Obsah (4)

§ 248§ 121§ 133§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-784 13. juuni 2024 Karin Jõks

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kohtunikule trahvi määramist. S.h ei tulene selline õigus kaebaja viidatud

§-st 248.

§ 248

lg 1 sätestab kohtu õiguse määrata menetlusosalisele trahv kohtulahendi täitmata jätmise eest. Kohtunik ei ole menetlusosaline. Kohtupraktika (s.o varem sarnastes küsimustes tehtud kohtulahendite) kohaldamine või kohaldamata jätmine vaidluse lahendamisel ei ole käsitletav kohtulahendi täitmisena. 1 3. Kohus tagastab kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohus ei ole kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas taotleb kahju hüvitamist kaebaja. Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise väljamõistmine on tõenäoline. Kaebaja võimalik kasu hüvitamiskaebuse esitamisel seisneb rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega. 4. Vangistusseaduse § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud, ning kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Seda, kui vangla on korraldanud kaebajale võimaluse teha sisseoste, kuid kättetoimetamise tasu on seejuures kõrgem kui kaebaja õigeks peab, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks.

§ 133

lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja ei saa nõuda, et tal kauba kättetoimetamise tasu üldse tasuda ei tule. Vaidlus on selles, kas kättetoimetamise tasu peaks olema väiksem kui 5 eurot. Rahalises mõttes on tegemist väikeste summadega. Lisaks on kaebaja puhul tegemist üksnes teoreetiliselt võimaliku, mitte tegelikus elus realiseerunud riivega - kaebuse ja sellele lisatud dokumentide põhjal ei ole kaebajal piisavalt raha kaupluses sisseostude tegemiseks olenemata sellest, kui suur on kohaletoimetamise tasu. Põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine hindamaks, kas Viru Vanglas kehtiv kauba kättetoimetamise tasu suurus on põhjustanud kaebajale rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.

1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralise kahju tekkimist ja suurust ei ole võimalik objektiivselt kindlaks teha. Kohus saab lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. On väga ebatõenäoline, et kaebaja saavutab mittevaralise kahju rahalise hüvitamise alusel, et vanglas sisseostude tegemisega kaasnev kättetoimetamise tasu on liiga kõrge. Tegemist ei ole sellise intensiivsusega mõjuga, mida oleks võimalik käsitleda väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 tähenduses. See, et vangistuses on sisseostude tegemise võimalus piiratud ning sisseostude tegemisega kaasnevad kulud võivad olla kõrgemad kui tavaelus, on vangistusega kaasnev paratamatu tagajärg. Kohtule ei ole usutav, et kättetoimetamise tasu suurus sai põhjustada kaebajale üleelamisi, mis õigustavad kaebajale rahalise hüvitise määramist.
2. Kohus märgib, et kaebaja on ka kohtuasjas 3-24-1529 esitanud kaebuse Viru Vangla vastu, 2 milles kaebaja taotleb väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist alusel, et kõrge kohaletoimetamise tasu tõttu ei ole talle tagatud sisseostude tegemise võimalus. Kohus on määranud kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohtuasja dokumentidest nähtub, et käesolevas kohtuasjas esitas kaebaja kaebuse ennatlikult, enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Seega esineb käesolevas asjas ka

§ 121lg 1 p 4 sätestatud kaebuse tagastamise alus.

1. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral ei ole vajadust lahendada kaebaja menetluslikke taotlusi (näiteks taotlust tõendite väljanõudmiseks). Kui kaebaja on reaalselt tasunud kauba kättetoimetamise tasu, mida kaebaja peab õigusvastaseks, siis on kaebajal õigus esitada vastustajale taotlus varalise kahju hüvitamiseks ning pärast kohtueelse menetluse läbimist esitada kohtule uus kaebus. Ka kaebaja viidatud kohtulahendis 3-3-1-48-12 oli tegemist varalise kahju hüvitamise nõudega.
2. Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3