälise menetleja seisukoha ja uurinud kohtuistungil väärteotoimikus olevaid kirjalikke tõendeid, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele.
20. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et menetlusalusele isikule kuuluvat autorongi registreerimismärgiga xxx / xxx juhtis kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas X.F, kes ei töötanud ettevõttes OÜ TVG-Trans.
21. Menetlusaluse isiku OÜ TVG-Trans seaduslik esindaja K.S ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda ning jäi varem antud ütluste juurde, mille kohaselt andis ta litsentsi firmale X, keegi ei öelnud, et seda ei tohi teha.
22. X OÜ seaduslik esindaja C.V selgitas kohtuistungil, et tunneb K.S-i . Sõiduk, mida juhtis X.F, kuulub tegelikult X OÜ-le, kuid probleemide tõttu registreeriti see OÜ TVG-Trans nimele. X.F seda ei teadnud. Sõiduki kasutamiseks on OÜ TVG-Trans ja X OÜ vahel sõlmitud suuline leping. Sõiduki kasutamiseks vajalikud dokumendid andis K.S C.V-le. Tema andis ka X.F-ile korralduse sõiduki kasutamiseks. Tema pani ka dokumendid autosse, mida X OÜ töötaja X.F kasutas.
23. Tunnistaja X.F kinnitas kohtuistungil, et tema töötab X OÜ-s. Korralduse sõiduki võtmiseks andis talle C.V . Sõiduks vajalikud dokumendid olid autos. Arvas, et sõiduk kuulub X OÜ-le, kes ka tasus tehtud töö eest. K.S-i ei tunne, nägi kohtuistungil esimest korda.
24. Väärteoasja arutatakse VTMS § 87 alusel väärteoprotokolli piirides ja kohtuliku arutamise käigus ei ole võimalik enam süüdistuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid muuta. Selles osas on väljakujunenud kohtupraktika ja Riigikohus on korduvalt selgitanud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. aprilli
26. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist 3 väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
27. juuni
28. a otsus asjas nr 3-1-1-45-11, p 9). Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. detsembri
30. a otsus asjas nr 3-1-1-88-14, p 6.3).“
31. Kiirmenetluse otsuses on märgitud, et OÜ TVG-Trans juhatuse liige K.S andis 09.01.2024 Harju maakonnas, Tallinna linnas XXX teadlikult OÜ-le TVG-Trans kuuluva tegevusloa ärakirja ja veoseveo teostamise õiguse autojuhile X.F-ile. Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumine menetleja poolt täielikult tõendamata.
32. Kohtuistungil on tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et X.F ei ole kunagi kohtunud OÜ TVG-Trans seadusliku esindaja K.S-iga. Sõidudokumendid olid autos ning need oli sinna pannud X OÜ esindaja C.V, kes sai need K.S-ilt. Viimane on seda oma ütlustes ka kinnitanud.
33. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused usaldusväärsed, kuna need haakuvad täielikult omavahel. Seega ei ole dokumentide üleandmist toimunud viisil, nagu seda on otsuses kirjeldatud.
34. Kuigi menetleja esindaja väitis kohtuistungil, et OÜ-d TVG-Trans süüdistatakse mitte füüsilise dokumendi üle andmises, vaid veoseveo teostamise õiguse üleandmises, mis seisneb antud sõiduki koos tegevusloa ärakirjaga kolmandale isikule - X OÜ valdusesse andmises, siis kohtuvälise menetleja kohtuistungil sisalduvad etteheited väljuvad esitatud süüdistuse piiridest ega ole OÜ-le TVG-Trans omistatavad. Kui kohtuväline menetleja on jätnud olulised faktilised asjaolud väärteo kirjeldusest välja, siis ei saa kohus neid sinna ka juurde lisada.
35. Eeltoodust tulenevalt tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse OÜ TVG-Trans karistamises AutoVS § 62 lg-s 2 sätestatud väärteo eest ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Menetluskulud
37. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil esitas OÜ TVG-Trans kaitsja vandeadvokaat Rainer Kuulme kohtule dokumendid OÜ TVG-Trans poolt väärteoasja nr 4-24-967 raames kantud õigusabikuludest. Kohtuvaidluste käigus taotles kaitsja menetluskulude hüvitamist riigi poolt. Advokaadibüroo Lillo ja Partnerid
38. märtsi 2024 ja
39. märtsi 2024 arvetelt nähtub, et menetlusalune isik on kohustatud tasuma õigusabi osutamise eest kokku 579.50 eurot. Kokku on menetlusalusele isikule õigusabi osutatud 4,45 tunni ulatuses. Kohtule esitatud arve kohaselt on ühe tunni hinnaks 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osutamine hõlmas materjalidega tutvumist, kaebuse koostamist, ettevalmistust ja kohtuistungitel osalemist.
40. Kohus asub seisukohale, et antud väärteoasjas osutatud õigusabi osutamiseks kulunud summa on mõistlik.
41. Kuna kohus lõpetab OÜ TVG-Trans suhtes menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele täies mahus, vastavalt esitatud arvetele. (allkirjastatud digitaalselt) 4