Obsah (8)

§ 45§ 2§ 18§ 54§ 14§ 48§ 4§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 23. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-24-614 Tsiviilasi Pe

) § 7 lg 2 ja § 18 lg 10). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Peeter Kutsar (võlgnik) esitas
2. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Võlgnik on lahutatud, tal on kaks poega. Võlgnik viibib alates
3. märtsist 2023 vanglas. Võlgniku sissetulekud on 150 eurot ja väljaminekud 25 eurot. Võlgnikul tekkisid makseraskused juba 20 aastat tagasi, mil võlgnik võttis ettevõtlusega alustamiseks laene. Ettevõtlus ei õnnestunud. Võlgnikul on makseraskused, kuna tal tekkis osaline töövõimetus, ta sattus vanglasse ega ole saanud tööd teha. Osaline töövõimetus määrati ligikaudu 10 aastat tagasi. Võlgnik töötab vanglas. Võlgnik otsib abi ja raha lähedastelt. Võlgnik võidakse paigutada avavanglasse. Seal on sissetuleku teenimise võimalused suuremad. Võlgnik soovib üksnes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik ei suuda võlgu tasuda. See ei ole ajutine. Võlgnik on pankroti väljakuulutamise järel motiveeritud

-is sätestatud kohustusi täitma.

1. Maakohus võttis
2. jaanuari
3. a määrusega avalduse menetlusse ja määras usaldusisikuks vandeadvokaat Anne Tammeri.
4. Usaldusisik esitas
5. märtsil 2024 kohtule aruande ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata, kuna võlgnik on korduvalt süüdi mõistetud kelmuse toimepanemises ning ka maksu- ja rahapesualase kuriteo toimepanemises (

§ 45lg 3 p 1).

Tartu Maakohus kuulutas

1. detsembri
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-15234 välja võlgniku pankroti. Kohus kinnitas
3. aprillil 2017 lõpparuande, lõpetas võlgniku pankrotimenetluse ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused olid kokku 57 279 eurot 14 senti. Kohus keeldus
4. juunil 2018 võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse, kuna võlgnik sooritas kohustustest vabastamise menetluse ajal kuritegusid, mis tõid kaasa uued kohustused. Pankrotimenetluse lõpetamise määrus on täitmisel. Võlgnik ei saa taotleda nendest kohustustest vabastamist. Võlgniku eeldatavad kohustused on kokku 219 990 eurot 27 senti. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara ei ole võimalik tagasi võita. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lõikes 1 ja 2 sätestatud alus menetluse raugemiseks on olemas. Kuna kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise ja raugemise alused on olemas, tuleks menetlus lõpetada (

§ 45lg 2).

1. Võlgnik tunnistas, et ta on usaldusisiku poolt väljatoodud kuritegudes süüdi mõistetud. Pankroti väljakuulutamine on kohtu kaalutlusotsus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kaudu motiveeritud kohustusi täitma. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus jättis
3. märtsi
4. a määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse läbi vaatamata, tühistas määruse jõustumisel
5. jaanuari
6. a määrusega määratud abinõud, vabastas usaldusisiku tema ülesannetest ning jättis menetluskulud võlgniku kanda. 2 Maakohus määras usaldusisiku tasuks 1004 eurot (sh käibemaks) ja mõistis selle võlgnikult välja. Maakohus andis võlgnikule menetlusabi 1004 eurot ja määras, et usaldusisiku tasu 1004 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest.

§ 2

lg 1 sättest tulenevalt on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Kuigi põhiseaduse § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele, on lisaks õigustele igaühel kohustused. Igaühel on kohustus käituda seaduskuulekalt ja mitte kuritarvitada iseenda ega teiste õigusi. Võlgnik viibib karistusregistri kohaselt Tartu Vanglas. Võlgniku viimase kinnipidamise kuupäev on

1. märts 2023 ja vabanemise tähtpäev on vangistuse lõpp
2. märts
3. Võlgniku tingimisi elektrooniline ennetähtaegne vabanemine on võimalik
4. märtsil 2025 ja tingimisi ennetähtaegne vabanemine
5. novembril
6. Võlgnikul on võlanimekirja kohaselt sissenõutavaks muutunud kohustusi üle 219 990 euro. Võlgnikku on kohtute infosüsteemist nähtuvalt pikema aja jooksul korduvalt karistatud. Võlgnik mõisteti Tartu Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-1545 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 pde 1 ja 4 (kelmus) järgi. Võlgnik mõisteti Tartu Maakohtu
9. novembri
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7040 süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 (kelmus) järgi. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on kelmuse eest süüdi mõistetud (

§ 45lg 3 p 1).

Kuna võlgnik on mõistetud pikema ajaperioodi vältel süüdi erinevate kuri- ja väärtegude toimepanemine eest (sh KarS § 214 alusel), ei ole kohustustest vabastamise menetlus võlgnik suhtes eesmärgipärane. Võlgnik on tahtlikult toime pandud kuritegudega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnikul ei ole õigust saada õiguskaitset, st võimaldada makseraskustest kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda, kui ta paneb tahtlikult järjepidevalt toime õigusvastaseid tegusid. Võlgniku maksejõuetusavaldus jääb seega läbi vaatamata (

§ 18lg 5, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 423 lg 2 p 2, § 425 lg 1 ja § 477 lg 1). Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda (TsMS § 168 lg 2). Usaldusisiku tasu on, arvestades töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi, põhjendatud 820 euro ulatuses. Sellele lisandub käibemaks (

§ 54lg 5, Pankr

S § 65 lg 11). Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Usaldusisik ei tuvastanud võimalusi pankrotivara suurendamiseks. Pankrotimenetluse kulude katteks ei ole deposiiti tasutud. Kohus määras eelmärgitust lähtudes usaldusisiku tasu hüvitamise riigi vahenditest (PankrS § 23 lg 4). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Võlgnik palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ning saata maksejõuetusavaldus tagasi maakohtule võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on süüdi mõistetud kelmuse ja maksualase kuriteo toimepanemises. Kohus võib sellises olukorras jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata. See ei ole aga kohtu kohustus. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine ei ole eesmärgipärane ega anna võlausaldajatele paremat kaitset kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik on juhul, kui kohustustest vabastamise menetlus algatatakse, motiveeritud menetlusega seotud kohustusi täitma ja võlausaldajate nõudeid tasuma. 3 Võlausaldajate huvid on menetluse algatamise korral seega paremini kaitstud. Kui võlgnik kohustusi ei täida, on kohtul võimalik kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Maakohus viitas ekslikult sellele, et võlgnikku on karistatud väljapressimise eest. See ei ole tõsi. Võlgnik on vanglas teinud kõik endast oleneva, et vastata kohustustest vabastamise menetluse tingimustele. Välistatud ei ole, et võlgnik võidab loteriiga ja tasub kohustustest vabastamise menetluses suurema osa oma nõuetest.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
3. Usaldusisik ei esitanud määruskaebuse kohta arvamust talle selleks antud tähtaja jooksul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel käesolevas määruses esitatud põhjendustel tühistada ning saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis võlgniku maksejõuetusavalduse alusetult läbi vaatamata. Maakohus rikkus selles osas ka TsMS § 463 lg-st 2 ja § 436 lg-st 1 tulenevat kohtumääruse põhjendamise kohustust. 10.
6. Maakohus tugines võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamata jätmisel

§ 18lõikele 5.

Selle sätte kohaselt võib kohus jätta võlgniku maksejõuetusavalduse läbi vaatamata, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma. Kohus saab jätta võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata, kui selleks on

-is või TsMS-is sätestatud alused, sh kui avalduselt on riigilõiv tasumata, (

§ 14

lg 1 p 1) või kui on välja kuulutatud võlgniku pankrot või maksejõuetusavaldus põhineb nõudel, mille kohta kehtib võlgade ümberkujundamise kava või mille alusel ei saa

§ 48

lõikest 1 tulenevalt sissenõuet võlgniku varale pöörata (

§ 14lg 1 p 2).

Maksejõuetusavalduse

§ 18

lg 5 alusel läbivaatamata jätmiseks peab seega maksejõuetusavalduse läbivaatamise käigus ilmnema üks

§ 14lõikes 1 nimetatud alus.

Maakohus ei märkinud, milline

§ 14lõikes 1 nimetatud alus ilmnes võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel.

Maakohus põhjendas avalduse läbivaatamata jätmist

§ 45

lg 3 p-ga 1, mis näeb kohtule ette õiguse jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

§ 45

lg 3 p 1 alusel tehtud otsus on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus saab teha maksejõuetusavalduse sisulise läbivaatamise tulemusena (vt

§ 18lg 2 p 2).

Sellest sättest ei tulene alust jätta maksejõuetusavaldus menetlusse võtmata. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses märkinud, milline maksejõuetuse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus ilmnes võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel, ei saanud maakohus jätta avaldust

§ 18lg 5 alusel läbi vaatamata. 10.2. Maakohus tugines võlgniku maksejõuetuseavalduse läbivaatamata jätmisel Ts

MS § 423 lg 2 punktile 2 ja § 477 lõikele 1. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele saab kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui

-ist ei tulene teisiti (

§ 4lg 1). Ts

MS § 423 lg 2 p 2 on hagimenetluse säte, kuid see on TsMS § 477 lg 1 alusel laiendatav ka hagita menetluses esitatud avaldustele (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665/27, p 11).

-ist (sh § 18 lõikest 5) ei tulene, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluse avalduse läbivaatamata jätmise normid ei 4 saa olla maksejõuetusavalduse läbivaatamata jätmise aluseks. TsMS § 423 lg 2 p 2 koostoimes TsMS § 477 lõikega 1 saab seega olla maksejõuetusavalduse läbivaatamata jätmise aluseks. Kohus võib jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel avalduse läbi vaatamata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohtu määrusest ei ole selgelt aru saada, miks ei ole võlgnikul võimalik maksejõuetusavaldusega taotletavat eesmärki saavutada. Võlgnik soovib maksejõuetusavalduses enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Maakohtu määrusest võib aru saada, et võlgnik ei saa saavutada avaldusega taotletavat eesmärki, s.o kohustustest vabastamist, kuna ta on pannud toime erinevaid kuritegusid, sh kelmusi.

aga ei näe ette, et võlgniku poolt kuritegude toimepanemine välistab vältimatult võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

§ 45

lg 3 p 1 annab kohtule üksnes kaalutlusõiguse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlus-, maksuvõi rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, §-s 2172, §-s 381 või §-s 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. See, et võlgnik on pannud toime erinevaid kuritegusid, sh kelmuse, ei tähenda seega ilmtingimata, et võlgnikul ei ole võimalik maksejõuetusavaldusega enda poolt taotletavat eesmärki, s.o pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist, saavutada.

§ 45

lg 3 p 1 järgse kaalutlusotsuse tegemine on võlgniku maksejõuetusavalduse kohta sisulise otsuse tegemine. See ei saa seetõttu olla avalduse läbivaatamata jätmise alus.

§ 18

lg 2 p 2 viitab samuti sellele, et otsustus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta on sisuline otsustus, kuna kohus teeb selle alles siis, kui ta on vaadanud võlgniku maksejõuetusavalduse läbi. Isegi kui võlgniku maksejõuetusavalduse alusel ei ole võimalik algatada kohustustest vabastamise menetlust, ei saa võlgniku maksejõuetusavaldust jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ikkagi läbi vaatamata. Kui ühe

§ 18

lõikes 2 otsustuse tegemine ei ole võimalik, ei tulene sellest, et ühegi teise samas sättes nimetatud otsuse tegemine ei ole samuti võimalik. Kohus võib teha ühe

§ 18

lõikes 2 nimetatud otsustest (

§ 18lg 3 esimene lause).

Kohtu otsustusvabadus on piiratud sellega, et kohus ei saa otsustada viimatinimetatud sättes viidatud menetluste algatamise üle võlgniku tahte vastaselt (

§ 18lg 3 teine lause).

Maakohus ei põhjendanud, miks ei saa võlgniku maksejõuetusavalduse alusel teha peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse otsustamise ka ühtegi teist otsustust. 10.

1. Eelmärgitust lähtudes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse.
2. Kuna füüsilise isiku maksejõuetusasja menetlemine kuulub

§ 5lg 1 järgi maakohtu pädevusse ning ringkonnakohus ei või Ts

MS § 9 lg 3 järgi asja sisuliselt lahendada enne, kui selle on sisuliselt lahendanud maakohus (vt ka RKTKm 15.03.2017, 32-1-166-16, p 14), saadab ringkonnakohus asja maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb võlgniku maksejõuetusavaldus sisuliselt lahendada. 11.1. Kohus saab võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel teha ühe järgmistest otsustest: 1) kuulutada välja võlgniku pankroti vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule; 2) kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule; 3) algatada võlgade ümberkujundamise menetlus vastavalt

§-s 19 sätestatule; 4) jätta avaldus rahuldamata või 5) lõpetada menetlus raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule (

§ 18lg 2 ja 3 esimene lause).

5 11.2. Senise menetluse põhjal võib ringkonnakohtu hinnangul olla alus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

§ 45lg 3 p 1 kohaselt algatamata. Usaldusisiku kogutud andmetest lähtudes on võlgnik ilmselt Pankr

S § 1 lg 2 mõttes püsivalt maksejõuetu. Juhul kui võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katteks vara ning puuduvad vara tagasivõitmise või -nõudmise alused, võib ringkonnakohtu hinnangul esineda Pankrs § 29 lõikes 1 nimetatud alus menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (

§ 18lg 2 p 5).

12. Maakohtul tuleb määrata

§ 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitis (

§ 54lg 2 kolmas lause). Samuti tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel otsustada menetluskulude jaotuse üle (Ts

MS 173 lg 3 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt) 6