Obsah (9)

§ 158§ 162§ 146§ 29§ 168§ 165§ 150§ 65§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Kaisa Margus 08.10.2024, Tallinn 2-24-983 D.K pankrotimenetlus

§ 158alusel raugemise tõttu.

Aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks ning pankrotimenetluse kulude katmiseks. Massikohustuseks on pangakulu 0,76 eurot. Pankrotimenetluse kuludeks on usaldusisiku ja halduri tasud summas 4465,20 eurot (millest osa on kohtu poolt kinnitamata). Usaldusisiku tasu on hüvitatud. Pankrotivarasse on võlgniku tööst laekunud 634,24 eurot. Võlgnik töötab xxx majandusabitöölisena, kuid sissetulek ei ole regulaarne. Pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul turuväärtust omav vara puudub. Pankrotihalduril puuduvad andmed, et võlgnikul oleks müümata või teistelt isikutelt saadaolev vara. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse suurimaks põhjuseks töö- ja sissetulekukaotus pärast kinnipidamist. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta tõene ning maksejõuetusel on muu põhjus pankrotiseaduse mõistes. Haldur ei ole esitanud pankrotimenetluses hagisid kohtusse, pooleliolevad kohtumenetlused puuduvad. 4. 09.09.2024 kohtumäärusega määras kohus deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud hiljemalt 25.09.2024 tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Kohus avaldas deposiidi teate ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine 5. Pankrotiseaduse (

) § 157 punkti 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega. Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (

§ 158lg 1).

Pärast

§ 158

lg 2 nimetatud toimingute tegemist peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (

§ 158lg 3).

Kohus lõpetab pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks (

§ 158lg 4 esimene lause).

1. Pankrotihaldur esitas kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Pankrotihaldur avaldas 03.09.2024 teate lõpparuandega tutvumise kohta ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. 2
2. Koos lõpparuandega esitas pankrotihaldur kohtule teate, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohtule esitatud andmed kinnitavad seda. Pankrotihaldur avaldas, et võlgnikul puudub vara kõigi pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Seega esineb raugemise olukord. Kuna vara puudub, ei ole pankrotihaldur saanud pankrotivara müüa. Nii palju, kui selleks on olnud vara, on pankrotihaldur teinud

§ 146väljamaksed (usaldusisiku tasu).

Raugemise vältimiseks määras kohus

§ 158

lg 6 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. 8. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada

§ 158lg 4 esimese lause alusel pankrotimenetlus raugemise tõttu.

Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (

§ 29lg 4).

9. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks (

§ 168). Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

Pankrotihalduri vabastamine, uue usaldusisiku nimetamine 10. Pankrotihaldur G.E palub end vabastada võlgniku pankrotihalduri ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning pankrotihaldur ei soovi jätkata võlgniku usaldusisikuna, vabastab kohus G.E võlgniku pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest (

§ 165lg 3, FIMS § 55 lg 1 p 1).

11. Usaldusisik A-L A andis oma nõusoleku võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku uueks usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses A-L A (FIMS § 55 lg 4 esimene lause) ning avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud 12.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. 13. Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 65lg 1).

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi (

§ 65lg 2 teise lause).

14. Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui 2460 eurot. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust (

§ 65lg 113).

15.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui TsMS § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 3 16. Kohus kuulutas käesoleval juhul võlgniku pankroti välja FIMS § 45 lg 2 alusel, s.o sõltumata raugemise olukorrast koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks (vt ülal, p 3). Halduri tasu tuleb seega

§ 65

lg 11 kohaselt määrata

§ 23lõigete 1-3 alusel.

1. Pankrotihaldur palub käesoleval juhul enda tasuks määrata toimingutasuna 2460 eurot (lisandub käibemaks). Pankrotihaldur teavitas kohut ja võlausaldajaid võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, et haldur taotleb tasu toimingutasuna, mistõttu saab kohus määrata tasu toimingutasuna. Kohus peab hindama halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi samaväärselt sõltumata sellest, kas tasu määratakse toimingutasuna või tunnitasuna (vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2023 lahend asjas 2-21-7742, p 10). Pankrotihaldur esitas 07.10.2024 kohtule ka ülevaate pankrotimenetluses tehtud toimingutest ja toimingutele kulunud ajast (kokku 15,5 h tunnitasuga 164 eurot)
2. Pankrotihaldur taotleb toimingutasu maksimaalses seadusega lubatud summas (

§ 65lg 113 kohane maksimum on hetkel 2460 eurot).

Kohus leiab, et käesoleva pankrotimenetluse maht ei õigusta maksimaalses summas toimingutasu määramist. Käesolevas asjas ei esitatud vastuväiteid võlausaldajate nõuetele (s.o haldur ei pidanud tegema seonduvaid toiminguid) ega muid hagisid/nõudeid. Kohtu hinnangul ei saanud seetõttu pankrotihalduri töö maht käesolevas asjas olla nii suur, et oleks põhjendatud määrata ja mõista võlgnikult välja tasu maksimaalses määras. Kohus peab põhjendatuks toimingutasu summas 1640 eurot, koos käibemaksuga 2000,8 eurot. Kohus on selle tasusummani jõudmisel lähtunud pankrotihalduri tunnitasust 164 eurot ning sellest, et kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud halduri töömaht 10 töötundi (164 x 10 = 1640 eurot). 19. Vastavalt pankrotihalduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise koos käibemaksuga büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb (

§ 65

lg 1 viimane lause,

§ 65lg 11).

20. Kuna võlgnikul puudub vara halduri tasu kandmiseks ning haldur on vastava taotluse esitanud, määrab kohus halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest (

§ 65lg 11 teine lause).

Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (TsMS § 183 lg 2). Riigi vahenditest hüvitatava halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 65lg 112).

Määruse kohaselt saab haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

1. Eelnevat arvesse võttes tuleb määruse alusel hüvitada riigi vahenditest haldurile tasu 10 tunni eest summas 660 eurot (alustatud pooltunde 20 x 33), mis ei ületa ka TsMS § 183 lõikes 2 sätestatud piirmäära. Koos käibemaksuga kuulub haldurile seega riigi vahenditest hüvitamisele 805,2 eurot.
2. Vastavalt

§ 65

lõikele 11 mõistab kohus pankrotihalduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et osa sellest (summas 805,2 eurot) hüvitatakse pankrotihaldurile riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik 4