4-24-2485/19

4-24-2485 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2024, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-2485 (kohtueelses menetluses 2317,24,003088) Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Riina Ratassepp Tõlk Eevi Pant Kohtuasi M L (isikukood: xxx), elukoht: xxx väärteokaebus Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.06.
2. a otsusele väärteoasjas nr 2317,24,
3. Asja läbivaatamise kuupäev 24.09.2024, 08.10.2024 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: M L Kaebuse esitaja kaitsjad: K K Kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON
4. Rahuldada M L kaebus ning tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.06.
5. a otsus väärteoasjas nr 2317,24,003088 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
6. VTMS § 2, § 38, KrMS § 175 lg 1 p-st 3 ja § 181 alusel jätta menetluskulu, s.o ekspertiisikulu 661 eurot riigi kanda.
7. Käesolev otsus väljastada kaebajale ning PPA Põhja prefektuurile.
8. Tagastada väärteotoimik peale kohtuotsuse jõustumist kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva 1 4-24-2485 jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, seega on kassatsioonkaebuse viimane esitamise päev 29.11.2024 (k.a.). VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.06.2024 otsusega väärteoasjas nr 2317,24,003088 karistati M Ld LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 280 eurot selle eest, et tema 10.04.2024 kella 9.40 ajal Xxx tn 42, Tallinn juures juhtis mootorsõidukit, ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju L Rile. 12.07.2024 Harju Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustab kaebaja otsuse terves ulatuses ning palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 19.06.
9. a otsuse ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Menetluskulud palub jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja veendunud, et sõidukite vahel puudus kokkupuude. Puuduvad tõendid, et kaebaja ei hoidunud ohutut külgvahet. 17.04.2024 koostatud vaatlusprotokollis (lisa 3) kirjeldatud vigastust ei nähtu, piltidelt näha üksnes porised lapi jäljed. Videosalvestuselt (Lisa 4 video) nähtub, et üks sõiduk seisab ning teine möödub sellest sõidukist parkimiskohale. Seejärel sõiduk jätkab ühe minuti jooksul liikumist selliselt nagu mitte midagi ei oleks juhtunud. XXXil on kriimustuse jäljed vasakul esiosal, kuid kaebaja sõidukil XXX vigastusi kaebaja hinnangul ei tuvastatud. Puudub igasugune info selle kohta, millal tekkisid või said tekkida 10.04.2024 kella 16.00 ajal XXXil avastatud kahjustused. Liiklusõnnetuses osalenud juht ei täitnud liiklusseaduse § 169 nõudeid. L R lahkus väidetava liiklusõnnetuse sündmuskohalt jättes seadusest tulenevad kohustused täitmata. Kaebaja ei ole Xxx 42 väärteoprotokollis märgitud ajal (s.o 10.04 kell 09.40) viibinud. Kaebaja sõiduk peatub hoopis Xxx põik 19 maja kõrval asuva garaaži ees, mitte Xxx 42 nagu väärteoprotokollis märgitud. Kaebaja ei nõustu ekspertiisiaktiga, kuna ekspert ei ole tutvunud konkreetsete objektidega, vaid üksnes vaadanud pilte. Ekspertiisiakt on täis vastuolusid, ebaloogilisi järeldusi ja kogutud tõenditele mittevastavaid väiteid. Eksperdi arvamuse käik ei ole jälgitav ja loogiline, kokkupuute pinnad ei ühti ekspertiisis toodud vahemikega ning kontakteerumist sõidukite vahel ei ole kategoorilises vormis kinnitatud. Kohtuistungid käesolevas asjas on toimunud 24.09.2024 ja 8.10.
10. Kohtuvaidlustes 8.10.2024 kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kaitsja leidis, et menetlusalusele isikule etteheidetud süütegu ei ole tõendatud, ei eksperdi arvamus ega foto – ja videomaterjal ei kinnita sõidukite kokkupõrget. Kohtuvälise menetleja otsuses tooduga ei nõustu. Temale süüks pandud tegu ei ole kaebaja toime pannud, ei sõitnud otsa sõidukile XXX. Eksperdijäreldus ei kinnita üheselt, et kaks sõidukit on omavahel kokku puutunud, ekspertiisi tulemused on ebamäärased ja ei tõenda kindlalt, et M L osales liiklusõnnetuses. Ei saa välistada, et õnnetusjuhtum võis toimuda muul ajal, kui süüteo etteheites kirjeldatud hetkel. Kohtuväline menetleja esindaja selgitas, et XXXil olev vigastus ei saanud tekkida lihtsalt mööda sõitva sõiduki möödumisega. Vigastused stangel ei ole tekkinud jalgratta, tõukeratta või ostukäruga. Hommikul oli L R sõiduki üle vaadanud, vigastusi ei olnud. Samuti tunnistaja selgitas põhjalikult, et miks vigastus ei saanud tekkida muudes kohtades. Kindlalt on teada, et vigastused tekkisid XXXile sellel päeval ja keegi teine sõiduk XXXi ette ei sõitnud. Tunnistaja vaatas kaks korda turvakaamerasalvestised üle ja ainuke sõiduk, mis XXXi ette sõitis oli M L sõiduk. Ekspert on ekspertiisiaktis ja kohtuistungil selgitanud, miks ta leiab, et vigastuste tekitamine on tehniliselt võimalik M L sõiduki liikumise tagajärjel. Ekspert ei saa anda vastust kategoorilises vormis, kui ei ole selleks üheseid tõendeid. Eksperdi vastust tuleb hinnata teiste tõenditega kogumis. Tõendeid kogumis hinnates põhjustas M L varalise kahju sõiduki XXX omanikule. M Lle on etteheidetud liiklusõnnetuse põhjustamist ettevaatamatusest. Kohtuvälise menetleja esindaja arvab, et M L ettevaatamatusest 2 4-24-2485 põhjustas liiklusõnnetuse, see on leidnud tõendamist kõigi muude kogutud tõenditega. Kohtuvälise menetleja otsus on õige ja kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta M L kaebus rahuldamata. Kohtu järeldused Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajad ja kaebaja ning analüüsinud kõiki tõendeid kogumis, samuti analüüsinud poolte seisukohti, jõudis järeldusele, et on esinenud põhjendatud kahtlused, et M L poolt juhitud XXX Xxx põhjustas vigastused pargitud XXX 9-3-le, kuid see asjaolu ei ole kahtlusteta tõendamist leidnud. Esmalt märgib kohus, et süüdistuses kajastatud väärteotoimepanemise koht on vale. Mootorsõiduk XXX riikliku registreerimisnumbriga xxx parkis süüdistuse kohaselt Xxx tn 42 juures. Antud aadressi nimetas sõiduki omanik L R enda töökoha aadressina, kuid ta ei teadnud maja aadressi, mille ette tänavale ta sõiduki parkis, kus eeldatavalt vigastused sõidukile tekitati. Politseil tulnuks veenduda aadressi õigsuses (seda enam, et see on salvestiselt nähtav) ning kajastada XXXi tegeliku parkimise asukoht, s.o. Xxx p 19 maja ees tänaval, mis asub tõepoolest Xxx tn 42 juures ehk parklast üle tee. Sõiduki XXX tegelik parkimiskoht on nähtav videosalvestistelt, tuleneb tunnistaja L Ri ja kaebaja M L ütlusest ning süüdistuses märgitud aadress „Xxx tn 42 juures“ tähistab laiemat ala kui nt Xxx tn 42 ees. Samuti, vaadates Xxx p 19 asukohta, XXX möönda, et see asub Xxx tn 42 juures. Seega on süüdistuses tegemist pelgalt aadressi ebatäpsusega, mis ei toonud kaasa osalistes valearusaama teo toimepanemise kohast. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus ebatäpsust süüdistuses süüteotoimepanemise kohas oluliseks rikkumiseks. Antud juhul on võimalik aadressi täpsustada, parandades süüdistust taoliselt, et väärtegu leidis aset Tallinnas aadressil Xxx p 19 maja ees tänaval parkimiskohal. Väärteo toimepanemist M L ei ole tunnistanud. M L on tunnistanud samal päeval sõidukiga XXX Xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx Xxx 19 sissesõiduteele pööramist ja sõiduki XXX riikliku registreerimisnumbriga xxx ees peatumist. Kaebaja sõnul ei ole tema tajunud minisugustki kontakti sõidukiga XXX. Tema jälgis manööverdamisel panoraampeeglitest XXXi ja sõiduteed, autol töötasid ka andurid, mis mälu järgi ei andud ka häireheli. Kaebaja ei usu, et tema tagurdamisel riivanuks enda sõiduki poripõllega XXXi esistanget. Kaebaja leiab, et ta oleks pidanud sellest aru saama. Samuti on M L seadnud kahtluse alla sõidki XXX kriimustuste tekkimise 10.04.
11. a., leides, et ei ole tõendatud, et need XXXile sellest varem või hiljem ei ole tekitatud (kohtu toimik lk 3-5, 52- 55pö). L R on kinnitanud ( kohtu toimik lk 49- 51pö), et tema pesi eelneval õhtul enda autot XXX riikliku registreerimisnumbriga xxx, mistõttu teab täpselt, et siis kriimustusi ei olnud. Samuti ei olnud neid hommikul tööle sõites. Kriimustused esistangel avastas ta kodus autot parkides. Samal õhtul peale tööd sõitis ta veel enne koju jõudmist xxx parklasse ja xxx poodi, kuid neis parkis taoliselt, et kriimustusi esistangele ei olnud võimalik neis kohtades tekitada. Kriimustuste tekitamist tunnistaja ise pealt ei näinud ega selle kohta ütlusi anda ei oska. Sündmuskoha vaatluse protokollist/liiklusõnnetuse aktist ja fotodest, sõidukite XXX ja XXX vaatlusest (väärteotoimik lk- d 1, 3-5, lisaks fotod CD-plaadil, 7-11, 20) nähtub, et sõidukil XXX on kriimustuse jäljed vasakul esiosal ja sõidukil XXX kriimustusjäljed paremal pool musta värvi plastik detailil- poripõllel. 16.04.2024 asitõendi vaatlusprotokollist (väärteotoimik lk 18) nähtub, et failis 25-tööriist parkla22024-04-10-39-12-290.mp4 salvestuse kohaselt 10.04.2024 kell 9.39.23 sõidab Xxx 42 juurde tänavaäärsele parkimiskohale tumeda pargitud sõiduki ette valget värvi kaubik. Kell 9.40.54 kaubik tagurdab parkimiskohalt välja ja lahkub. Vaatlusprotokoll ei kajasta kokkupõrke tuvastamist. Ekspertiisiaktis nr 24E-LT00018, 22.05.2024 antud ekspertarvamuse (väärteotoimik lk 24-27) kohaselt võivad sõiduauto XXX 9-3 riikliku registreerimise numbriga xxx kriimustuse jäljed esistange 3 4-24-2485 vasakpoolsel nurgal olla tekkinud kontakteerumisel sõiduki XXX Xxx riikliku registreerimise numbriga xxx parempoolse külje detailidega. Videosalvestistelt 5-XXX VÄRAV- 2024-04-10 08-07-09-572.mp4 ja 1001-xxx VK-01-2024-04-10 08-07-05-821.mp4 nähtub sõiduki XXX 9-3 riikliku registreerimise numbriga xxx pööramine Xxx 19 maja ette tänavale. Videosalvestistelt ei ole tuvastatav (ka suurendamise kaudu), kas XXXil on või ei ole kriimustused esistangel. XXXi ärasõidust videosalvestist ei ole. Videosalvestiselt 5-XXX VÄRAV-2024-04-10 09-39-16-373.mp4 nähtub sõiduki XXX pööramine Xxx tänavale, kuid iseseisvat tõendiväärtust antud videosalvestis ei oma, mistõttu kohus jätab selle tõendikogumist välja. Videosalvestistelt 25-xxx-2024-04-10 09-39-12-290.MP4 (läbi parkla külgvaates sõidutee poolt) nähtub, et 10.04.2024 pargib sõiduki XXX ette XXX Xxx (sekundid 20-27). Sealjuures on näha, et XXX sõidab kaarega ja vahemaa XXXi tagumise osa ja XXXi esiosa vahel on märgatavalt suur. XXXi tagumise osa ja XXXi esiosa vahemaa on videolt nähtava järgi sõiduauto laiuse suurune. XXX on pargitud paralleelelt sõiduteega, XXX jääb sõidutee suhtes osaliselt diagonaali. XXXi tagurdamine on nähtav alates 1.25 sekundist, samal trajektooril (st rataste asendi muutust ei ole näha). 1.26 sekundil on samal joonel XXXi tagumine parem tagaosa ja XXXi esimene vasak osa. 1.30 XXX peatub ja hakkab sõidutee suunas liikuma,
12. 32 sekundil XXX peatub, olles täielikult ees sõidukist XXX, kokkupuute pindasid ei saa olla nende vahel, kuid siis on näha XXXi taha parkinud sõidukist väljatulnud meesterahva liikumist üle sõidutee, XXXi tagant, misjärel XXX asub liikuma sõidutee suunas. Videosalvestiselt 1001-HOSTEL VK-01-2024-04-10 09-39-13-861.mp4 (tagant vaates) nähtub sõiduki XXX peatumine sõiduki XXX ees. 00.17 sekundil alustab XXX manöövrit, pöörates XXXi ette, lõpetades manöövri 0.25 sekundil. Silmanähtavalt on XXXi tagumise osa ja XXXi esiosa vahel vahemaa, XXX jääb XXXi suhtes diagonaali. 1.23 sekundil alustab XXX tagurdamist, rataste pööramist on näha siis, kui XXX asub täielikult XXXi kõrval. 1.29 XXX peatub ja alustab otsesõitu, 1.32 XXX peatub (XXXi taga teel meesterahvas) ja jätkab otsesõitu. XXXi tagumise osa ja XXXi esiosa kohakuti olemise ajal kummagi sõiduki liikumist/kõikumist ei ole näha, ka video suurendamise teel. Ekspert J T (kohtutoimik lk 55pö- 59pö) selgitas, et ekspertarvamus ei ole antud kategoorilises vormis, kuna tõendid üheselt ei kinnita kontakti toimumist XXXi ja XXXi vahel. Võimalikule kontaktile viitavad fotodelt nähtuvad vigastused XXXi esistangel ja XXXi poripõllel. Autosid tema isiklikult uurinud ei ole. Kuivõrd vigastused on minimaalsed, siis sõidukid kontakti tõttu liikuma/kõikuma ei pidanudki ning seetõttu ei pidanud kontakt ka XXXi juhile tajutav olema. Kohtusaalis videosalvestisi vaadates ekspert kontakti XXXi ja XXXi vahel ei tuvastanud, leides, et videokaamerate nurk ei võimalda sellist hinnangut üheselt anda. Kohus peab M L ütlusi selles, et tema kontakti XXXiga ei tajunud usutavateks ning leiab, et M L eksib, arvates, et ta pidanuks kontakti igal juhul tajuma. Videosalvestistelt ei nähtu kordagi tol hetkel XXXi peatumist, kui võinuks kontakt aset leida. XXX peatus ajal, kui XXXi tagumine osa ei olnud enam kohakuti XXXi esiosaga, samal ajal kui peeglite vaatevälja sai ilmuda sõiduteed ületav meesterahvas. Samas on kontakti korral eluliselt usutav reaktsioon pidurdamine. Arvestades kontakti minimaalsust ei pidanudki aga M L ise kontakti tajuma. Samas on eksperdi poolt tuvastatud vigastus M L juhitud XXX Xxxi poripõllel, ka kaebaja poolt esitatud fotol, sedavõrd minimaalne, et kohus nõustub eksperdi selgitusega selles, et taolist minimaalset kontakti ei pidanudki sõiduki XXX juht tajuma. Samas ei ole ka kohus tuvastanud kontakti kõnealuste XXXi ja XXXi vahel. Videosalvestistelt (ka suurendades/aegluubis vaadates) ei tuvasta kohus kontakti XXXi (sh tagumise poripõlle) ja XXXi esistange vahel. Samuti ei ole videosalvestise põhjal võimalik väita, kui suur vahemaa jäi tagurdamisel XXXi poripõlle ja XXXi esistange vahele. Peatumise hetkel ja tagurdamise trajektoori vaadates on pigem tõenäoline, et see vahemaa oli alguses suur ja vähenes, kuid XXXi 4 4-24-2485 trajektoor ei kinnita XXXi esistange riivamist. Üldteada asjaolu on ka see, et kaugusest vaadates tundub objektide omavaheline vahemaa väiksem kui see tegelikkuses on. Ehk siis videosalvestist tuleb tõlgendada taoliselt, et vahemaa autode vahel, selle kaameranurga alt vaadates, oli tegelikkuses suurem, kui videost nähtuv. Mõlema videosalvestise koosmõjus ei saa kohus jaatada kontakti nende kahe auto vahel, pigem jääb kahtlus, et XXXi tagumise osa ja XXXi esiosa vahel oli kogu tagurdamise aja vahemaa. Tähelepanuväärne on samuti see, et tagurdamise ajal (kaamera vaateväljas) otse XXXi suunas liikunud mees, ei pööra pead ega tee ühtegi liigutust/miimikat, mis viitaks nt kokkupõrkele või liiga väikesele vahele XXXi ja XXXi vahel, mis ilmselgelt ärataks kõrvalseisja tähelepanu, kes otse selles suunas kõndis ja vaatas. Ei ole eluliselt usutav, et kui kontakt leidnuks aset, siis kõnelaune mees ühtegi reaktsiooni ei oleks ilmutanud. See asjaolu süvendab kohtu kahtlust selles, et XXXi ja XXXi vahel kontakti ei toimunud. Märgitud meesterahvas ei ole tuvastatud, mistõttu ei ole võimalik tema küsitlemine. Tunnistaja, tehnilise töötaja- S M ütlusest nähtub, et tema vaatas läbi 10.04.2024 videosalvestused ning sõiduki XXX ette parkis vaid kõnealune sõiduk XXX ning sellega seoses esitas ta väljavõtted J P, kes need politseile edastas, üksnes selle aja kohta (kohtuköide lk 64pö-65pö). Tunnistajad kinnitavad, et kohtuistungi aja seisuga ei ole videosalvestised terve päeva osas enam säilinud, mistõttu kohus ei saa neid ise kontrollida. Ekspert on möönnud, et videosalvestiste põhjal ei saa kontakti sõidukite XXX ja XXX vahel jaatada, millisele järeldusele jõudis ka kohus eelnevalt, ning ekspertarvamus võimaliku kontakti osas on antud tinglikus vormis, fotodelt (sh kaebaja esitatud foto) nähtuvate vigastuste kokkulangevuse osas. Seega esinevad asjas kahtlused, mida kohus ei saa kõrvaldada. Kohtul ei ole võimalik tuvastada võimalikku avariid pealt näinud meesterahvast ega kontrollida ise videosalvestisi. Samuti ei ole võimalik tuvastada, kas xxx parklas (Xxx 42) või xxx poe parklas oli või ei olnud võimalik sõidukile XXX taolisi kriimustusi tekitada. Kuigi kohtul puudub igasugune alus kahelda L Ri ütlustes, on need kahtlused, mida praegusel hetkel ei saa enam kõrvaldada. Kohtu hinnangul ei ole mittekategoorilises vormis antud ekspertarvamus koosmõjus videosalvestistelt nähtuvaga (kontakti tuvastamatus kahe sõiduki vahel) piisavad, väitmaks täie veendumusega, et M L juhitud XXX Xxxi tagumine parempoolne poripõll tekitas 10.04.2024 kell 9.40 ajal Xxx p 19 ees tänaval pargitud L Ri sõiduki XXX 9-3 esistangele kriimustused. Eeltoodu alusel lõpetab kohus väärteoasja menetluse ja rahuldab M L kaebuse täies ulatuses. Kaebaja ei ole esitanud valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotlust, mistõttu jääb kulu kaebaja enda kanda. Kuivõrd kohus lõpetab väärteoasja menetluse jääb ekspertiisikulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 5