2-22-3119/32
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-3119 Kohtuasi X Aktsiaselts hagi C vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 2. mai 2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik X Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus Kaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: X Aktsiaselts (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Anne Rosalie Rohtla Kostja: C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anatoli Jort Istungi toimumise aeg 2. oktoober 2024 RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 2. mai 2024 otsus muutmata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või 2-22-3119 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. X Aktsiaselts (hageja) esitas 01.03.2022 Harju Maakohtule C (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada hageja ja kostja vahel 16.09.2005 sõlmitud ja 27.03.2017 muudetud töölepingu nr 167-L 31.01.2022 avalduse alusel toimunud erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lugeda tööleping lõppenuks korraliselt 03.03.2022. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2 2-22-3119
Kostja vastuväited 7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Vastavalt volikirja p-i 4 teisele lausele on volikirja raamidest väljuvad tehingud algusest peale tühised. Q on hageja OGC osakonna koordineerija ning Y protežee ja parem käsi. Š (endine Š) on hageja personaliosakonna koordineerija. Kostja töötas hageja juures alates 16.09.2005, sh oli ajavahemikul 01.04.2014–26.03.2017 laborijuhi asetäitja ja alates 27.03.2017 OGC 3 2-22-3119 osakonna laborijuht. Kostja on valitud täitma ka Euroopa töönõukogu liikme ülesandeid.
Kostja ütles töölepingu üles, kuna arvestades kõiki asjaolusid ei olnud töösuhete jätkamine enam võimalik.
Seega oli hageja teadlik Y käitumisest ja kiitis selle heaks. Hageja ei võtnud ette samme terve töökeskkonna tagamiseks. Y jätkas Q ja Š kaasabil kostja hea nime mustamist ja töökeskkonna mürgitamist.
Kostja töötas kodust kuni 21.01.2022. Kostja tegi 21.01.2022 perearsti soovitusel PCR testi, mille tulemus oli negatiivne. Kostja sai tagantjärele teada, et perearst avas talle 17.01.2022 haiguslehe. Kuna PCR test oli negatiivne, sulges arst haiguslehe järgmisel tööpäeval, s.o 24.01.2022. Kostja haiguslehte ei kasutanud ja tööandjale ei esitanud, sest täitis kõiki tööülesandeid kodust.
Hageja kogus ilma põhjuseta ise kostja isiklikke andmeid Haigekassalt ja mõtles muu juurde.
Kostja ei keeldunud 24.01.2022 koju minemisest. Kostja küsis luba, kuid Q ei vastanud tema kirjale. Kostja nutitelefoni asukohaajalugu lükkab ümber hageja väite, nagu ei oleks kostja 25.01.2022 ja 26.01.2022 pidanud kinni tööajast. Kostja on allunud Fle. Y väljus oma volikirja ja pädevuste piiridest.
Maakohtu otsus ja põhjendused 22. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud.
11.03.2024 kohtuistungil andis Y ütlusi selle kohta, et 20.12.2021 ja 23.01.2021 vahel oli olnud veel mingi vestlus, kuid kuupäev talle ei meenunud. 15.03.2024 kinnituskirja koostamise ajaks oli talle juba meenunud, millal konkreetselt teine vestlus toimus. Selline vastuolu ei tekita usaldust ja selliselt hagejale sobilike mälestuste ootamatu tekkimine vähendab oluliselt kõigi Y ütluste usaldusväärsust. Veel vähem usutav on see, et antud asjaolu meenus ootamatult alles pärast pikka kohtumenetlust. Samuti ei ole usutav, et vestluse toimumine, selle aeg ja sisu oli teada ka Šle, kuid ka temale meenus see alles nüüd.
Varasemast puuduvad viited 21.12.2021 vestluse toimumisele, mille käigus Y ja kostja oleksid omavahelised vastuolud ära klaarinud. Kostja väidete elulist usutavust suurendab see, et ta tõi antud väited välja 30.12.2021 nõudes. Sel hetkel võisid need kostjal piisavalt hästi meeles olla. Kostja 30.12.2021 nõudest nähtub soov taastada normaalne töösuhe ja lõpetada töötaja ebaväärikas kohtlemine. Kui kostjal oleks puudunud soov töösuhte jätkamiseks, nagu viitab hageja, siis oleks kostja saanud töölepingu kohe üles öelda. Hageja esindaja väidete elulist usutavust vähendab see, et kostja väidete tunnistamine ei ole hageja kui ettevõtte majanduslike huvidega kooskõlas (võimalik hüvitise maksmine ja kohtukulude kandmine) ning Y enda kui hageja juhatuse liikme ja konflikti ühe osapoole puhul ei saa eeldada ka erapooletust (eelduslikult ei soovi anda ütlusi, mis teda ennast halba valgusesse seaksid).
Kostja väidete elulist usutavust suurendab ka see, et ta on palunud, et hageja esindaja ja kostja 23.12.2021 vestlus toimuks kolmanda isiku juuresolekul, millega hageja ei nõustunud. Kui kostja jaoks ei olnud hageja esindaja käitumises etteheidetavusi, siis puudunuks vajadus paluda muu isiku juuresviibimist. Kui hageja esindaja käitumine oli nõuetekohane, siis puudunuks tal põhjus keelduda kolmanda isiku vestluse juures viibimisest. Y ütluste kohaselt oli 20.12.2021 vestlusel pingeline õhkkond; mingi kostja väite peale hageja esindaja muigas; tegemist oli verbaalse konfliktiga (ning hageja esindajal on raske hinnata, mis on ebaviisakas toon); vestlus toimus kõrgendatud toonil; mõlemad vestluse pooled kasutasid ebaviisakat tooni; vestlus oli tuline; juhtus, et üks või teine pool ei lasknud teisel poolel oma lauseid lõpetada. Need ütlused kogumis viitavad sellele, et kostja väited hageja esindaja ebaviisaka käitumise kohta on tõesed. Seega on kostja väited 31.01.2022 ülesütlemisavalduses toodud hageja esindaja konkreetsete väljendite ja käitumise kohta tõendatud. Seda ei muuda asjaolu, et Y ei ole temaga koos töötanud või koostööd teinud isikutega lubamatul viisil käitunud ning et neile isikutele ei ole Y poolt taolise etteheidetava käitumise esinemist muude isikute suhtes teada.
7 2-22-3119 26. Neid hageja esindaja poolt kasutatud väljendeid ja käitumist saab pidada kostja ebaväärikaks kohtlemiseks. Verbaalne vägivald on lai mõiste, töökiusu üks ilmnemisvorm.
Töökius võib ilmneda ka töötaja ignoreerimises, tööks vajaliku teabe varjamises, isiku naeruvääristamises, avalikus alandamises või solvamises, liigses kontrollis või pidevas põhjendamatus kritiseerimises (artikkel „Töövägivald, kiusamine ning diskrimineerimine töökohal“). Tööandja esindaja poolt saab lugeda verbaalseks vägivallaks selliste väljendite kasutamise, millega ta rõhutab, et kuna on ülemuse positsioonil, siis tuleb teisel käituda täpselt ülemuse sõnade järgi, viited „mustale nimekirjale“ ja vajadusele taastada ülemuse ees head mainet; hoiatamist, et ülemus saab oluliselt raskendada töötaja elu; hoiatamist, et kui alluv ei tööta ülemuse reeglite järgi, siis ei tööta ta üldse; halvustava hinnangu andmine töötaja suutlikkusele töötada tiimis ja oma tööaega organiseerida, päringud lahkumisavalduse esitamise kohta. Sellistes väljendites sisaldub töötaja kritiseerimine, alandamine, halvustamine, hirmutamine, ähvardamine ja tema vajaduste ignoreerimine. Samuti saab lugeda verbaalseks vägivallaks selle, kui vastaspoole lauseid katkestatakse ega lasta enda mõtteid lõpuni välja öelda. Hageja seaduslik esindaja naeruvääristas kostja seletust, et puhkusekava oli kooskõlastatud ja kinnitatud hageja poolt juba jooksva aasta alguses ja aasta jooksul ei ole kerkinud ühtegi küsimust puhkusekava muutmiseks ning et kostja teeb ettevalmistusi Eesti Akrediteerimiskeskuse peatseks järelevalve auditiks ning kostja planeerib puhkust järgmise aasta maikuus (väljendiga „sul on hea huumorimeel“). Taoline väljend on kostjat naeruvääristav.
Kostjal ei olnud 31.01.2022 avalduse tegemisel arusaama, et Y ei või talle hoiatust teha.
Seetõttu ei ole vaja sellele hinnangut anda. Ülesütlemise hetkel ei olnud see õigus vaidluse all.
Hoiatustes tehtud etteheited on aga alusetud.
28.1. Hageja 23.12.2021 hoiatuses heideti kostjale ette ebakohast käitumist 20.12.2021, s.o kellegi suhtes teiste töötajate ees mitteaustaval viisil rääkimist, Yga rääkimast keeldumist, ähvardamist Tööinspektsiooni poole pöörduda, töökohustuste täitmisest keeldumist ning töökohalt lahkumist ilma otsese ülemuse loata tööajal.
28.1.1. Isikuna, kellega mitteaustaval viisil teiste töötajate ees räägiti, tuleb ilmselt käsitleda Y. Nii hageja kui kostja kinnitasid, et 20.12.2021 vestlus toimus kõrvaliste isikute juuresolekuta. Seega on hoiatus selles osas põhjendamatu.
28.1.2. Kostja kinnitas, et keeldus hageja esindajaga edaspidi suuliselt ja kahekesi olles vestlemast ning soovis, et edaspidi toimuks arutelu kirjalikult. Kostja ei keeldunud üleüldse suhtlusest hageja esindajaga. Arvestades verbaalse vägivalla kasutamist ja soovimatust, et vestluse juures viibivad kolmandad isikud, oli mõistetav töötaja soov hoida edaspidist agressiooni ära, samuti vältida olukordi, kus töötaja ebaväärika kohtlemise kohta on vaid sõna sõna vastu. Hageja ei kasutanud võimalust suhelda kostjaga kirjalikult. Seega on hoiatus ka selles osas põhjendamatu.
8 2-22-3119 28.1.3. Etteheide sellele, et kostja viitas Tööinspektsiooni poole pöördumise võimalusele, ei ole põhjendatud. Tegemist on töötaja seadusliku võimalusega tagada enda õiguste kaitse.
28.1.4. Väited kostja poolt töökohustustest keeldumise ja töölt ilma otsese ülemuse loata lahkumise kohta on tõendamata. Tõendamata on väide uue seadme registreerimata jätmisest.
Kostja töölepingu p 3.1 kohaselt oli kostja tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, kellaaegu täpsustamata. Lepingu p 3.2 kohaselt tulenevad tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tehtava töö vajadusest. Hageja ei tõendanud määratud tööaja lõppu konkreetsel päeval. Arvestades, et kostja töötas sageli ka väljaspool nö tavapärast tööaega, ei oleks ühel päeval ka ettenähtust varem lahkumine oluline rikkumine. Tööandja ei saa eeldada ühe nädala töötundide ületamist.
28.1.5. Hageja ettevõttes oli kuni 31.01.2022 koroonaviiruse leviku tõttu kaugtöö režiim.
Hageja ei ole tõendanud, et see kostja suhtes ei kehtinud. Seega ei ole kohapeal mitteviibimine töökohustuste rikkumine, kui puudub alus arvata, et töötaja ei jätkanud töötamist kodust. Hageja väitis, et kostja ei olnud kontoritöötaja, samas möönis, et jaotus kontori- ja laboritöötajate vahel ei ole ametlik.
28.2. 28.01.2022 hoiatuses heideti kostjale ette tööandjale töövõimetuslehe kohta ebaõigete andmete esitamist, 24.01.2022 koju minemast keeldumist (vaatamata palavikule ja avatud töövõimetuslehele), 25.01 ja 26.01 enne tööaja lõppu töökohalt lahkumist ja sellest enda juhtide mitteteavitamist.
28.2.1. Selgusetud on töövõimetuslehte puudutavad asjaolud. Vaidlust ei ole, et töövõimetusleht avati 17.01.2022 ja lõpetati 24.01.2022 ning et kostja seda ei kasutanud.
Välistatud ei ole, et kostja sai lehest teada tagantjärele. Tõendatud ei ole, et kostja oleks hagejale kinnitanud, et arst talle töövõimetuslehte ei väljasta. Kostja teavitas 17.01.2022 hagejat, et tal on palavik ja ta töötab 17.01.2022 distantsilt. Kostja e-kirja postkasti kohaselt saatis ta 17.01.–24.01.2022 igal tööpäeval tööalaseid e-kirju. Töövõimetuslehe väljastamine annab töötajale õiguse töötamisest keelduda, kuid etteheidetav ei ole, et töötaja töötab töövõimetuslehe kehtivuse ajal, kui ta ei taotle selle alusel hüvitist.
28.2.2. Segased on kostja 24.01.2022 töölt lahkumisest keeldumise asjaolud. Kostja teavitas tööandjat 24.01.2022 kell 13.28, et tema kehatemperatuur on veidi tõusnud ja küsis Qlt, kas ta võib kodust töötada. Kostja kinnitusel pidas ta nõu perearstiga, kelle sõnul oli palavik normi piires ega kujutanud ohtu kostja ega teiste tervisele. Tööandjalt ei järgnenud sõnaselget luba jätkata töötamist kodust ja kummaline on hageja etteheide, et kostja keeldus koju minemast.
Antud olukorras saab edasi töötamist pidada mõistlikuks ja ei saa rääkida kohustusest töökohalt lahkuda. Tõendatud ei ole, et kostja oleks olnud enda või teiste tervisele ohtlik või ei oleks olnud suuteline tööülesandeid täitma.
28.2.3. Kostja saatis 13.01.2022 Qle ja teistele töötajatele e-kirja teavitusega, et töötab 14.01.2022 kodus. Hageja personalitöötaja vastas samal päeval, et kostja töö tegemise koht on XXX. Kostja viitas 13.01.2022 personalitöötajale vastates, et kuni 31.01.2022 kehtib kaugtöö režiim ja palus varasemale kirjale selgitust. Kostja ei olnud 17. jaanuariks vastust saanud, tuletas küsimust meelde ja palus täiendavat teavet. Samuti viitas kostja 25.01.2022 kirjas personalitöötajale ja teistele (sh Yle), et puudub selgus, kas kaugtöö režiim kehtib ka kostjale.
Tööandja juhised kaugtöö kohta ei olnud seega piisavalt selged. Ühelt poolt kehtis ettevõttes kontoritöötajatele kuni 31.01.2022 kaugtöö režiim, teisalt tuletas hageja kostjale meelde, et töö tegemise koht on ettevõtte ruumides, kuid jättis siis vastamata kostja täpsustavale küsimusele. Seejärel heitis hageja 28.01.2022 hoiatuses ette tööajast mitte kinni pidamist ja 9 2-22-3119 enne tööaja lõppu lahkumist, otsest juhti teavitamata. Konkreetset töötamise kellaaega kostjale sätestatud ei olnud, kuid kostja nutitelefoni väljavõte tõendab, et ta viibis 25.01 ja 26.01 ettevõtte asukohas vastavalt 08.20–17.37 ja 08.20–17.37.
28.3. Olukord, kus tööandja teeb töötajale õigusliku aluseta hoiatusi, on käsitatav kiusamisena. Tööandja taoline käitumine viitab soovile leida põhjust töötajast vabanemiseks tööandjale sobival viisil, selleks sobivaid tõendeid luues ja töötajas töölepingu lõpetamise soovi tekitades.
Ülesütlemisavalduses taolisi konkreetseid väiteid ei ole. Need väited jäävad seetõttu tähelepanuta. Kostja viitab ka tööandja poolsele ignoreerimisele, kuid ülesütlemisavalduses seda eraldi välja ei toonud. Väide sisaldub verbaalse vägivalla definitsioonis. Kohus saaks selle väitega küll arvestada, kuid töötaja ignoreerimine ei ole piisavalt tõendatud.
Töökius ja ebaviisakas suhtlemine tööl on keelatud. Kirjeldatud rikkumised on nii koos kui ka eraldi võetuna töölepingu olulised rikkumised, mille tõttu võis lepingu täitmine muutuda töötaja jaoks võimatuks. Hageja esindaja ja kostja vahel leidis aset üle kuu kestev konflikt, mille tõttu ei saanud kostjalt enam töösuhte jätkamist eeldada. Tööandja ebaväärikas käitumine kujunes välja pikema aja jooksul, s.o arvestada saab nii 20.12.2021 ja 23.12.2021 vestlusel toimunut kui ka 23.12.2021 ja 28.01.2022 alusetuid hoiatusi.
Mõistliku personalipoliitika puhul oleks konflikt olnud ennetatav. Kostjale ei saa ette heita, et ta esmalt hageja ettepanekuga ei nõustunud.
10 2-22-3119 35. Hageja ei võtnud ette vajalikke samme edasise töökiusu vältimiseks. TLS § 28 lg 2 p 6 (ja TTOS) kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused, sh peab tööandja rakendama abinõusid, et ennetada selliste töötaja elu või tervist ohustada võivate psühhosotsiaalsete tegurite mõju, nagu kiusamine ja ahistamine tööl ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sh põhjustada tööstressi. Hageja väitel kostja esitatud teavet võimaliku rikkumise kohta uuriti, kuid jõuti järeldusele, et väited ei vasta tõele ja hageja ettevõtte juhataja ei ole kostjat ebaväärikalt kohelnud. Kontserni jurist K kinnitas kostjale, et hakkab tegelema ettevõttesisese uurimise taotlusega, kuid selgusetuks jääb, kas jurist tegeles asjaga edasi. Täiendavaid teateid kostja juristilt ei saanud ja ka hageja ei ole välja toonud, milline oli juristi tegevuse tulemus. Ebamõistlik ei ole kostja soov, et vastus oleks eesti keeles. Alusetu on hageja etteheide, et kostja ei pöördunud probleemidega personaliosakonda. Personaliosakonna töötaja Š töötas Y otseses alluvuses ja kaebus oleks suunatud samale isikule, kes käitus kostja suhtes ebaväärikalt. Kostja pöördus probleemi lahendamiseks ettevõtte juhi F poole, samuti isiku (K) poole, kelle poole pöördumise nägid ette juhised (aukoodeks). Kostja tegi seega kõik vajaliku, et ettevõtet probleemist teavitada.
Hageja küll tegeles kostja tõstatatud probleemiga, kuid sellest ei muutunud kostja olukord.
Hageja ei rakendanud pärast kostja 30.12.2021 esitatud teabega tutvumist selliseid piisavaid abinõusid, mis oleksid hoidnud ära töötaja vaimset tervist halvendavate ja tööstressi põhjustavate psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemise. Seega rikkus hageja töölepingust tulenevaid kohustusi.
Samas võib see, et töötaja juhib tööandja tähelepanu sellele, et tööandja rikub töölepingut või seadust või annab tööandjale täitmiseks täiendava tähtaja, anda aluse lugeda tööandja rikkumised oluliseks. Kostja ongi oma 30.12.2021 kirjaga hagejat sisuliselt hoiatanud, s.o tõi välja hageja esindaja ebakohase käitumise ja püüdis leida töösuhte jätkamist võimaldavat lahendust. Kostja poolt kohene töölepingu üles ütlemata jätmine oli mõistlik. Kostja proovis lahendada konfliktset olukorda selliselt, et töösuhet oleks võimalik jätkata ja see ei ole töötajale ette heidetav ega võta temalt võimalust hiljem samale rikkumisele tugineda. Kuna selgus, et konflikt siiski ei lahene ja hageja poolne käitumine viitas soovile leida võimalus töösuhte lõpetamiseks tööandjale sobilikel tingimustel, ei saa järeldada, et viivituse tõttu on kostja jaoks mõistlik ülesütlemise tähtaeg möödunud. Samuti on võimalik järeldada, et kostja jaoks eksisteerisid töölepingu ülesütlemise põhjused kumulatiivselt, s.o hiljem tekkinud alused lisandusid algsetele ja kokkuvõttes ei olnud töölepingu jätkamine enam inimlikult võimalik.
15.03.2024 kinnituskiri ei ole usaldusväärne tõend. Samas ei muudaks ka kostja vabandus 11 2-22-3119 omaenda käitumise pärast hagejale etteheidetavat käitumist kostja jaoks aktsepteeritavaks. On eluliselt usutav, et olukorras, kus mõlemad konflikti osapooled ägestuvad, vabandab üks hiljem omaenda ägestumise pärast. Sellest ei pea tuletama, et vabandanu aktsepteerib ka vastaspoole ebaviisakat käitumist ja loeb selle õigustatuks.
Apellatsioonkaebus 38. Hageja esitas 03.06.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
39.1. Kostja ebaväärikas kohtlemine viidatud sätte tähenduses on tõendamata. Kostja ülesütlemisavalduses välja toodud asjaolud taanduvad 20.12.2021 ja 23.12.2021 vestlustele.
Poolte vande all antud ütlustest nähtub, et hageja ei ole kostjat vestluste ajal, arvestades vestluste konteksti, ebakohaselt survestanud või kostjaga ebasobivalt käitunud. 11.03.2024 toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et vestluse eesmärk kostjaga oli paluda selgitusi selle kohta, miks kostja keeldub täitmast grupi eeskirju ning arutati ka kostja käitumuslikke iseärasusi seoses eelnevate sündmustega kollektiivis. Enda käitumisele tagasiside või kriitika saamine võib mõjuda isikule pingestavalt, kuid tegemist on tüüpilise emotsionaalse pingega, mille talumine on töötajalt oodatav. Esimesena ärritus kostja ja ka ähvardas hagejat. Tegelikult ei väljunud vestlused normaalse suhtluse piiridest ja lahkhelid lahenesid. Kostja nõustus hageja ettepanekutega. Kostja ei tõendanud, et vestlus oleks eskaleerunud viisil, mis oleks andnud aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
39.2. Maakohus hindas vestluste konteksti vastuolus TLS § 91 lg 2 p 1 eesmärgiga.
Olukorras, kus mõlemad vestluse osapooled on ärritunud, ei ole sätte eesmärk võimaldada tööleping erakorraliselt, ilma hoiatuseta, üles öelda, arvestamata töötaja enda käitumist ja süüd tekkinud konfliktisituatsioonis. Kostja käitumisega oli hagejal ka varem probleeme.
Pelgalt ebaviisakas käitumine ei ole töölepingu ülesütlemise alus. Verbaalne vägivald ja ebaviisakas käitumine ei ole sünonüümid. Õige ei ole maakohtu järeldus, et tööandja esindaja lugupidamatut käitumist ja töötaja ebaväärikat kohtlemist ei vabanda töötaja enda provotseeriv ja trotslik käitumine. Pingestatud töökeskkond ei pruugi olla normaalne, kuid töölepingu erakorraline ülesütlemine on ekstreemne meede, millele peaks eelnema poolte vaheline suhtlus eesmärgiga konflikt lahendada.
39.3. Õige ei ole kohtu järeldus, et hageja ei ole kostja etteheidetega tegelenud. Samuti ei ole õige, et kostja proovis olukorda lahendada selliselt, et pooltel oleks võimalik töösuhet jätkata.
Konflikt lahenes tegelikult kiiresti ja kostja nõustus võtma puhkuse ja nõustus uue ametijuhendiga. Sellega andis kostja indikatsiooni, et tal puuduvad hagejale edasised etteheited. Tulenevalt TLS § 88 lg-st 3 puudus hagejal võimalus jätta 23.12.2021 hoiatus esitamata. Hoiatuse eesmärk ei olnud kostjat ebakohaselt või õigusvastaselt survestada.
39.4. Kostja töötas pärast väidetavat rikkumist hageja juures veel ligi kuu aega ja tal ei olnud enam alust tugineda ülesütlemisel vestlustel toimunule. 28.01.2022 hoiatuse aluseks olevad asjaolud on eraldiseisvad, mida ei saa hinnata vestlustel toimunutega kogumis. Ükski ülesütlemisavalduses välja toodud hoiatust puudutav etteheide ei ole töötaja väärikust alandav. Hoiatust ei saa vaidlustada töölepingut erakorraliselt üles öeldes. Igal juhul ei ole kostja selgitanud, milles hoiatuse tegelikkusele mittevastavus seisneb.
12 2-22-3119 39.5. Kostja oli ise läbivalt kiuslik. Kohus ei võtnud kohtuotsuses vajalikul määral arvesse kostjast tulenevaid asjaolusid, sh kostja käitumist, sh seda, et kostja ei öelnud töölepingut üles kohe pärast vestluseid. Näiteks kasutas kostja vasturääkivaid argumente Y õiguste kohta; nõudis hagejalt suhtluse edastamist eesti keeles, kuigi ta seda piisavalt ei valda ja töö toimus inglise keeles; avas ebaselgetel asjaoludel töövõimetuslehe ja varjas seda hageja eest; keeldus hageja esindajaga kohtumast ja soovis viia suhete taastamise formaalsele tasemele; ähvardas kaevata Tööinspektsiooni; oli üksuse juht, kellelt tuleb oodata kõrgendatud töödistsipliini ja konfliktiolukorra lahendamise oskusi, kuid selle asemel keskendus kostja konflikti süvendamisele. Kohtumenetluses on kostja esitanud erinevaid vasturääkivaid seisukohti ja ei ole tõendanud tema suhtes verbaalse vägivalla kasutamist. Kostja kasutab kohtumenetlust väljapressimiseks.
39.6. Tegemist ei olnud TLS § 91 lg 2 p 1 olukorraga. Hageja käitumine ei olnud süstemaatiline, vestlused kostjaga ja kostja hoiatamine töökohustuste rikkumise eest olid objektiivselt põhjendatud. Neid asjaolusid ei ole maakohus hinnanud. Hageja ei kasutanud ebatsensuurseid väljendeid, ei alandanud ega mõnitanud kostjat. Kostja rebis öeldud laused kontekstist välja.
40.1. Maakohus tuvastas ebaõigesti väidetava lubamatu survestamise. Kostja ei ole survestamise toimumist tõendanud. Ametijuhendi allkirjastamisest keeldumine on näide kostja kiuslikkusest.
40.2. Maakohus hindas ebaõigesti kaugtöö režiimi ja jättis tähelepanuta, et kostja ei viibinud tegelikult kaugtööl, kuna tema tööülesannetest lähtudes ei olnud see võimalik.
40.3. Maakohus hindas ebaõigesti menetlusosaliste vande all antud ütluste kaalu. Kostja jäi üksnes abstraktsete kirjelduste juurde vestlusel väidetavalt toimunust ja kordas üksnes juba kirjalikes seisukohtades selgitatut ega osanud selgitada hageja esindaja poolt vestluste käigus väidetavalt esitatud lausete konteksti. Maakohus leidis ebaõigesti, et seda õigustab asjaolu, et vestlused toimusid enam kui 2 aastat enne istungit. Kostja heidab hagejale ette väljakannatamatuid kannatusi ja verbaalset vägivalda ja oleks pidanud vähemalt meeles pidama, mis kontekstis ja miks talle väidetavad laused öeldi. Maakohtu etteheide, et hageja esindajale meenus kohtuistungile lähedasel ajal veel kolmas vestlus ja selle sisu, on seega ka vastuoluline. Kostja ütlused ei ole usaldusväärsemad ja maakohus jättis ebaõigesti arvesse võtmata hageja seadusliku esindaja 15.03.2024 kinnituskirja. Kohus ei lubanud hageja esindajal kinnituskirjas märgitud asjaolusid vande all kinnitada. Maakohus heitis hagejale ette, et Y väited on menetluse kestel muutunud, kuid jättis tähelepanuta, et ka kostja väited on vastuolulised. Maakohus sisustas meelevaldselt hageja seadusliku esindaja ütluste eesmärgi.
40.4. Maakohus hindas ebaõigesti kostja kaebusi hageja rahvusvahelistesse struktuuridesse.
Kostja ei tuginenud sellele töölepingu ülesütlemisel. Samuti on hageja kostja pöördumistega tegelenud. Kohtu järeldused on vastuolus selle kohta asjas esitatud tõenditega. Kostja jätkas läbivalt kiuslikku suhtlusstiili, mida kinnitab nõue saada Moskvas asuvalt isikult vastuseid eesti keeles. Kostja asus detsembris 2021 hageja juures töölt lahkumist ette valmistama ega olnud huvitatud töösuhte jätkamisest.
13 2-22-3119 Vastustaja seisukoht 41. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 42. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.
Töölepingu oluliste rikkumiste näidisloetelu sisaldub TLS § 91 lg-s 2 (vt RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497, p 18). TLS § 91 lg 2 p 1 kohaselt võib töötaja öelda töölepingu erakorraliselt üles mh juhul, kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Töötaja saab seega öelda töölepingu erakorraliselt päevapealt üles juhul, kui erakorralisi asjaolusid, sh tööandjapoolset töölepingust tuleneva kohustuse olulist rikkumist, ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa töötajalt mõistlikult oodata enam tööülesannete täitmist.
Seejuures ei ole hageja apellatsioonkaebuses maakohtu tuvastatud asjaolusid, mis puudutavad hoiatuste alusetust, põhilises osas vaidlustanud. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostja 23.12.2021 ja 28.01.2022 hoiatuste tegelikkusele mittevastavust põhjendanud või tõendanud, ei ole õige. Maakohus arutas hoiatuste aluseks olnud väidetavaid asjaolusid pooltega põhjalikult ja analüüsis neid kohtuotsuses (vt ülal p 28). Hageja väidab oma kaebuses üksnes seda, et maakohus tuvastas valesti asjaolu, et kostja oli kaugtöö režiimil.
Nimelt väidab hageja ka apellatsioonimenetluses, et kostja ei viibinud tegelikult kaugtööl, kuna tema tööülesannetest lähtudes ei olnud see võimalik. Hageja selline väide on aga üldsõnaline ja sisustamata. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et hoiatustes tehtud vastavad etteheited ei vastanud tõele. Hageja ei osanud ka ringkonnakohtu istungil selgitada, milliste tööülesannete täitmine ei olnud kostjal kodukontorist võimalik. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel hoopis selle, et tegelikult tegigi kostja kodust tööd.
Nõustuda ei saa hageja poolt ringkonnakohtu istungil avaldatud seisukohaga, nagu tuleneks töötajale hoiatamise kohustus siiski hea usu põhimõttest. Töölepingu erakorraline 15 2-22-3119 ülesütlemine peab toimuma seaduses sätestatud alustel ja korras (TLS § 87). Hea usu põhimõttest ei saa tuletada ülesütlemisele täiendavaid, töötajat piiravaid nõudeid. Maakohus selgitas asjakohaselt sedagi, et asjaolu, et töötaja on siiski juhtinud tööandja tähelepanu rikkumistele või andnud täiendava tähtaja, võib samas anda aluse lugeda tööandja rikkumise oluliseks (vt ka 11.02.2022, 2-19-2497/71, p 20 ja 09.02.2022, 2-19-9129/80, p 28). Praegusel juhul esitas kostja hagejale 30.12.2021 töölepingu rikkumise teate ning rikkumise lõpetamise ja kohustuste täitmise nõude, s.t juhtis tööandja tähelepanu rikkumisele. Maakohus tuvastas, et kuigi kostja kaebusega tegeleti, ei ole hageja esile toonud, et kostja olukord oleks sellest paremaks muutunud. Vastupidi, 28.01.2022 tegi hageja kostjale uue tõele mittevastavatele asjaoludele tugineva hoiatuse. Seega muutus tööandja rikkumine igal juhul oluliseks TLS § 91 lg 1 tähenduses ja töötajal oli objektiivne alus leida, et konflikt ei lahene. Alusetud on hageja etteheited, nagu oleks maakohus lahendanud asja, tuginedes ülekaalukalt kostja tunnetele ja emotsioonidele.
Ringkonnakohtu istungil hageja esindaja küll selgitas, et ei väida, nagu oleks kostja olnud kohustatud muutunud ametijuhendit allkirjastama, kuid jäi selle juurde, et ametijuhendi mitte allkirjastamine oli kiuslik. Hageja väited on seega vastuolulised ega lükka ümber maakohtu tuvastatud asjaolusid kostja ebaväärika kohtlemise kohta.
Hageja seisukoht, nagu oleks maakohus pidanud poole vande all antud seletusest tulenenud uute asjaoludega arvestama, on ekslik. Poole vande all antud seletus on tõend (TsMS § 229 lg
Tõenditest (sh poole seletusest) ei saa asjaolusid seega tuletada, vaid need pidid olema esile toodud enne poole ülekuulamist. Kohus saab kuulata poole (samuti tunnistaja) vande all üle üksnes esitatud väidete tõendamiseks. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud poole vande all antud seletusega arvestamata, on siiski ebaõige. Maakohus hindas hageja tõendist tulenenud uusi väiteid sisuliselt, kuid leidis, et need seletused ei ole usaldusväärsed. Maakohtu seisukohad on seejuures jälgitavad ja loogiliselt põhjendatud.
Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist tõendite hindamisel.
16 2-22-3119 54. Maakohtu otsusest nähtub selgelt kohtu siseveendumuse kujunemine. Maakohus tugines seejuures nii elulisele usutavusele kui ka teistele asjas esitatud tõenditele. Ainuüksi sellest, et hageja maakohtu poolt tõenditele antud kaalu ja hinnanguga ei nõustu, ei järeldu menetlusõiguse normide rikkumist. Seejuures jätab hageja tähelepanuta, et maakohus ei pidanud hageja esindaja seletusi ebausaldusväärseks tervikuna. Maakohus hindas seletusi sisuliselt ja arvestas hageja esindaja kirjeldusi 20.12 ja 23.12.2021 toimunud vestluste kohta.
Maakohus ei pidanud esindaja seletusi ega pärast seda 15.04.2024 esitatud kinnituskirja aga usaldusväärseks osas, milles hageja seaduslik esindaja tõi ütluste andmise käigus esile uued asjaolud, millele menetluses varem tuginetud ei olnud. Nimelt väite osas, et vaidlusaluse kahe vestluse vahel toimus veel kolmas, kus kostja väidetavalt hageja ees vabandas. Maakohus jättis nende väidetega õigesti arvestamata.
Apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 56. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.