KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-3100 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosali
) § 15 lg 8). ASJAOLUD
- Tartu Halduskohtusse saabus
- novembril 2024 edastatuna Riigikohtust X (taotleja) riigi õigusabi taotlus koos majandusliku seisundi teatisega. X põhjendab taotluse esitamist sellega, et ta soovib isikute, kes on toime pannud genotsiidi ja muud inimsusevastased kuriteod, vastutusele võtmist. Probleemi kirjeldusena, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi vajab, toob taotleja välja, et riik on toime pannud genotsiidi ja muud inimsusevastased teod ning selle eest tuleb välja mõista hüvitis. Taotleja soovib menetluse viia Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) ja Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse.
- Tartu Halduskohus jättis
- novembri
- a määrusega X riigi õigusabi taotluse käiguta, paludes taotlejal selgitada, millise kohtuasjaga seoses ta EIK-i poole pöördumiseks riigi õigusabi soovib.
- X edastas
- novembril 2024 kohtule vastuse, milles märgib, et ta soovib EIK-i poole pöörduda seoses vaidlusega asjas nr 3-24-
- Taotleja märgib vastuses järgmist.
- novembril 2024 keeldus kolmanda astme kohus asja menetlusse võtmast. Kuna teadaolevalt lahendab Rahvusvaheline Kriminaalkohus genotsiidi ja inimsusevastaseid kuritegusid, siis pöördus taotleja ühtlasi ka vastava kohtu poole. Taotleja leiab, et genotsiidi on toime pandud alates
- aastast ning palub kohtul määrata asjas vandeadvokaat (hüvitamise kohustuseta), et viia asi EIK-i. 3-24-3100 KOHTU SEISUKOHT
- Kohus mõistab, et X soovib riigi õigusabi, et pöörduda kaebusega Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ning EIK-i poole.
- Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ning sellise õigusabi saamise tingimused ja kord on sätestatud
-s.
§ 4
lg 1 sätestab, et riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine samas seaduses sätestatud alustel ja korras. Riigi õigusabi seaduse alusel antakse riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses, kui sama seaduse 7. peatükis ei ole ette nähtud teisiti (
§ 4lg 2).
Riigi õigusabi antakse
-i alusel seega eelkõige Eestis esindamiseks ning Eesti kohtute pädevuses olevates asjades. Erandid on sätestatud
7. peatükis. Nimetatud peatükist ei nähtu, et
-i alusel oleks võimalik anda isikule riigi õigusabi seoses sooviga pöörduda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole. Seega ei ole taotlejale sellel eesmärgil
-i alusel riigi õigusabi andmine võimalik. Lisaks nähtub taotleja
- novembri
- a vastusest, et ta on juba ise vastava kohtu poole pöördunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus
§ 4
lg-le 2 tuginedes X taotluse riigi õigusabi saamiseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole pöördumiseks rahuldamata.
- X taotleb riigi õigusabi ka põhjusel, et ta soovib seoses haldusasja nr 3-24-776 menetlemisega pöörduda hüvitise saamiseks EIK-i poole. 6.
- Kui taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, kuuluks riigi õigusabi taotluse lahendamine vastavalt
§ 37lg-le 2 ja § 10 lgle 31 halduskohtu pädevusse (Riigikohtu erikogu 28.
veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-3011, p-d 4-6). 6.2.
§ 37
lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-lt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik.
§ 37
lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. 6.
- Haldusasja nr 3-24-776 toimikust ilmneb, et selles asjas on haldus- ja ringkonnakohus jõudnud järeldusele, et X nõudeid sundravi määramisega tekitatud kahju, sundravil viibimise ajal tervishoiuteenuse töötajate poolt tekitatud kahju, kriminaalmenetluses auto äravõtmisega tekitatud kahju ning Võru Linnavalitsuselt kui eestkostjalt kahju hüvitamiseks ei ole pädev lahendama halduskohus. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse
- juuli
- a määrusega HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ning Tallinna Ringkonnakohus jättis
- septembri
- a määrusega rahuldamata määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Riigikohus jättis
- novembri
- a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata. 2
(3)3-24-3100 6.4. Kohus leiab, et taotleja ei ole läbinud kahju hüvitamise nõuete osas, millega ta pöördus halduskohtusse, ammendavalt kohtulikke õiguskaitsevõimalusi. Nimelt ei ole kaebaja läbinud kohtumenetlust eelpool kirjeldatud kahju hüvitamise nõuete lahendamiseks pädevas kohtus. Kuigi taotleja on läbinud kolmeastmelise kohtumenetluse kohtupädevuse küsimuses (haldusasi nr 3-24-776), ei ole tema esitatud kahju hüvitamise nõuete sisulist menetlemist toimunud. Nagu kohtud on taotlejale selgitanud, tulnuks tal oma kahjunõuded esitada vastavalt tsiviil- ja süüteoasju lahendavale kohtule (esimeses astmes maakohus). Halduskohtu hinnangul ei ole seega täidetud EIK-i pöördumise eeldus ning riigi õigusabi andmise eeldused vastavalt
§ 37lg-le 3.
6.5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks EIK-i pöördumiseks
§ 37lg 3 alusel rahuldamata.
7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3
(3)