) § 9 lg 3 kohaselt peab tööturuteenuste osutamine soodustama isiku töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist. Töötukassa ei toeta teraapiavaldkonna koolitusi, kuna vastavalt OSKA uuringutele puudub praegu vajadus selle valdkonna spetsialistide järele ja väljaõpet ei ole võimalik omandada täienduskoolituse käigus. Tegevusterapeut on erialase kõrgharidusega tegevuse ja tegevusvõime spetsialist, kes hindab erinevate tegevuste (nt riietumine, söömine, toidu valmistamine, erinevad käelised tegevused, seadmete kasutamine jms) oskust ja taset ning suutmatuse põhjust. Ta kavandab ravi eesmärgipäraselt valitud tegevuste kaudu, et parandada toimetuleku taset igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel. Eestis koolitatakse tegevusterapeute Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, õppeaeg on 4 aastat. Tegevusterapeudi tööd reguleerib tegevusterapeudi kutsestandard. Töötukassa rahastab ainult sellist koolitust, mis annab põhjalikud oskused. Kuna vaide esitaja taotletud koolitus ei anna kutseharidust ning selle läbimine ei anna võimalust omandada kutset, ei ole soovitud koolituse võimaldamine põhjendatud. Vaide esitaja ei vastaks tegevusterapeudi nõuetele ka pärast koolituse läbimist ning ei saaks enda ettevõttes ise teenust osutada, seega koolitus ei täidaks eesmärki. Töötu saab koolitusel osaleda eelkõige siis, kui ta pole vaatamata tööotsingutele tööd leidnud ning töötukassas tööotsingu nõustamisel on selgunud, et tööle saamine eeldab uute teadmiste või oskuste omandamist või olemasolevate täiendamist. R.R võeti töötuna arvele 20.12.2022 ning esimesel sisulisel nõustamiskohtumisel 09.01.2023 nõudis enda koolitusele suunamist. Vaide esitaja ei olnud tööotsingutega alustanud, vaid teatas, et ei kavatse palgatööd otsida ja koolitust on vaja enda ettevõtte loomiseks. Arvestades kaebaja arvel oleku lühikest aega ei olnud võimalik hinnata, kas vaide esitaja vaatamata enda oskustele ja varasemale töökogemusele leiab tööd või mitte ning kas tööle rakendumiseks on vajalik lisakoolitus. Ka sellel põhjusel ei olnud võimalik teda koolitusele kohe suunata. Töötukassa on tulenevalt
lg-st 4 kohustatud arvestama isiku koolitusele suunamisel isiku eriala, töökogemust, vajadust, võimalusi ning tööturu olukorda, seega ei ole töötukassal õigust ega kohustust kõiki töötuna arvel olevaid isikuid soovitud koolitusele suunata, suunamine otsustatakse igal üksikul juhul eraldi. Töötuna arvel oleval isikul ei teki seoses arvel olekuga automaatselt õigust tööturukoolitusele. Seda, kas vaide esitaja vastab koolituse sihtrühmale, saab otsustada Tallinna Ülikool. Tallinna Ülikooli arvamus vaide esitaja sobivuse kohta ei ole töötukassale otsustamisel aluseks. Tegemist on töötukassa kaalutlusotsusega, milliseid koolitusi ta tööturuolukorda arvestades 2
-i mitmeid norme. Töötukassal ei ole õigust otsustada, millise valdkonna koolitust on töötul õigus saada. Kaebaja valiti koolitaja poolt koolitusele. Seetõttu ei ole väited baashariduse puudumise kohta asjakohased. Kaebaja inglise keele tase ei ole probleemiks. Kaebaja sobis koolituse sihtgruppi, s.o inimesed, kelle tulevikuplaan nõuab laiapõhjalisi teadmisi inimese-looma interaktsioonide valdkonnas. Tal ei ole soovi saada loomi kaasavaks terapeudiks. Neid teadmisi ja oskusi saab kasutada ka teisiti, luues klientidele olulist väärtust. Koolitus on mõeldud laiemale ringile. Pärast koolitust saab kaebaja välja töötada oma koolituse või pakkuda individuaalset nõustamist inimestele, kellel on lemmikloom, et nad saaksid õppida mõistma looma kehakeelt, tundma tema tajusid, märkama ohumärke, et luua oma lemmikule ja endale parim keskkond. Midagi sellist pole varem Eestis tehtud. See annab kaebajale oma niši, millega eristuda teistest nõustajatest, ja täiendava suuna lisaks toitumis- ja elustiilinõustamisele. See parandab kaebaja olukorda tööturul. Kaebaja korraldab lastele iga suvi ratsutamisteraapia laagreid. Kaebaja jälgib laste teraapiat. Nüüd pärast koolituse läbimist oskab ta hobuseid ise paremini jälgida ning mõistab hobuse käitumist ning tajusid. Otsus on vormi- ja menetlusvigadega. Kaebaja koolituse kulud 1300 eurot on tasunud SA Lapsepuue, kellele kaebaja soovib kulu hüvitada. 5. Tallinna Halduskohus jättis 01.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsus on antud kehtiva õiguse alusel, kuid on oluliste motiveerimispuudustega. Puudused on kõrvaldatud vaidemenetluses, mistõttu ei ole põhjendatud tühistada keeldumist. Nõue, et taotluse esitamise ja koolituse alguse vahele jääks 14 päeva, on kooskõlas hea halduse tavaga, kuid selle järgimata jätmine ei saa olla põhiliseks koolituse mittevõimaldamise aluseks. Kaebaja keeleoskuse puudus ei saanud olla töötukassa keeldumise aluseks, kuna ülikool võttis kaebaja koolitusele ikkagi vastu ja töötukassa ei selgitanud välja tekkinud olukorda. Seega taandub vaidlus küsimusele, kas vastustaja 12.01.2023 kirjas toodud peamine keeldumise motiiv, et töötukassa ei toeta teraapiavaldkonna koolitusi, oli põhjendatud. Vaidlusalune otsus koosmõjus 17.01.2023 selgituste ja vaideotsusega vastab kaalutlusotsusele ettenähtud nõuetele. Kaebaja suunamine taotletud koolitusele ei ole põhjendatud, kuna see ei pruugi tagada kaebajale töökohta, arvestades mh kaebaja eelnevaid kogemusi ja omadusi, mis ei toeta kaebaja sellel erialal tööle rakendumist. Tööturukoolituse võimaldamise eesmärk on soodustada isiku tööle rakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist, seda ka siis, kui isik plaanib endale ise töökoha luua. Töötukassa leidis asjakohaselt, et arvestades kaebaja lühikest töötuna arvel oleku aega, ei olnud võimalik hinnata, kas vaatamata tema oskustele ja varasemale töökogemusele ta leiab tööd või mitte ning kas tööle rakendumiseks on vajalik lisakoolitus. Töötukassa asus õigesti seisukohale, et peale koolituse läbimist peab töötu saama oskused tasemel, mis on tööturul konkureerimiseks piisavad. Terapeudi erialaga seonduvale ning baashariduse nõudele viitamine ei olnud lubamatu kaalutlus. Kuna nende spetsialistide järele praegu nõudlus puudub ning väljaõpet ei ole võimalik omandada täiendkoolituse 3
Kui inimene soovib kasutada riigi vahendeid, siis tuleb arvestada selleks ettenähtud reeglitega ning seaduses avalike vahendite ratsionaalse ja efektiivse kasutamise tagamiseks sätestatud piirangutega, s.o siinsel juhul tööturu vajadustega. Töötukassa ei rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Vastustajale olid asjaolud selged ning kaebaja täiendavad selgitused koolituse vajaduse ja tema sobivuse kohta ei oleks muutnud otsust. Vastustajale olid alates kaebaja töötuna arvele võtmisest teada kaebaja haridus, varasem töökogemus ja tema töösoovid. Samuti oli vastustaja teadlik koolituse sisust ja eesmärgist, mis nähtuvad Tallinna Ülikooli kodulehelt. Kaebaja esitas koolituse soovi kohta info esmalt koolitust taotledes ja hiljem kirjavahetuses töötukassa konsultandiga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
p 1 järgi on tööturuteenus teenus, mida osutatakse töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks.
lg 3 järgi peab tööturuteenuste osutamine soodustama isiku töölerakendumist ja töötamise jätkamist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist.
lg 4 järgi lähtutakse tööturuteenuseid osutades isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast.
lg 1 järgi on tööturukoolitus täienduskoolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Tööturuteenuse osutamise kohta teeb otsuse töötukassa (
Töötule osutatakse teenuseid individuaalse tööotsimiskava alusel (
Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ § 21 lg 1 kohaselt valib inimene individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest. Koolitusele suunamiseks peab töötu kokku leppima oma nõustajaga koolituskaardi kasutamise ja tööle saamiseks vajaliku koolitusvaldkonna, et saada valida sobiv kursus töötukassa kinnitatud koolitajate avatud koolituste seast. Töötukassa hindab, milliseid tööturuteenuseid on isikule töölerakendumiseks vaja osutada (
Töötult koolitussoovi laekumisel analüüsib töötukassa inimese töösoove ja töölesaamist soodustavaid ja takistavaid asjaolusid lähtudes oskuste arendamise põhimõtetest. Kui tööle saamist takistab oskuse puudumine ja see oskus on omandatav koolitusel, mida töötukassa rahastab, hindab nõustaja koostöös kliendiga töökeskse nõustamise käigus kliendi koolitusvajaduse ja otsustab koolitusele suunamise. 10. Tallinna Ringkonnakohus on 11.01.2018 otsuses asjas nr 3-16-643 (p-d 11 ja 12) selgitanud, et töötukassa otsustab tööturukoolituse vajaduse üle avara kaalutlusõiguse alusel, mille kohtulik kontroll on HKMS § 158 lg 3 alusel piiratud kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimise kontrolliga. Kohus peab kontrollima, et töötukassa ei ole otsuse langetamisel lähtunud meelevaldsetest või asjakohatutest kaalutlustest ega läinud vastuollu kaalutlusõiguse teostamise eesmärkidega, s.o tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu (
Selle eesmärgi saavutamisel peab töötukassa silmas pidama, et iga tööotsija leiaks just talle objektiivselt sobiva tööturuteenuse, ning mitte tingimata lähtuma tööotsija subjektiivsest siseveendumusest, et mingi eriala talle sobib. Nimetatud eesmärk hõlmab ka riigi rahaliste vahendite ratsionaalse ja eesmärgipärase kasutamise tagamise. 11. Ringkonnakohus leiab, et töötukassal on õigus määratleda, et teatud suunitlusega koolitust pakutakse vaid teatud baasharidusega töötule. Tegemist on koolituse rahastamise kui piiratud ressursi üle otsustamisel asjakohase ja põhjendatud kaalutlusega. Mõistlik on töötukassa kaalutlus, et töötukassa rahastab sellist koolitust, mis annab põhjalikud oskused. Baashariduse olemasolul on teraapia-suunalisel koolitusel töötule ja tööotsijale reaalne kasutegur. Tuleb märkida, et tegevusterapeut on osaliselt reguleeritud kutse. Kaebaja ei vastaks tegevusterapeudi nõuetele ka pärast soovitud koolituse läbimist ning ei saaks enda ettevõttes ise teenust osutada, seega ei täidaks koolitus eesmärki. Lisaks ei ole tööturul nõudlust tegevusterapeudi abilise järele. Asjaolu, et Tallinna Ülikooli koostatud kursuse kirjelduse kohaselt võivad koolitusest kasu saada ka tervishoiualase ettevalmistuseta õppijad, ei tähenda, et töötukassa peaks seda koolitust pakkuma töötule, kellel puudub asjaomane baasharidus. Tööturuteenuse osutamise vajalikkuse ja põhjendatuse üle otsustab töötukassa, olemata kohustatud pakkuma kõiki turul leiduvaid koolitusi kõikidele töötutele. Tööturukoolitusi ei pea rahastama ainuüksi seetõttu, et inimesel on teatud valdkonna vastu huvi ja enesearendamise soov. Avalikes huvides on mitte soodustada tervishoiuga seotud teenuste 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.