Obsah (7)

§ 338§ 317§ 75§ 371§ 236§ 230§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Asja menetlev kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-24-121139 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi Y

§ 338

lg 3 kohaselt kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Hageja on teavitanud, mida on ta teinud.

-st ei tulene hagejale kohustust hakata teostama päringuid välisriigi ametiasutustele. Ka kohus saab pöörduda Välisministeeriumi poole välisriigis isiku asukoha välja selgitamiseks. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg-le 1 võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või muu viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja dokumente ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumentide kättesaamiseks volitatud isikule ega muul käesolevas osas sätestatud viisil. Hageja palus võtta hagiavaldus menetlusse ja

§ 317

lg 1 kohaselt toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus kontrollib

§ 75

lg 1 kohaselt, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta

§ 371lg 1 p 2 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 17 lg 1 p c näeb ette, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse neljanda jao alusel, kui tegemist on:

1. a)järelmaksuga kaupade müügilepinguga,
2. b)osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või
3. c)muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. 2 2-24-121139 5. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Elisa Eesti AS ja kostja vahel 1. aprillil 2022 sõlmitud Osamaksetega vara müügilepingust nr 12638351, mille kohaselt võimaldati kostjale seadme Apple iPhone 13 128GB ostmist osamaksetena, kokku summas 869 eurot, perioodiga 36 kuud ning igakuise osamaksete suurusega 24 eurot 139 senti. Eelnevast tulenevalt sõlmis kostja lepingu tarbijana oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil ning tsiviilasja kohtualluvus tuleb määruse nr 1215/2012 art 17 lg 1 punkti a järgi seega määrata määruse nr 1215/2012 II peatüki neljanda jao alusel. Teine lepingupool võib määruse nr 1215/2012 art 18 lg 2 kohaselt algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Sellest sättest võib kõrvale kalduda määruse nr 1215/2012 art 19 kohaselt üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Hageja tugineb kostja viimasele teadaolevale elukohale, kuid samas viitab, et kostja võib elada ka Läti Vabariigis (dtl 107). Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 9. 3 kohaselt lahendatakse tarbijaga seotud vaidlused tarbija elukohajärgses kohtus (dtl 60). Eelnevast tulenevalt tuleb tuvastada, kus on tarbija alaline elukoht. Tuvastamaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab kohus määruse nr 1215/2012 art 62 lg 1 järgi enda siseriiklikku materiaalõigust. Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis (määruse nr 1215/2012 art 62 lg 2). Hagiavalduse andmetel on kostja elukoht rahvastikuregistri andmetel Mõisavahe tn 64-3 Tartu. Lepingu sõlmimisel 1. aprillil 2024 on kostja märkinud enda aadressiks Kalda tee 12-2 Tartu linn. Maksekäsu kiirmenetluses on kohtunikuabi 7. augusti 2024 määruses märkinud, et varasemas menetluses on korteri Mõisavahe tn 64-3 Tartu omanik kinnitanud, et kostja elas seal paar nädalat, kuid enam seal ei ela. Tsiviilasjas nr 2-23-117345 on 23. novembri 2023 menetlusse võtmisest keeldumise määruses märgitud, et rahvastikuregistri andmetel elas aadressil Mõisavahe tn 64-3 Tartu 12 täiskasvanut ja 3 alaealist enamasti lätipäraste nimedega isikut. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Lätis sündinud ja Läti kodanik, kostja emakeel on läti keel. Kostja kohta puuduvad ka andmed Maksu- ja Tolliameti töötamise registris. Kohus palus hagejal esitada väljavõte Läti rahvastikuregistrist kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete kohta või Läti rahvastikuregistri kinnitus, et hagejale ei väljastata Läti rahvastikuregistrist kostja elukoha ja muude sidevahendite andmeid (dtl 103). Kohtul on kohtualluvuse väljaselgitamiseks õigus nõuda hagejalt tõendeid (RKTKm 19.04.2017, nr 3-21-7-17, p 29.2). Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on sama kostja vastu tsiviilasjas nr 2-22-140512 kontrollinud 20. juulil 2021 Läti rahvastikuregistris olevaid andmeid kostja elukoha kohta ning teada saadud, et kostja elukohaks on märgitud Latvija, Gulbene, Gulbenes Novads, Dzelzcela iela 3A-11, LV-4401. Hageja on ka käesolevas tsiviilasjas selgitanud kohtule, et kostja võib viibida ka Läti Vabariigis ning kostja võib elada kahes kohas, s.o Eestis kui ka Lätis. Samuti on hageja selgitanud, et isik võib elada vaheldumisi kord ühes, kord teises kohas (RKTKo 19.10.2005, nr 3-2-1-89-05, p 24). Hageja ei esitanud kohtule kinnitust, mille kohaselt talle ei väljastata Läti rahvastikuregistrist kostja elukoha ja muude 3 2-24-121139 sidevahendite andmeid. Hageja selgitas, et

-st ei tulene hagejale kohustust hakata teostama päringuid välisriigi ametiasutustele ja kohus saab pöörduda Välisministeeriumi poole välisriigis isiku asukoha välja selgitamiseks. Kohus märgib, et

§ 338

lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagis märkida menetlusosaliste aadress.

§ 338

lg 3 kohaselt kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadress, siis tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on teinud andmete teada saamiseks. Hageja on märkinud hagiavalduses, et on teostanud päringu Rahvastikuregistrisse, muid toiminguid kostja andmete täpsustamiseks hageja teinud ei ole. Kohus selgitab, et kohus ei pöördu hagimenetluses omal algatusel Välisministeeriumi poole välisriigis asuva isiku asukoha väljaselgitamiseks. Hageja ei ole esitanud vastavat taotlust andmete kogumiseks (

§ 236

lg 2) vaid on asunud seisukohale, et hagejal ei ole kohustust teostada päringuid kostja andmete väljaselgitamiseks. Kohus viitab täiendavalt Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt võib kohus nõuda ulatuses, mis on vajalik kohtualluvuse kindlaksmääramiseks, pooltelt oma väidete tõendamist, lähtudes

§ 230

lg 1 esimesest lausest tulenevast kummagi poole kohustusest tõendada hagimenetluses neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad (RKTKm 17.03.2015, nr 3-2-114-15, p 10). Eelkõige võivad niisugusteks tõendatavateks asjaoludeks olla kostja elu- või asukoht, viibimis- või tegevuskoht, isiku staatus tarbijana või tema vara asukoht Eestis, kohtualluvuse kokkuleppe olemasolu ja muud sellised asjaolud, millest on seatud sõltuvusse Eesti kohtu rahvusvaheline kohtualluvus (RKTKm 19.04.2017, nr 3-2-1-7-17, p 29.2). Arvestades kostja seotust Läti riigiga ning kostjaga seotud Eesti aadressi kohta ülal kirjeldatud teavet, on kohtu hinnangul alust arvata, et kostja ei ela Eestis, vaid elab Lätis. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjal puudub TsÜS § 14 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht. Läti tsiviilkoodeksi (Civillikums) § 7 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik vabatahtlikult viibib otsese või kaudse sooviga seal alaliselt elada või tegutseda. Kohtul on alust arvata, et kostja on kasutanud Eesti elukohta Mõisavahe tänaval Tartus ajutiselt, mida on kinnitanud ka korteri omanik. Arvestades, et pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks ning kostja elukoht on Läti Vabariigis, on Läti kohtud määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg 2 alusel pädevad käesolevat tsiviilasja lahendama. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see jätta

§ 371lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

6. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 kohaselt hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4