KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 21.10.2024, Tallinn 2-22-9740 Osaühing Magnon (likvideerimi

§ 221lg 1 alusel.

1. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-s 4.6.1 (käibeandmik), p-s 4.6.3 (kassaraamatu väljavõtted), p-s 4.6.4 (ostureskontro) ja p-s 4.6.5 (müügireskontro) märgitud dokumente. Hageja on praeguses menetluses põhjendanud dokumentide esitamata jätmist selliselt, et need asuvad villas Prantsusmaal või et vastavaid dokumente ei ole olemas olnud. Kohus toob välja, et ringkonnakohus on hageja viidatud väiteid juba 08.04.2021 määruse p-des 12.1, 12.4, 12.5, 12.6 käsitlenud ja leidnud, et need on alusetud (I kd, tl 6–16). Kohtu hinnangul ei saa hageja TMS § 221 lg 2 alusel põhjendada sundtäitmise lubamatust samade väidetega, milliseid kohus oli tsiviilasjas nr xxxx käsitlenud. Lisaks tuginevad hageja selgitused käsitletavate dokumentide esitamise võimatuse kohta hageja juhatuse liikme poolt hageja likvideerijale 19.03.2024 edastatud kirjalikule seletusele (II kd, tl 99-100). Kohus leiab, et hageja juhatuse liikme kirjalik seletus ei ole TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõend. Kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379, p 21; RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491, p 15.5). Seetõttu ei arvesta kohus hageja juhatuse liikme 19.03.20224 kirjalikku seletust. 6
2. Pärast täitedokumendi tegemist ilmnenud uue asjaoluna tõi hageja välja, et tal ei ole võimalik ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-des 4.6.1, 4.6.3, 4.6.4 ja 4.6.5 märgitud dokumente esitada sellepärast, et Prantsuse villas, kus dokumendid võisid asuda, toimus tulekahju. Oma väite kinnitamiseks esitas hageja 11.03.2021 ja 13.03.2021 ajaleheartiklid (II kd, tl 15–18; tõlge II kd, tl 24–27). Kohus leiab, et viidatud väide ei anna alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Esiteks tõendamata on, et vaidlusalused dokumendid asusid villas. Teiseks nähtub hageja selgitustest, et tulekahju hävitas osa esimesest korrusest (hageja 24.01.2023 menetlusdokumendi p 2.1.5 (II kd, tl 1–3). Tõendatud ei ole aga see, et dokumendid asusid tulekahjust kahjustada saanud villa esimesel korrusel.
3. Hageja avaldas, et sundtäitmine tuleks lubamatuks tunnistada sellepärast, et raamatupidamisdokumendid asuvad villas Prantsusmaal ja villa on kostja valduses. Oma väite tõendamiseks esitas hageja 26.05.2022 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr xxxx. Viidatud istungil andis perioodil 24.01.1997 kuni 20.01.2020 hageja juhatuse liikmeks olnud T. M. ütlusi, mille järgi elab kostja villas ja annab seda üürile. Lisaks avaldas T. M., et kõik raamatupidamisdokumendid, mis puudutavad villat, hoiti villas (I kd, tl 71–76). Hageja on ka esitanud väljavõtte Prantsusmaa äri- ja maksuregistrist, millest nähtuvalt on hagejal Prantsusmaal tegevusluba möbleeritud kinnisvara lühiajaliseks üürimiseks (II kd, tl 14-15). Hinnates T. M.e ütlusi ja väljavõtet Prantsusmaa äri- ja maksuregistrist kogumis on usutav, et hageja raamatupidamisdokumendid võisid villas asuda. Samas T. M. selgitus, et kõik raamatupidamisdokumendid, mis puudutavad villat, hoiti villas, on nii ebamäärane, et sellega ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et villas asusid ka ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-des 4.6.1, 4.6.3, 4.6.4 ja 4.6.5 märgitud dokumendid.
4. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et sundtäitmise ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-de 4.6.1, 4.6.3, 4.6.4 ja 4.6.5 osas saaks tunnistada lubamatuks sellepärast, täitemenetluse läbiviimine viidatud osas on vastuolus hea usu põhimõttega (vt RKTKo 12.12.2018, 2-17-9391, p 16). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-de 4.6.1, 4.6.3, 4.6.4 ja 4.6.5 osas.
5. Asjaolu, et hageja on esitanud kohtule äriühingu
6. a ja
7. a majandusaasta aruanded (II kd, tl 105–114), ei ole praegu oluline. Täitedokumendiga ei kohustatud hageja juhatust võimaldama kostajal majandusaasta aruannetega tutvuda. Hageja ei ole selgitanud, millise täitedokumendi punkti saaks aruande esitamisega täidetuks lugeda.
8. Hageja hinnangul on ta täitnud ringkonnakohtu määruse 08.04.2024 resolutsiooni p-i 4.6.2 esitades kostjale äriühingu pangakontode väljavõtted. Hageja likvideerija edastas 21.09.2023 kostja esindajale hageja AS-s Xxxx avatud konto väljavõtte (II kd, tl 46, tl 65–93). Arvestades asjaolu, et pangakonto väljavõtte on esitanud erapooletu isik (likvideerija) on andmed usaldusväärsed. Sellega saab kohtu hinnangul lugeda täitedokument täidetuks hageja Eestis asuvate kontode osas. Kostja väide, et ebaselge on, kas konto asusid vaid AS-s Xxxx, ei anna alust asuda seisukohale, et hagejal on Eestis veel pangakontosid. Kostja ei ole vastupidist põhjendanud ega tõendanud. Kohus leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 4.6.2 on täidetud Eestis asuvate pangakontode esitamise osas ja selles osas tunnistab

§ 221lg 1 alusel.

1. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 08.04.2024 määruse p-s 12.3, et hageja juhatusel tuleb kostjal võimaldada äriühingu võimalike välisriigi pankades avatud kontode väljavõtetega tutvuda (I kd, tl 6–16). Seega on kostjal ringkonnakohtu määruse p-i 4.6.2 järgi õigus tutvuda hageja välisriikide pankades asuvate pangakontode väljavõtetega. Kostja väitel on hagejal konto Prantsusmaa pangas (kostja 22.04.2024 menetlusdokumendi p 4.2 (II kd, tl 120–122); 19.02.2024 kohtuistungi protokoll, ajalõik 00:31:07 (II kd, tl 34–39). 19.02.2024 kohtuistungil 7 selgitas hageja esindaja, et äriühingu juhatuse liikmed on vanad inimesed, kes elavad mujal ja seetõttu ei saa nad konto väljavõtteid küsida (19.02.2024 kohtuistungi protokoll, ajalõik 00:37:30–00:37:37 (II kd, tl 34–39). Hageja juhatuse liikme vanus ei anna alust jätta ringkonnakohtu määrus täitmata ning mitte küsida Prantsusmaa krediidiasutuselt pangakonto väljavõtet. Hageja ei ole tõendanud, et tema juhatus on teinud kõik võimaliku selleks, et saada Prantsuse pangas avatud konto väljavõte. Lisaks peetakse kontot elektrooniliselt ja seetõttu ei ole konto väljavõtte esitamise seisukohalt asjakohased hageja väited, et raamatupidamisdokumendid võisid prantsuse villasse jääda. Seega tuleb jätkata ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-i 4.6.2 täitmist hageja välisriigi pankades asuvate kontode väljavõtete esitamise osas. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et sundtäitmise käsitletud osas saaks tunnistada lubamatuks sellepärast, et täitemenetluse läbiviimine on vastuolus hea usu põhimõttega. Käsitletud osas jätab kohus rahuldamata hageja nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
2. Hageja hinnangul on ta osaliselt täitnud ringkonnakohtu määruse 08.04.2024 resolutsiooni p-i 4.6.9 esitades krediidi- ja laenulepingud, milles hageja on krediidi- või laenusaaja. Viidatud punkti täitmiseks on likvideerija esitanud 21.09.2023 kostja esindajale andmed selle kohta, et Osaühingul Magnon oli väidetav kohustus Gibraltaril registreeritud Peerwi Invest Ltd ees, millest tulenevad nõuded loovutati VFM Invest OÜ-le ja mis hiljem täideti (II kd, tl 46). Kohus leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 4.6.9 on täidetud likvideerija poolt esitatud andmete osas ja selles osas tunnistab

§ 221lg 1 alusel.

1. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 08.04.2024 määruse p-s 12.9, et hagejal peavad seadusest tulenevalt krediidi- ja laenulepingud minimaalselt olemas olema. Äriühingul tuleb kostjale esitada ka need lepingud, mille säilitamiseks ta seadusest tulenevalt kohustatud ei ole, kuid mis tal sellele vaatamata on olemas või millele tal on ligipääs (I kd, tl 6–16). Hageja ei ole praeguses menetluses tõendanud, et peale likvideerija poolt kostjale esitatud andmete, ei ole äriühing muid krediidi- ja laenulepinguid sõlminud või et vastavaid lepinguid ei ole objektiivsetel võimalustel võimalik esitada. Seega tuleb jätkata ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-i 4.6.9 täitmist muus osas, kui likvideerija poolt kostjale esitatud andmed. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et sundtäitmise käsitletud osas saaks tunnistada lubamatuks sellepärast, et täitemenetluse läbiviimine on vastuolus hea usu põhimõttega. Käsitletud osas jätab kohus rahuldamata hageja nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
2. Hageja juhatuse hinnangul on tal õigus keelduda kostjale ÄS § 166 lg 2 alusel dokumentide esitamisest, kuna on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju äriühingu huvidele (hageja 24.01.2023 menetlusdokumendi p 2.1.6 (II kd, tl 1–4), 23.05.20224 menetlusdokumendi p 3.7 (II kd, tl 133-134). Kohus toob välja, et ringkonnakohus on 08.04.2021 määruse p-des 14–14.3 hageja samasisulist väidet käsitlenud ja leidnud, et see ei anna alust mitte võimaldada kostjal dokumentidega tutvuda (I kd, tl 6–16). Kohus leiab, et ka praeguses asjas ei ole hageja tõendanud, et kui kostja on dokumentidega tutvunud, asub ta hagejale kahju tekitama. Kui kostja on hagejale kahju tekitanud või tulevikus tekitab, saab hageja kostjalt tekitatud kahju hüvitamist nõuda. Hagejal ei ole ÄS § 166 lg 2 alusel õigust keelduda kostjale dokumentide esitamisest. Hageja väide ei anna põhjust tunnistada sundtäitmine lubamatuks sellepärast, et täitemenetluse läbiviimine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
3. Kohus on eelnevalt otsustanud, et täitemenetlust tuleb osaliselt jätkata. Seega tuleb kohtul osas, milles täitemenetlus jätkub (ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-d 4.6.1, 4.6.2 (äriühingu välisriigi pankades avatud kontode väljavõtete esitamise osas), 4.6.3 (kassaraamatu väljavõtted), 4.6.4 (ostureskontro), 4.6.5 (müügireskontro) ja 4.6.9 (andmete osas, millised hageja likvideerija ei ole kostjale esitanud), lahendada hageja alternatiivne tuvastusnõue. Hageja palus tuvastada, et ringkonnakohtu määruse resolutsiooni tuleb tõlgendada selliselt, et hageja juhatust kohustatakse võimaldama kostjal dokumentidega tutvuda juhul, kui need on olemas ning 8 juhatusel on nendele ligipääs. Hageja palus märkida, et äriühingu juhatust ei saa kohustada võimaldama kostjal tutvuda dokumentidega juhul, kui neid ei ole olemas ja/või hageja juhatusel puudub nendele ligipääs.
4. Hageja alternatiivse nõude aluseks on TsMS § 368 lg 2, mis sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus.
5. Tuvastushagi esitamiseks peab hageja põhistama õiguslikku huvi. Kohtupraktikas selgitatakse, et TsMS § 368 lg 2 järgse hagi esitamiseks piisab sellest, kui hageja põhistab, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma (RKTKo 28.04.2010, 3-2-1-31-10, p-d 20 ja 26).
6. Kohus leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon on piisavalt selge ja täidetav lahendi muu tekstita. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ning kostja ja kohtutäituri vahel tekkinud vaidlust selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Vaidlus on tekkinud sellepärast, et hageja ei ole täitedokumenti täitnud. Eeltoodust nähtuvalt ei ole hagejal TsMS § 368 lg 2 alusel õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks. Kohus jätab hageja alternatiivse nõude läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud huvi kaitseks.
7. Kohus rahuldab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osaliselt ning jätab tuvastushagi rahuldamata. Kuigi hagi rahuldamata jätmisel reguleerib kulude jaotust TsMS § 168, peab kohus võimalikuks jaotuda kulusid arvestades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamise lõpptulemust, kuna vaidluse põhikese on seotud täitemenetluse lõpetamisega. Kohus arvestab ka seda, et kostja pöördus kohtutäituri poole taotlusega alustada täitemenetlust olukorras, kus tema valduses oli osa täitedokumendiga väljanõutud dokumente (otsuse p 10). Seega ei olnud hagejal muud võimalust tagada oma õiguste kaitse, kui esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ka nende dokumentide osas, mis olid kostja valduses enne täitemenetluse algust. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 9