Obsah (11)

§ 663§ 656§ 659§ 591§ 595§ 464§ 478§ 601§ 46§ 465§ 666

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. november 2024 Tsiviilasja number 2-24-17023 Tsiviilasi OÜ-le Tulemüür (likvideerimisel) trahvi mä

) § 696 lg 3 ja § 601 lg 8). 1 ASJAOLUD

1. OÜ Tulemüür (likvideerimisel, äriühing) ei esitanud Tartu Maakohtu registriosakonnale enda
2. majandusaasta aruannet seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
3. Registripidaja andis
4. septembri
5. a trahvihoiatusmäärusega äriühingule
6. majandusaasta aruande esitamiseks tähtaja 30 päeva. Registripidaja hoiatas, et aruande esitamata jätmise korral võib kohus trahvida äriühingut ja kõiki aruande esitamiseks kohustatud isikuid, s.o juhatuse liikmeid 200 kuni 3200 euro ulatuses.
7. Äriühing ei esitanud registripidajale enda
8. majandusaasta aruannet talle selleks antud tähtaja jooksul. MAAKOHTU LAHEND
9. Tartu Maakohtu registriosakond koostas
10. oktoobril 2024 määruse, millega määras äriühingule
11. majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest rahatrahvi 200 eurot. Trahv tuleb määruse kohaselt tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest. Kohus võib trahvimist korrata, kuni majandusaasta aruanne on nõutavas vormis esitatud. Kui isik, kellele trahv määrati, seda ei tasu, esitatakse määrus sundtäitmiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
12. Äriühing esitas määruskaebuse, milles palub registriosakonna määrus tühistada. Äriühingule anti trahvihoiatusmäärusega
13. majandusaasta aruande esitamiseks tähtaeg 30 päeva. Äriühingul oli seega õigus esitada aruanne hiljemalt
14. oktoobril
15. Äriühingu osanik otsustas äriühingu likvideerida. Äriühingu likvideerimismenetluse teade avaldati Ametlikes Teadaannetes
16. septembril
17. Trahvihoiatusmääruses märgitud tähtaeg langes seega ajavahemikku, mil likvideerimine oli aktiivne. Likvideerijal ei ole kohustust koostada
18. majandusaasta aruannet. Seadus kohustab likvideerijat esitama üksnes likvideerimisaruande (äriseadustik (ÄS) § 211 lg 2).
19. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle

§ 663lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.

Kohtunikuabi märkis, et äriühing esitas viimati

1. majandusaasta aruande. Äriühing esitas
2. oktoobril 2024 likvideerimisaruande, mis hõlmas perioodi
3. jaanuar 2024 kuni
4. september
5. Äriühingul on
6. majandusaasta aruanne jätkuvalt esitamata.
7. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna määrus tuleb menetlusõiguse normide oluliste rikkumiste tõttu määruskaebuse põhjendustest sõltumata tühistada. Tsiviilasi tuleb saata registriosakonnale tagasi äriühingule
2. majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest trahvi määramise otsustamiseks (

§ 656lg 1 p-d 3 ja 5 ja § 659).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 2 9. Ringkonnakohus tühistab

§ 656

lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus lahendas asja ebaseaduslik kohtukoosseis, muu hulgas kohtukoosseis, kuhu kuulunud kohtunik oleks pidanud ennast taandama. Viidatud norm kohaldub

§ 659järgi ka määruskaebuse läbivaatamisel.

9.1. Kui juriidiline isik ei ole esitanud registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet, võib registripidaja määrata talle ilma hoiatusmäärust tegemata

§-s 601 nimetatud trahvi korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmiseni (ÄRS § 57 lg 1). Äriregister on

§ 591p 1 kohaselt kohtu peetav register.

Äriregistri pidaja on ÄRS § 5 lg 1 järgi Tartu Maakohtu registriosakond (registripidaja). Kohtu peetavasse registrisse saab kandeid ja registri pidamise alaseid määruseid, sh trahvimääruseid, teha Tartu Maakohtu kohtunik või kohtunikuabi (

§ 595lg-d 1 ja 2).

See tähendab, et registripidaja, s.o Tartu Maakohtu registriosakonna, nimel on õigustatud trahvimääruseid tegema üksnes kohtunikud ja kohtunikuabid, kes on vastavatesse ametitesse nimetatud seaduses sätestatud korras (vt PS § 147 ja kohtute seaduse §-d 47–60 ja §-d 114– 124). Kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus

§ 464

lg 2 kolmanda lause järgi vormistada kirjalikult eesti keeles ja määruse tegija (või tegijate) poolt allkirjastada. See kehtib ka hagita menetluses tehtavate kohtumääruste kohta, kui seadus ei näe ette teisiti (

§ 478lg 1 teine lause).

Registripidaja tehtav trahvimäärus on määruskaebe korras vaidlustatav (ÄRS § 57 lg 1 ja

§ 601lg 8).

9.

1. Tartu Maakohtu registriosakonna
2. oktoobri
3. a määrusest ei nähtu, et selle oleks teinud maakohtu kohtunik või kohtunikuabi. Määrusel ei ole kohtuniku ega kohtunikabi nime ega allkirja. Määrusel on üksnes Tartu Maakohtu digitaalne e-tempel, mis on dokumendile pandud
4. oktoobril 2024 kell 4.46 (seega väljaspool kohtu tavapärast tööaega). E-tempel ei võimalda tuvastada kohtumääruse koostanud isikut. Eelnenu annab alust arvata, et
5. oktoobri
6. a trahvimäärus on koostatud automatiseeritult selleks loodud arvutiprogrammi või infosüsteemi vahendusel. Kehtiv õigus ei võimalda koostada registripidajal majandusaasta aruannete esitamata jätmise eest trahvimäärusi automatiseeritult. 9.
7. Eelmärgitust järeldub, et äriühingule trahvi määramist ei ole otsustanud kohtunik ega kohtunikuabi, vaid trahv määrati
8. oktoobri
9. a määrusega automatiseeritult. Seega ei ole lahendit teinud õiguspärane kohtukoosseis. Vaidlustatud määrus kuulub

§ 659

ja § 656 lg 1 p 3 järgi määruskaebuses märgitud asjaoludest ja põhjendustest sõltumata tühistamisele. 10. Lisaks ülaltoodule tuleb vaidlustatud määrus kaebuses märgitud asjaoludest ja põhjendustest sõltumata tühistada ka

§-s 659 ja § 656 lg 1 p-s 5 (nende koosmõjus) sätestatud alustel, mille kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole lahendit seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. 10.1. Trahvi ja selle suuruse määramine on ÄRS § 57 lg 1 ja 2 ning

§ 46lg 1 järgi kohtuniku või kohtunikuabi kaalutlusotsus.

Trahvi määramise määruses peavad seega olema kirjas kõik asjaolud, mida kohtunik või kohtunikuabi on trahvi määramisel kaalunud (

§ 465lg 2 p 8).

Trahvi määramisel tuleb muu hulgas arvestada, mitu korda on majandusaasta aruanne tähtaegselt esitamata, kui pikk aeg on möödunud majandusaasta aruande esitamise tähtpäevast ning muid olulisi registripidajale teadaolevaid asjaolusid (ÄRS § 57 lg 2).

§-s 601 sätestatud trahv ei ole karistus, vaid tsiviilkohtumenetluslik sunnivahend, mis peab lõppastmes tagama kohustuse täitmise. Trahvimise eesmärk on saavutada see, et puudutuolev 3 majandusaasta aruanne esitatakse (vt V. Kõve jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2018, § 601 komm. 3.2.5 ja 3.2.4.1). Trahvi määramisel tuleb seega muu hulgas kaaluda, kas trahvi määramine täidab oma eesmärki ning viib majandusaasta aruande esitamiseni. Selleks, et teada saada, kas on asjaolusid, millest tulenevalt on alust arvata, et trahvi määramine ei viiks majandusaasta aruande esitamiseni, on registripidajal põhjendatud teha trahvihoiatus, vaatamata sellele, et ÄRS § 57 lg 1 võimaldab trahvi määrata ka hoiatust tegemata. Kui trahvihoiatus on tehtud, tuleb trahvi määramisel arvestada mh nende asjaoludega, millega äriühing on registripidajale põhistanud seda, miks tal ei ole võimalik majandusaasta aruannet esitada (

§ 601lg-d 3– 5).

Trahvi suuruse määramisel tuleb arvestada, et trahvi saab reeglina määrata kuni 3200 euro ulatuses (

§ 46lg 1 esimene lause).

Ringkonnakohus märgib, et kehtivas õiguses ei ole enam registripidaja määratava trahvi suuruse alammäära, vaid on üksnes ülemmäär. ÄS § 71 lg 2 1, mis nägi trahvi alammäärana ette 200 eurot, on alates 1. veebruarist 2023 kehtetu. Trahvi määramisel ei ole seega enam põhjendatud lähtuda sellest, et trahvi suurus peaks olema vähemalt 200 eurot. Trahvi suurust määrates tuleb arvestada isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid (

§ 46lg 1 teine lause).

Määratava trahvi suurus sõltub seega konkreetse tsiviilasja asjaoludest ja seda tuleb trahvi määramisel põhjendada. Trahvimäärus, milles ei ole kirjas ühtegi kaalutlust, mille alusel on trahv ja selle suurus määratud ja mis on seetõttu

§ 656

lg 1 p 5 mõttes olulises osas põhjendamata, kuulub määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata tühistamisele (

§ 659ja § 656 lg 1 p 5).

10.2. Ringkonnkohus ei saa trahvimääruse põhjendusi puudutavat olulist puudust ise kõrvaldada. Esiteks tuleneb ülalviidatud trahvi määramise sätetest, et kaalutlusõigust tuleb kohtul teostada juba trahvi ja selle suuruse määramisel, seda ei saa asuda esmakordselt tegema alles trahvi tühistamise üle otsustamisel. Vastasel juhul peaks isik, kellele kohus teeb trahvi, trahvimise aluseks olevate kohtu kaalutluste teadasaamiseks esitama määruskaebuse ja maksma selle eest riigilõivu. Teiseks, olukorras, kus ringkonnakohus märgib esimest korda kaalutlused, mis on trahvi ja selle suuruse määramise aluseks, kaotab isik talle seadusega antud kaebeõiguse vaidlustada trahvi ja selle suuruse määramise aluseks olevat kaalutlusotsust. Seadusandja näeb ette, et trahvitud isik võib esitada trahvimääruse peale määruskaebuse. Samas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule kaevata (

§ 601lg 8).

See tähendab, et kui maakohus ei märgi trahvimääruses kaalutlusi, mis on trahvi ja selle suuruse määramise aluseks, ning seda teeb esmakordselt ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel, kaotab isik sisuliselt võimaluse määratud trahvi vaidlustada. 10.

1. Tartu Maakohtu registriosakonna
2. oktoobri
3. a määrusest ei nähtu ühtegi kaalutlust, mille alusel on trahv ja selle suurus määratud. Tartu Maakohtu registriosakonna
4. oktoobri
5. a määrus on

§ 656lg 1 p 5 mõttes seega olulises osas põhjendamata.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on alust saata tsiviilasi Tartu Maakohtu registriosakonnale

§ 659

ja § 656 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel tagasi siiski üksnes juhul, kui äriühingul on majandusaasta aruanne seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata ja talle ÄRS § 57 lg 1 alusel trahvi määramine on sellest tulenevalt põhimõtteliselt võimalik. Osaühingu juhatus on kohustatud esitama kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest (ÄS § 179 lg 4). Ringkonnakohus ei nõustu äriühinguga, et see kohustus langeb hiljem ära, kui osaühing otsustab enda lõpetamise. Osaühingu lõpetamise otsustamiseks peab juhatus esitama 4 osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest (ÄS § 202 lg 2). Osaühingu lõpetamise otsustamine eeldab seega osaühingu lõpetamise otsustamisele eelnenud majandusaasta kohta majandusaasta aruande koostamist. Osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (ÄS § 205). Likvideerimismenetluse läbiviimine ei vabasta osaühingut ÄS § 179 lõikest 4 tulenevast kohustusest esitada äriregistrile majandusaasta aruanded nende majandusaastate kohta, mis lõppesid enne lõpetamisotsuse vastu võtmist. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisel koostavad likvideerijad likvideerimisaruande, mille kinnitavad osanikud otsusega ja mis esitatakse äriregistrile (ÄS § 211 lg 2). Likvideerimisaruandes fikseeritakse likvideerimise algseis. Selle koostamine ja äriregistrile esitamine ei vabasta aga osaühingut enne osaühingu lõpetamise otsuse vastu võtmist lõppenud majandusaastate kohta majandusaasta aruannete esitamise kohustusest. Kuna osaühingu likvideerijatel on ÄS § 209 lg 1 järgi juhatuse õigused ja kohustused, on likvideerijad kohustatud esitama äriregistrile majandusaasta aruanded nende majandusaastate kohta, mis lõppesid enne osaühingu lõpetamisotsuse vastu võtmist, kui need on veel esitamata. Äriühingu põhikirjast nähtub, et äriühingu majandusaasta on 1. jaanuar kuni 31. detsember. Äriühingu 2023. majandusaasta lõppes seega 31. detsembril 2023. Äriühing oli ÄS § 179 lg 4 järgi seega kohustatud esitama 2023. majandusaasta aruande äriregistrile kuue kuu jooksul alates 31. detsembrist 2023. Äriregistrist nähtub, et äriühingu lõpetamise otsus võeti vastu 19. septembril 2024, s.o pärast äriühingu 2023. majandusaasta lõppu. Lõpetamiskanne tehti 23. septembril 2024. Äriühingu lõpetamisotsuse vastuvõtmisega ei lange ära äriühingu kohustus 2023. majandusaasta aruande äriregistrile esitamiseks. Äriregistrist nähtuvalt ei ole äriühing esitanud registrile enda 2023. majandusaasta aruannet. Äriühingul on 2023. majandusaasta aruanne seaduses sätestatud tähtaja jooksul seega esitamata, mistõttu on talle ÄRS § 57 lg 1 alusel trahvi määramine võimalik. 12. Määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud jäävad äriühingu kanda, kuna ta on asjas ainuke menetlusosaline (

§ 601lg 7).

13. Määruskaebuse lahendab

§ 666lg 1 alusel üks ringkonnakohtu kohtunik.

(allkirjastatud digitaalselt) 5