4-24-2579/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2024 Jõhvi Väärteoasja number 4-24-2579 (2440,24,003705) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Valentina Michelson Väärteoasi kaebemenetluses A M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi II patrullpolitseinik R A S 17.07.2024 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,24,003705 Menetlusalune isik A M, isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri esindaja Asja Malahhova Istungi toimumise aeg 30.09.2024 RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 3, § 133-135 kohus OTSUSTAS: Rahuldada A M kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi II patrullpolitseinik R A Si 17.07.2024 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,24,003705 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord. Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 7.novembrist 2024.a. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD 17.07.2024 tegi Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi II patrullpolitseinik R A S kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,24,003705, mille kohaselt A M 17.07.2024 kell 15.37 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn – Narva mnt 146 km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 120 km/h +/-4 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Oma teoga rikkus A M Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 sätteid. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris A M teo LS § 227 lg 2 järgi ning karistas rahatrahviga 200 eurot. 30.07.2024 esitas A M kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada. A M vaidlustab talle etteheidetud teelõigul kehtiva kiiruse ületamist. Ta sõitis 17.07.2024 Tallinn-Narva maanteel. Liiklus oli tihe ja menetlusalune isik sõitis tiheda liikluse tõttu moodustunud kolonnis, olles kolonni keskel, teiste autode vahel. Kulgeti rahulikus tempos ja möödasõitu kaebuse esitaja ei sooritanud. Kiirus oli kogu kolonnil menetlusaluse isiku auto spidomeetri näidu kohaselt pikema aja jooksul 80 km/h ümber. Seega alla kehtestatud piirkiiruse ja ei ole võimalik, et menetlusaluse isiku kiirus tõusnuks kasvõi korraks 120 km-ni tunnis. Politsei kohapeal menetlusalusele isikule mõõtevahendit ega selle näitu, millega kiiruse ületamine väidetavalt tuvastati, ei näidanud. Menetlusaluse isiku ütlused kiirmenetluse otsuses on pandud kirja sõna-sõnalt politseiametniku dikteerimise järgi. Kuivõrd kaebuse esitaja eesti keele oskus ei ole hea ja tal puudub kogemus väärtergude menetlemisel usaldas ta politseiametnikku ja kirjutas üles kõik, mis ette öeldi, arvates, et tal tuleb kirjeldada seda, mida talle ette heidetakse. Kaebuse esitaja isiklik seisukoht on vaid ütluste viimane lause, kus ta kirjutab, et ei ole rikkumisega nõus. Kaebuse esitaja vaidleb kaebuses vastu faktilistele asjaoludele, eeskätt piirkiiruse ületamisele, kuna ei ole talle etteheidetavat tegu toime pannud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. Kohus uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil ülekuulatud A M rikkumist ei tunnistanud ning andis ütlusi, et sõitis Tallinn-Narva mnt-l kolonnis kiirusega 80 km/h. Teda peatas politsei ja öeldi, et ta ületas kiirust, sõites 120 km/h. 2 Tema möödasõitu ei teinud, tema ees ja taga sõitsid teised autod. Talle näidati politseiautos näitu
2. Teda peatas üks isik ja teine koostas protokolli. Vahetult enne tema kinnipidamist oli kiiruseks 90-93 km/h, tal oli peal kiirusehoidja. Ta ütles kohe, et pole millegis süüdi. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A O selgitas, et ta oli patrullis koos R. A. Siga Tallinn-Narva mnt
3. km-l, parkisid kõrvalteel. Nägi, kuidas tume XX tegi möödasõitu ja tabloole ilmus 120 km/h. Kui auto hakkas tegema möödasõitu, oli nende autoni umbes 300-400 m. Nad sõitsid XXX järgi ja peatasid bussipeatuses. Naine sõitis Narva poole. Nad alustasid kiirmenetlust ja käskisid naisel kirjutada millise autoga kuhu sõitis ja miks rikkus ning kas on rikkumisega nõus. Isiki ei olnud rikkumisega nõus. Tunnistaja jaoks olid asjaolud selged ja tõendid kogutud. Isik ütles, et tegi möödasõitu, kuid ei ületanud kiirust. Kohtuistungil ülekuultud tunnistaja R A S selgitas, et 17.07 oli ta patrullis koos Oga TallinnNarva mnt-l. Seisid tee kõrval puude taga. Neist sõitis mööda kolonn 2-3 autost ja üks tume sõiduk tegi möödasõidu, fikseeris 120 km/h. Paarimees sõitis järgi ja peatati xxx. Paarimees oli kindel, et just see auto tegu möödasõitu. Kuna asjaolud olid selged, siis otsustas ta teha kiirmenetluse otsuse, mitte protokolli. Isik ei olnud rikkumisega nõus, kuid oli kiirmenetlusega nõus. Isik ütles, et ei saanud nii kiiresti möödasõitu teha, kuna kiirusepiiraja oli peal. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli (lk 14) kohaselt 17.07.2024 kell 15.37 mõõdeti Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn-Narva mnt 146 km-l A M juhitud mootorsõiduki xxx reg.nr xxx kiiruseks 120 km/h, laiendmääramatus on +/-4 km/h, lõplik mõõtetulemus 116 km/h. Kasutati kiirusmõõturit Stalker DRS 2X nr DP021146, antennid KR021387 ja KC068289, tabloo D
4. Mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi. Kiirust mõõdeti paigal seistes, sõiduk eemaldus patrullautost, kiirendas intensiivselt. A M avaldas, et on näiduga tutvunud. Kiirusmõõturi taatlustunnistuse (lk 20-21) kohaselt on ülaltoodud mõõtur taadeldud 14.03.
5. E-teenuste andmete kohaselt (lk 25-27) on A Ml on kehtiv esmane juhiluba, karistusregistri väljavõtte (lk 28) kohaselt ei ole isikut registrisse kantud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kiirmenetluse otsuses toodud süüdistuse kohaselt juhtis A M 17.07.2024 kell 15.37 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn – Narva mnt 146 km-l mootorsõidukit kiirusega 120 km/h +/-4 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Menetlusaluse isiku väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h. A M end väärteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, väites, et tema ei ületanud kiirust 17.07.2024 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn – Narva mnt 146 km-l. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu 3 juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Käesolevas väärteoasjas on vaidlus selle üle, kas A M 17.07.2024 kell 15.37 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn – Narva mnt 146 km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 120 km/h +/-4 km/ h või mitte. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, muu hulgas peavad ka kohtuvälise menetleja ütlused olema ilma igasuguste eelhinnanguteta kohtulikule hindamisele avatud võrdselt kõigi muude väärteoasjas kogutud tõenditega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. jaanuari
7. a otsus väärteoasjas nr 31-1-82-09, p 14). Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: A M ütlused, tunnistajate A O ja R A Si ütlused, kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mõõteseadme taatlustunnistus, karistusregistri väljavõte, eteenuste väljavõte. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad A. O ja R. A. S, kes küll kinnitasid, et politseiauto seisis maantee kõrval Narva suunas, antenn oli suunaga Narva poole. Sõidukite kolonn liikus ka Narva suunas. Sõidukite kolonn sõitis politseiautost mööda ja nad nägid maanteel autokolonnist möödasõitu tegemas tumedat autot, mille kiiruseks fikseeriti 120 km/h. Politseinikud sõitsid sõidukitele järele ja peatasid xxx, mida juhtis A. M. M ei tunnistanud kiiruse ületamist, kuid politseinikud ütlesid, et on kindel, et just tema juhitud sõiduauto ületas kiirust, nad koostasid kiirmenetluse otsuse. Kohtu hinnangul võivad politseitöötaja ütlused olla eksitavad. Kohus nõustub sellega, et liiklusjärelevalve teostamine on üheks politseitöötajate ülesandeks, millega tegelevad nad igapäevaselt ja mõned tööülesandega seotud momendid võivad meelde mitte jääda. Tunnistajate A. O ja R. A. Si kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et mõned momendid nad mäletavad hästi, kuid mõnede asjaolude kohta esinevad vastuolud vaatamata sellele, et antud juhtumist ei möödunud palju aega – ainult 2,5 kuud. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, miks politseitöötajad ei kasutanud heli- või videosalvestist liiklusjärelevalve teostamisel, sest nende enda ütluste kohaselt sõitsid nad Tallinn-Narva maanteele eesmärgiga teostada liiklusjärelevalvet, samas heli- või videosalvestise teostamiseks on kõik kaasaegsed võimalused olemas – nt parda- või rinnakaamerad jt. Kasutatud oli ainult mõõtevahend, mis ei olnud (politseiametnike sõnade kohaselt) varustatud videosalvestisega. A O andis ütlusi, et politseiauto seisis kõrvalteel, paralleelselt maanteega. Kui tume auto hakkas möödasõidu tegema oli politseiauto ja tumeda auto vahel vahemaa 300-400 m. Nad sõitsid järgi, tegemist oli tumeda värvi xxx, numbrit ei mäleta, peatasid auto bussipeatuses. Segavaid faktoreid ei olnud, möödasõitvad autod mõõtmist ei sega. 4 R A S selgitas oma ütlustes, et nad seisid Tallinn-Narva mnt kõrval, peidus puude taga. Oli kolonn Jõhvi suunas 2-3 autost, sõitsid neist mööda. Siis üks tume sõiduk tegi möödasõidu, fikseeriti 120 km/h, paarimees sõitis järgi, peatasid, auto oli xxx. Kus kohas kolonnis see auto sõitis, tunnistaja ei mäleta. Vahemaa möödasõidu ajal oli vähem kui kilomeeter. Politsei auto oli kallakul, kaamera näitas ülespoole. Küsimusele: „kui vahemaa oli umbes 1 km, kas olete kindel, et möödasõitu tegi see auto?“, vastas tunnistaja, et „paarimees kinnitas“. Tunnistaja ei küsinud A.Mlt kohapeal, kas ta tegi möödasõitu, ning ei mäleta, mis värvi olid teised autod kolonnis. Politsei töötajad fikseerisid auto kiirust, kui auto sooritas möödasõitu. Kohtu hinnangul järeldub tunnistajate ütlustest, et politseiauto ei seisnud täpselt paralleelselt ja samal tasandil maanteel sõitvate autode suhtes. Tunnistajad ei saanud täpselt öelda, milline vahemaa oli politseiauto ja teise auto vahel, kui teine auto sooritas möödasõitu. Tunnistajad ei mäleta, mitu autot oli kolonnis, ei mäleta, kuidas nad tutvustasid auto kiirust A.Mle. R A S ei mäleta, kus kohas kolonnis oli auto, mäletab vaid seda, et oli tumedat värvi auto. Antud juhul kinnitas tunnistaja S, et tema paarimees O oli kindel, et möödasõitu tegi just xxx. Sellest järeldab maakohus, et S ise ei olnud selles kindel. Arvestades tunnistajate A O ja R A Si ütlusi, väärteo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et tunnistajad võisid eksida, et just nimelt A M juhitud sõiduk sooritas 17.07.2024 kell 15.37 IdaVirumaal Lüganuse vallas Tallinn – Narva mnt 146 km-l möödasõidu, millega ületas lubatud sõidukiirust. A M kinnitas, et sõitis autode kolonnis lubatud sõidukiirusega, tal oli peal ka kiirusepiiraja ning tema möödasõitu ei teinud. Tunnistajad kinnitasid, et möödasõidu tegemise ja kiiruse ületamise kohta puudub ka videosalvestis, kuna auto oli kaugel ja videos oleks ta näha väikese täpina. Tunnistaja O sõnul oli auto möödasõidu tegemise ajal neist 300-400 m kaugusel ning tunnistaja Si sõnul oli vahemaa autoni alla kilomeetri. Mõlemad kinnitasid, et tegu oli tumeda autoga, kuid ei mäletanud, mis värvi olid teised autod kolonnis. Kohtule jääb samuti arusaamatuks, kuidas tegid politseinikud autokolonnile järgi sõites kindlaks, et just M juhitud auto tegi möödasõitu ning ületas lubatud sõidukiirust. Riigikohtu kolleegium rõhutas lahendis 3-1-1-67-15, et ei ole põhjendatud aprioorselt välistada menetlusaluse isiku ütluste tõepärasust vaid selle tõttu, et need on vastuolus liiklusjärelevalvetoimingu protokolli ja politseiametniku ütlustega. A M on enda seisukoha väljendamises olnud järjekindel algusest peale. Ta avaldas kohe pärast tema peatamist politseiamenike poolt, et tema kiirust ei ületanud ja süüd ei tunnista (mis on näha ka kiirmenetluse otsuses). Sama on ta kinnitanud ka kohtule esitatud kaebuses ning kinnitas seda ka kohtuistungil. Seega on kaebuse esitaja seisukoht olnud järjepidev. Peale selle ei ole A Ml varem kokkupuuteid õiguskaitseorganitega, mida kinnitab karistusregistri väljavõte. Ta ei ole varem rikkumisi toime pannud, tal on esmane juhiluba, mis iseloomustab isikut pigem kui õiguskuulekat inimest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et vähemalt kahekesi liiklusjärelevalve tegemine ongi vajalik muu hulgas selleks, et vaidlusi tekitavates olukordades usaldusväärselt tõendada järelevalve käigus tuvastatud asjaolusid, näiteks mõõtmistulemuste saamist või väärteosündmuse 5 toimumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. jaanuari
9. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-8209, p 17). Samuti leiab kohus, et kiirusmõõturi kasutamise protokoll ei ole usaldusväärseks tõendiks, sest protokoll on koostatud selle pinnalt, mida on politseitöötajad kohapeal näinud või tajunud, ning mille tõepärauses tekkis kohtul kahtlus. Kohus ei nõustu ka protokollis märgituga, et „segavaid faktoreid ei ole“ (sellest rääkisid ka tunnistajad). Kohtu hinnangul, arvestades käesoleva asja tehiolusid – auto kolonn liikus samas suunas, kuhu oli suunatud politseiauto mõõtevahend; politseiauto seisis sõitvatest autodest paremal pool (kui vaadata tagant); auto kolonn sõitis politseiautost mööda ning vahemaal 300-1000 m hakkas üks auto sooritama möödasõitu; see auto (mis teostas möödasõitu) sõitis kolonnist mööda vasakul pool, st et möödasõitu teinud auto ja politseiauto vahel liikus teine sõiduk/sõidukid, mis on kohtu hinnangul segavaks faktoriks kiiruse mõõtmisel ning mida politseitöötajad ei võtnud arvesse protokolli koostamisel. Ülaltoodu alusel ei ole käesolevas väärteoasjas kogutud piisavaid tõendeid, et A M pani toime talle etteheidetavat väärtegu. Politseiametnike sõnul ei olnud neil videosalvestist ega pilte sellest rikkumisest, seetõttu ei olnud neil võimalik esitada kohtule ka täiendavaid tõendeid, et kõrvaldada kohtus tekkinud kahtlus. Juhul kui kohtul tekkinud kahtluse kõrvaldamiseks ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, peab kohus in dubio pro reo-põhimõttest tulenevalt väärteomenetluse lõpetama (
10. detsembri
11. a otsus asjas nr 3-1-1-89-14, p-d 7–8) Seega menetlusaluse isiku ütlustest, tunnistajate ütlustest, dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu, et just A M oleks 17.07.2024 kell 15.37 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn – Narva mnt 146 km-l juhtinud mootorsõidukit kiirusega 120 km/h +/-4 km/h. Muud tõendid, mis kinnitaksid, et A M oleks nimetatud väärteo toime pannud, puuduvad. Kohtu hinnangul puudub A M teos LS § 227 lg 2 objektiivne koosseis ning kohus ei siirdu järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kokkuvõttes leiab kohus, et menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused - puudub teo koosseisupärasus. Väärteo tunnuste puudumine on väärteomenetlust välistav asjaolu. A M seletas kohtuistungil, et rahatrahv on ära tasutud ja taotles kaebuse rahuldamise korral tagastada temale juba makstud trahv. Maakohus selgitab, et maakohtu otsuse jõustumise järel on A Ml võimalik esitada taotlus Politsei- ja Piirivalveametile trahvi summa tagastamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 2 ja § 29 lg 1 p 1 lõpetab kohus väärteomenetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 6 7