) § 90 lg 5 alusel korraldatud ametnike võrdlusele kuulub koondamisele B.J. Täpsemaid selgitusi annab vahetu juht. MTA-l ei ole pakkuda senisele ametikohale sarnaste teenistusülesannetega teist ametikohta. Kui B.J-i ei ole võimalik nimetada mõnele teisele MTA vakantsele ametikohale, vabastatakse ta teenistusest koondamisega
Teenistussuhte lõppemisega kaasnevate küsimuste korral ja info saamiseks vakantsetest ametikohtadest on võimalik pöörduda personalispetsialisti poole. Aktiivsed töökuulutused on leitavad MTA siseveebist. 2. MTA peadirektor vabastas 08.12.2021 käskkirjaga nr 0390-K UOJT vanemuurija B.J-i teenistusest seoses koondamisega ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikoha kaotamise tõttu
Teenistussuhte viimane päev on 31.12.2021 ning teenistusest vabastamisel makstakse B.J-ile hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses ja 24 kasutamata jäänud aegumata puhkusepäeva eest, samuti palka etteteatamisest puudu jäänud 39 tööpäeva eest ja 2021. a detsembri eest väljateenitud palk. Käskkirja põhjenduste kohaselt muutub UOJT-s alates 01.01.2022 töökorraldus ja tulenevalt MTA teenistuskohtade koosseisu muutmisest kaob UOJT-st üks vanemuurija ametikoht. Vastavalt
3. B.J esitas Tallinna Halduskohtule 10.01.2022 kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid taotlused tuvastada MTA 08.12.2021 käskkirja nr 0390-K õigusvastasus, mõista välja hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses ning maksta palka etteteatamistähtajast puudu jäänud nelja tööpäeva eest. MTA peadirektori 30.11.2021 käskkirjaga nr 0099-P vähendati UOJT vanemuurija ametikohti (senise 10 asemel 9), ilma et neid oleks kuidagi eristatud või liigitatud. Kaebaja koondamise ajal oli UOJT-s täitmata üks vanemuurija ametikoht, millele nimetati alates 01.01.2022 MTA teisest struktuuriüksusest koondamisele kuulunud ametnik. Kui 10 vanemuurija ametikohast oli täidetud 9, ei saanud koosseisu vähendamine 9 ametikohani tekitada koondamissituatsiooni (vt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-42-10, p 14). Sama ametinimetus ei pruugi tõesti tähendada samasuguseid või sarnaseid ametiülesandeid. Kaebaja ametiülesandeid kirjeldas UOJT vanemuurija (tehnika) ametijuhend ja selline ametijuhend oli kahel vanemuurijal. Seega tuli neid ametnikke
MTA ei ole seda nõuetekohaselt teinud ega põhjendanud, mistõttu on kaebaja koondamine õigusvastane. Kaebajal on pikk teenistusstaaž ning vajalikud teadmised ja oskused ning kogemus ja kvalifikatsioon, et täita UOJT-s mis tahes vanemuurija teenistusülesandeid. MTA ei ole kaebajale pakkunud 31.12.2021 seisuga vabasid ametikohti: uurimisosakonna juhtivuurija, vanemuurija ja vaneminspektor; teabeosakonna peaspetsialist, tolliosakonna tolliinspektor ning haldusosakonna autojuht. Kuivõrd koondamissituatsiooni ei esinenud ja rikutud võib olla 2
lg 3 alusel välja tavapärasest suurem hüvitis õigusvastase teenistusest vabastamise eest. Pärast koondamisteate esitamist kaebajasse suhtumine muutus, temalt võeti ära töövahendid, piirati ligipääsu tööalasele teabele, talle ei antud ühtegi tööülesannet ja ei kutsutud töökoosolekutele. Kaebaja tööruumis puudusid aken ja ventilatsioon ning sellesse oli kaebaja jälgimiseks tema teadmata paigaldatud kaamera. Kaebaja selline isoleerimine on vastuolus hea halduse tava põhimõttega. Koondamisest ette teatamise tähtaega ei saanud hakata arvestama enne MTA peadirektori 30.11.2021 käskkirja andmist, mistõttu tuleb kaebajale maksta täiendavalt palka 4 tööpäeva eest.
lg 7 nõudeid ei ole rikutud ja vakantset vanemuurija ametikohta ei pidanud
lg 5 alusel pakkuma kaebajale, sest selle ülesanded ja eesmärk ei sarnanenud kaebaja ametikohaga. Kaebajal puudub ka sellel ametikohal töötamiseks vajalik haridus ja töökogemus. Kaebaja ei pöördunud koondamisteates märgitud personalitöötaja poole täiendava info saamiseks ega väljendanud muul moel MTA-le soovi teenistuse jätkamiseks. MTA ei pidanud kaebajale pakkuma kaebuses viidatud ametikohti, sest need ei vastanud tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele. Väited võimalikust diskrimineerimisest või ebaväärikast kohtlemisest on paljasõnalised ja alusetud. Turvalisuse tagamiseks tööruumi paigaldatud valvekaamerast oli kaebaja teadlik. Etteteatamistähtaja seisukohalt ei oma tähtsust, millal koondamise aluseks olev haldusakt anti, vaid oluline on see, et õiguslik alus oleks olemas koondamise hetkeks. 5. Tallinna Halduskohus jättis 27.02.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Tavapäraseks saab pidada, et samu ametinimetusi kasutatakse mitmetel ametnikel, kuid nende teenistus- või tööülesanded võivad siiski erineda, sh samade struktuuriüksuste / teenistusgruppide raames (nt Riigikohtu 19.12.2011 otsus nr 3-3-1-50-11, p 12). Konkreetse ametikoha teenistusülesanded ja ametikohale asumise nõuded määratakse üldjuhul ametijuhendis (
Seega tuleb
lg 1 p-s 2 tähenduses „ametniku ametikohta“ sisustada mitte üksnes selle nimetuse kaudu, vaid lähtudes konkreetse ametikoha kirjeldusest (sh eelkõige ametijuhendist). MTA-s toimus alates 01.01.2022 tööülesannete ja ressursside mahukas ümberkorraldamine. UOJT juhataja Q 04.03.2022 selgituse kohaselt sai ta 2021. a septembris ülesande koondada üks UOJT ametnik. Ametiasutus on pädev otsustama, mil viisil 3
lg 5 alusel toimunud ametnike võrdluse pinnalt kuulus koondamisele kaebaja, on viidatud nii 24.11.2021 koondamisteates kui ka MTA 08.12.2021 käskkirjas ning ametnike võrdlust kajastab UOJT juhataja 23.11.2021 e-kirja lisaks olev tabel. Võrdlusandmeid ei pidanud teenistusest vabastamise haldusaktis eraldi välja tooma. Teise vanemuurija eelised kaebaja ees olid peamiselt paremad praktilised oskused nõrkvoolu seadmete ja süsteemide osas. UOJT tegevuse spetsiifikat (salastatust) arvestades ei kajastatud analüüsis ametnike spetsiifilisi teenistusülesandeid. Kuigi tabelist ei nähtu selgelt, keda ja millistel asjaoludel eelistatakse, saab asjaoludest järeldada, et kaebaja positsioon loeti pingereas ebasoodsamaks.
Tegemist on seega tavapärase kaalutlemisega, mille puhul on küll seaduses määratud kriteeriumid, mida tuleb hinnata, kuid ei ole piiratud seda, millist asjaolu loeb ametiasutus konkreetse ametikoha puhul olulisemaks. Kaebaja on leidnud, et tema eelisteks teise ametniku ees olid staaž, jälitustegevuse kogemus ja erikoolitused, kuid Q on selgitanud, miks need ei olnud valiku tegemisel olulised ja miks neid seetõttu võrdluses ei kajastatud. Puudub alus järeldada kaalutlusviga. Teenistuja valik ei pea olema formalistlik ning põhjendatud on eelistada kandidaati, kellel on parimad eeldused nende tööülesannete täitmiseks, mis seonduvad ametikoha põhieesmärgiga ja millele kulub valdav osa teenistuskoha tööajast. Kuigi võrdluse saanuks teha süsteemsemalt, põhjalikumalt ja selgemalt, puudub alus asuda seisukohale, et mõni oluline asjaolu oleks jäänud kaalumata. Õigus olla ära kuulatud tagati kaebajale 24.11.2021 koondamisteate andmisega.
lg 7 ei reguleeri küsimust, kellel on mitme koondatava puhul eelisõigus vakantsele ametikohale. Ekslik on kaebaja arusaam, et sellises olukorras rakendub
Kaebaja ja uurimisosakonna teisest struktuuriüksusest koondamisele kuulunud ametnik ei täitnud samu teenistusülesandeid ning samuti ei olnud UOJT vakantse ametikoha teenistusülesanded samad kummagi koondamisele kuulunud ametniku teenistusülesannetega. Sellises olukorras oli MTA pädev valima, kas ja millises järjekorras koondatavatele seda vaba ametikohta pakkuda. UOJT juhataja selgitas kohtuistungil usutavalt, miks eelistati kaebajale teist ametnikku (võeti arvesse Sisekaitseakadeemias erialase hariduse omandamist, senise töö iseloomu MTA-s ja senise juhi antud iseloomustust). Seega ei saa pidada õigusvastaseks, et kaebajale UOJT vanemuurija vaba ametikohta ei pakutud. Kõigi teiste kaebaja välja toodud ametikohtade eesmärgid ja ülesanded erinesid oluliselt kaebaja teenistusülesannetest ning kaebajal puudus nendel nõutav haridus ja töökogemus. Seetõttu ei pidanud vastustaja neid ametikohti kaebajale pakkuma. Täiendavalt oli 31.12.2021 seisuga vakantne haldusosakonna autojuhi ametikoht, mida täitnud isik suri 13.11.2021 ning kaebaja koondamise ajaks ei olnud veel otsustatud, kas see ametikoht üldse täidetakse. Samas oli kaebaja sellest vabast 4
lg-t 7 ei pea sisustama selliselt, et ametiasutus peab koondatavale automaatselt pakkuma kõiki mõeldavaid ametikohti. Kaebaja senist ametikohta arvestades on vähemalt vaieldav, kas autojuhi ametikoht on tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ametikoht. Sellises olukorras peaks koondatav ise aktiivsust üles näitama (vt Riigikohtu 07.04.2005 otsus nr 3-3-1-5-05, p 15). Seega ei anna autojuhi ametikoha pakkumata jätmine alust lugeda koondamist õigusvastaseks. Kuna kohus ei tuvastanud, et kaebaja vabastati teenistusest õigusvastaselt, siis ei ole alust tema kasuks mõista välja täiendavat hüvitist
Kogutud teabe põhjal ei saa asuda seisukohale, et kaebajale ei antud 24.11.2021–31.12.2021 tööd. UOJT juhataja on selgitanud, et kaebajat ei jäetud tööst kõrvale, kuid riigisaladusega seonduva teadmisvajaduse puudumise tõttu ei kaasatud teda pärast koondamisteate üleandmist uutesse kriminaalasjadesse. Tehnilise toe pakkumisega tegeleva vanemuurija (tehniku) teenistusülesanded olid UOJT juhataja sõnul lisaks laiemad kui ühekordsete korralduste täitmine, sest nad tegelesid vabamal perioodil nt planeerimisega, seadistamisega ja testimisega. Seega oli tööaja efektiivne kasutus seotud mh ametniku enda initsiatiiviga. Kaebaja kaasatust (v.a uutesse töödesse) kinnitas samuti tehnikute tegevuse koordinaator U. Tõendatud ei ole, et pärast koondamisteate saamist oleks suhtumine kaebajasse märkimisväärselt muutunud või oleks teda kolleegidest eemale hoitud. Kaebaja tööruum pärast koondamisteate saamist ei muutunud, mistõttu ei ole tööruumile tehtud etteheited seostatavad koondamisega. Kinnitust ei leidnud väide, et tööruumi paigaldati kaebaja teadmata tema varjatud jälgimiseks kaamera. Vastustaja selgitas, et valvekaamera paigaldati MTA vara kaitseks ja turvalisuse tagamiseks juba enne kaebajale koondamisteate andmist ning kaebajat teavitati sellest allkirja vastu 26.10.
lg 1 p 4 tähenduses ei saa toimuda enne, kui on antud käskkiri, millega teenistuskohtade arvu vähendatakse. Koondamisest etteteatamise ajaks ei pea koondamise alus olema jõustunud, vaid oluline on koondamise õigusliku aluse olemasolu teenistusest vabastamise hetkel (vt Riigikohtu 30.10.2002 otsus nr 3-3-1-60-02, p 20). Puudub kahtlus, et 24.11.2021 seisuga oli koondamise vajadus UOJT-s selge. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. B.J palub 25.03.2023 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Kaebaja jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada. Kuna UOJT-s oli vakantne vanemuurija ametikoht, ei olnud kaebaja ametikoha
lg 1 p 2 alusel koondamine lubatud, sest puudus koondamissituatsioon (vt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-42-10, p 14). Vaba ametikoha olemasolul ei saa pidada põhjendatuks täidetud ametikoha kaotamist. Halduskohus kohaldas
Otsusest ei nähtu, millise ametijuhendiga oli vakantne ametikoht seotud. UOJT-s oli kasutusel viis erinevat vanemuurija ametijuhendit ja talituse juhataja sai otsustada, millist ametijuhendit konkreetse vanemuurija ametikoha puhul rakendatakse. Seega ei saa väita, et 5
lg 5 eesmärk on jätta teenistusse kõige kvalifitseeritumad ametnikud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2019 otsus nr 3-17-164, p 14). Kuna nõuetekohast ametnike võrdlemist ei toimunud, siis ei ole tehtud valik sisuliselt kontrollitav ja kaebaja vabastamine õigusvastane. Isegi kui kaebaja ametikoha kaotamine oli võimalik ja lubatav, oleks kaebajale
lg 7 alusel tulnud pakkuda samas talituses vakantset ametikohta, mille teenistusülesanded vähemalt sarnanesid kaebaja senise ametikoha teenistusülesannetega. Kui vaba ametikohta soovivad mitu koondatavat, siis oli vastustaja kohustatud korraldama hindamise
Kaebaja õigusi on rikutud ka sellega, et talle ei pakutud autojuhi ametikohta või muid ametikohti, millele on kaebuses viidatud. Kui ametiasutuses leidub vaba ametikoht, siis tuleb seda ka pakkuda (vt Riigikohtu 25.01.2017 otsus nr 3-3-1-49-16, p 16). Koondamise õiguspärasuse hindamisel ei saa lähtuda ainult sellest, kas koondamine oli lubatav, vaid seda tuleb hinnata tervikuna. 7. Maksu- ja Tolliamet palub 24.04.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Tõendatud on, et MTA teenistuskohtade koosseisu vähendati alates 01.01.2022 oluliselt ja UOJT-s kaotati üks vanemuurija ametikoht. Koondatava ametikoha määrab kindlaks ametiasutus ja see otsustus ei ole vaidlustatav (vt Riigikohtu 19.12.2011 otsus nr 3-3-1-50-11, p 12).
-st ei tulene, et vakantse ametikoha olemasolul tuleb koondada just see ametikoht. Vastupidine järeldus piiraks põhjendamatult ametiasutuse autonoomiat. UOJT vanemuurijad ei täitnud kõik samasuguseid teenistusülesandeid, vaid kasutusel oli viis erinevat vanemuurija ametijuhendit (sh 2 tehnikut). MTA otsustas kahest tehnilise toe pakkumisele suunatud vanemuurija ametikohast koondada ühe ning seega esines koondamissituatsioon
Teenistusse jäämise eelisõiguse eesmärk on jätta teenistusse kõige kvalifitseeritumad ametnikud, kuid halduskohus märkis õigesti, et selline valik ei pea olema 6
lg 5 alusel korraldatud ametnike võrdluse tulemusel eelistati kaebajale teist ametnikku. Võrdlusele viidatud nii koondamisteates kui ka vaidlustatud käskkirjas ning UOJT juhataja on esitanud selle kohta täiendavad selgitused.
ei näe võrdlemisele ette kindlat metoodikat ega vormi. Samuti ei tulene seadusest, milline kriteerium peaks olema määrav või millist kaalu peaksid eri näitajad otsustamisel omama ning mis tuleks kindlasti kirjalikult fikseerida. Tegemist on tavapärase kaalutlusotsusega, mis on mh suuresti hinnanguline ja raskesti formaliseeritav (vt Riigikohtu 19.12.2011 otsus nr 3-3-1-50-11, p 12). MTA on täinud
lg 5 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 nõuded mahus, mis võimaldab lugeda MTA 08.12.2021 käskkirja õiguspäraseks.
ei reguleeri seda, millal on
lg-s 7 toodud teise ametikoha pakkumise kohustus täidetud ning kas ja kuidas peaks vakantse ametikoha pakkumisel eelistama ühte koondamisele kuuluvat teenistujat teisele. Vaba UOJT vanemuurija ametikoha ametijuhend erines põhiosas kaebaja ametijuhendist, mistõttu ei pidanud seda kaebajale pakkuma ega teostama mh ametnike võrdlust
See ei oleks ka võimalik, sest kaebaja ja teine ametnik ei täitnud samu teenistusülesandeid. MTA oli pädev otsustama, kas ja millises järjekorras koondatavatele seda vaba ametikohta pakkuda. MTA ei pidanud kaebajale pakkuma ka teisi tema nimetatud ametikohti, sest kõigi nende ametikohtade eesmärgid ja ülesanded erinesid oluliselt kaebaja teenistusülesannetest ning kaebaja haridus ja töökogemus ei vastanud kõnealuste ametikohtade nõuetele. Autojuhi ametikoha kaebajale pakkumata jätmine ei anna alust lugeda koondamine õigusvastaseks.
lg-t 7 ei ole põhjust sisustada viisil, et koondatavale tuleb pakkuda iga ametikohta, mille nõuete lävendi koondatav isik ületab. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel (vt Riigikohtu 07.04.2005 otsus nr 3-3-1-5-05, p 15). Kaebaja oli vabast autojuhi ametikohast teadlik, kuid ei näidanud enne teenistusest vabastamist üles huvi asuda sellele ametikohale. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja koondamisel on järgitud
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 alusel ei eelda vältimatult, et selleks ajaks peab olema koondamise õiguslik alus (nt ametiasutuse ametikohtade koosseisu muudatus –
lg 1 p 2) juba kehtima hakanud, vaid oluline on koondamise õigusliku aluse olemasolu teenistusest vabastamise hetkel (nt Riigikohtu 30.10.2002 otsus nr 3-3-1-60-02, p 20; Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2013 otsus nr 3-22-728, p 12). Teatades koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ametnikule ette olukorras, kus koondamissituatsiooni esinemine pole veel lõplikult kindel, riskib ametiasutus sellega, et ametnik ei pruugi hiljem olla nõus loobuma tema koondamise tõttu teenistusest vabastamisest (
lg 1 alusel taotlenud tema teenistusest vabastamise kohta antud MTA 08.12.2021 käskkirja nr 0390-K (dtl 14) õigusvastaseks tunnistamist ja õigusvastase teenistusest vabastamise eest MTA-lt hüvitise väljamõistmist. Kaebaja avaldas ringkonnakohtu 18.09.2024 istungil, et taotleb hüvitist üksnes
lg-s 1 ettenähtud kolme kuu keskmise palga ulatuses ja ei nõua enam kuue kuu keskmise palga suurust hüvitist (mh
Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus kaebaja esimese astme kohtus esitatud argumente seoses võrdse kohtlemise põhimõtte väidetava rikkumisega (vt halduskohtu otsuse p 8.2), vaid keskendub asja lahendamisel üksnes järgmistele küsimustele: 1) kas MTA uurimisosakonna jälitustalituses esines koondamissituatsioon (
lg 1 p 2); 2) kas ametnike võrdlus toimus nõuetekohaselt (
lg 5); 3) kas kaebajale oleks tulnud enne teenistusest vabastamist pakkuda teisi vakantseid ametikohti (
12. Vaidlust ei ole selles, et MTA peadirektori 30.11.2021 käskkirjaga nr 0099-P (dtl 29– 37) vähendati alates 01.01.2022 teenistuskohtade koosseisu kokku 68 teenistuskoha võrra (dtl 72–73) ning sealhulgas vähenes MTA uurimisosakonna jälitustalituse koosseis ühe vanemuurija ametikoha võrra (vrd MTA peadirektori 24.09.2020 käskkirjaga nr 0065-P kehtestatud MTA teenistuskohtade koosseis alates 01.10.2020 – dtl 19–27). Samuti puudub vaidlus, et kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja andmise aja (08.12.2021) seisuga oli MTA uurimisosakonna jälitustalituses kaks vakantset ametikohta – juhtivuurija ja vanemuurija (dtl 16). Kaebaja leiab, et sellises olukorras ei saanud
lg 1 p-s 2 märgitud koondamissituatsiooni esineda, sest kaotada tulnuks vaba vanemuurija ametikoht. Sellega ei saa nõustuda. Ühesugused ametikoha nimetused ei pruugi tähendada samasuguseid või sarnaseid teenistusülesandeid (nt Riigikohtu 19.12.2011 otsus nr 3-3-1-50-11, p 12). Konkreetse ametikoha sisustab eeskätt ametijuhend (
lg 5, § 52 lg 1) ning halduskohus selgitas õigesti, et „ametniku ametikohana“
lg 1 p 2 tähenduses tuleb käsitada kindla ametijuhendiga seotud ametikohta (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2019 otsus nr 3-17-164, p 15). Seda järeldust toetavad mh
lg 1 p 3 ja lg 2 p 1, mis näevad ette ametniku vabastamise koondamise tõttu, kui ametnik ei nõustu ametijuhendi muutmisega. Samuti viitavad
lg-d 5 ja 7, et koondamise kontekstis omavad eelkõige tähtsust ametikohtadel täidetavad teenistusülesanded, mitte aga ametikohtade nimetused. Kaebaja viidatud Riigikohtu 21.06.2010 otsusest nr 3-3-1-42-10 (p 14) ei tulene vastupidist, sest sellest ei nähtu, et maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabid oleksid täitnud erinevaid teenistusülesandeid või ametikohtade eesmärk või ametikohtade täitjatele esitatavad nõuded olnuks lahknevad. 13. Vaatamata asjaolule, et UOJT vanemuurijatel oli sama ametinimetus, ei täitnud nad kõik samu teenistusülesandeid ning ametikohtade eesmärk ja kvalifikatsiooninõuded olid erinevad. Vastustaja on tõendanud, et UOJT-s oli kasutusel viis erinevat vanemuurija ametijuhendit (vt MTA 07.03.2022 vastuse lisad 2–6 – dtl 74–84). Kolme ametijuhendi puhul oli ametikoha põhieesmärgiks jälitustegevuse teostamine, sh oli üks ametijuhend üldisemat laadi (lisa 3) ning kahes nähti ette spetsiifilised lisaülesanded (nt kriminaalluure andmete analüüsimine – lisa 4 p 3.4; asendusrelvuri kohustuste täitmine – lisa 5 p 3.7). Kahes ametijuhendis („vanemuurija (IT)“ – lisa 2; „vanemuurija (tehnika)“ – lisa 6) on ametikoha eesmärgiks pakkuda tehnilist tuge talitusele ning teistele uurimisosakonna jälitusametnikele. Seejuures olid vanemuurija (IT) ülesanded vanemuurija (tehnika) omadest laiemad (nt lisa 2 p-d 3.4–3.5, 3.8) ja eritingimuseks juurdepääsuõigus täiesti salajase tasemega riigisaladusele. Kaebaja täitis vanemuurija (tehnika) ametiülesandeid (dtl 83–85) ja sama ametijuhend oli UOJT-s veel ühel vanemuurijal. Kaebaja võis küll vahel osaleda ka jälitustoimingutes (nt vahetu juhi ühekordse korralduse alusel – vt ametijuhendi p 3.8) või omada selleks vajalikku ettevalmistust, kuid jälitustoimingute tegemine ei kuulunud siiski tema ametikoha põhiülesannete hulka. 8
lg 5 näeb ette, et juhul, kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui eeltoodu alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu. 16. Kuna UOJT juhataja otsustas, et koondatakse üks vanemuurija / tehniku ametikohtadest ning asjaomase ametijuhendi kohaseid ülesandeid täitis kaks vanemuurijat (sh B.J), siis olid koondamissituatsioonis kaebaja (ametikoha ID 51034661) ja teine tehnik (ametikoha ID 51034666) ning nende isikute osas tuli korraldada
Vaidlust ei ole selles, et kaebajat ja teist tehnikut on enne kaebajale 24.11.2021 koondamisteate (dtl 117) esitamist võrreldud. Ametnike võrdlusele on viidatud koondamisteates ja võrdluse olemasolu kinnitab Q 23.11.2021 e-kiri koos manusega „Ametnike võrdlustabel JT“ (MTA 07.03.2022 vastuse lisa 8 – dtl 89–92). Küll aga on kaebaja seadnud kahtluse alla, kas kõnealune tabel kujutab endast
17. Q on 04.03.2022 selgituses märkinud, et võrdles kaebajat ja teist tehnikut
lg-s 5 ettenähtud kriteeriumite (haridus, töökogemus, teadmised ja oskused, väikelapsed) põhjal ning eelistas teist vanemuurijat eeskätt põhjusel, et tal olid paremad praktilised oskused nõrkvoolu seadmete ja süsteemide osas. Q 23.11.2021 koostatud ametnike võrdluses on kõiki eeltoodud kriteeriume kajastatud, kuigi üsna napisõnaliselt. Kõnealune tabel ei anna siiski ülevaadet ametnike sisulisest võrdlemisest (sh puuduvad põhjendused, milliseid teadmisi, kogemusi või oskusi peetakse olulisemaks ning miks) ja puudub ka selgelt väljendatud eelistus. Samas on Q halduskohtu 31.01.2023 istungil tunnistajana täiendavalt selgitanud, miks ta pidas nõrkvoolu seadmete ja süsteemidega seotud praktilisi oskusi kõige olulisemaks ning miks jäi võrdlus väga üldsõnaliseks (st salastatuse tõttu ei olnud võimalik kajastada spetsiifilisi teenistusülesandeid). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eeltoodud võrdluses esitatud iseloomustavate andmete pinnalt on siiski arusaadav, et kaebajat hinnatakse madalamalt kui teist tehnikut ning viimase puhul on muu hulgas toodud positiivsena välja 9
lg 5 kohustab ametiasutust arvestama kogumis kõiki sätte esimeses lauses loetletud kriteeriume (ja kui nende põhjal eelistus ei selgu, siis ka sätte teises lauses märgitud asjaolusid), annab norm ametiasutusele seejuures siiski kaalutlusõiguse otsustada, milliseid neist kriteeriumitest pidada teenistusse jäämise eelisõiguse väljaselgitamise kontekstis olulisemateks ja milliseid vähem olulisteks. See ei nõua tingimata kindlate näitajate väljatoomist ja võrdlemist, vaid võib olla ka hinnanguline. Küll peab võrdlus olema objektiivne ja kontrollitav. Halduskohtul peab olema võimalik veenduda, et ametiasutus on kasutanud talle seaduses antud kaalutlusõigust nõuetekohaselt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2019 otsus nr 3-17-164, p-d 14 ja 16; 15.11.2018 otsus nr 3-18-161, p-d 9–10; 31.10.2014 otsus nr 3-13-2077, p-d 13–14). 18. Kuigi ametnike võrdlus oleks võinud olla märkimisväärselt üksikasjalikumalt n-ö lahti kirjutatud, on teenistusse jäetud tehniku peamine eelis (nõrkvoolutööde oskused) võrdlustabelis siiski kajastatud ning kaebaja poolt esile toodud näitajad, mis on jäetud võrdluses käsitlemata (jälitustegevuse kogemus, erikoolituste läbimine, keelteoskus) või millele ei ole suurt tähendust omistatud (teenistusstaaž), ei olnud Q kohtumenetluses antud selgitusi arvestades nii olulised, et saaks järeldada kaalutlusvea esinemist. Kuna tehniku ametiülesanded ei nõudnud ametijuhendi järgi jälitustoimingute teostamist, vaid jälitusametnikele tehnilise toe pakkumist (sh seadmete korrashoiu tagamine), siis ei olnudki valiku tegemisel põhjust analüüsida isikute võimekust teha jälitustoiminguid, vaid põhjendatud oli keskenduda just tehnilistele oskustele. Ehkki nõrkvoolutööde oskusi või kogemust ei olnud ametijuhendis kvalifikatsiooninõudena sätestatud, puudub mõistlik kahtlus, et nõrkvoolu seadmete ja süsteemidega (nt videosüsteemid, valve- ja läbipääsusüsteemid, arvuti- ja sidevõrgud) seotud praktilised oskused (nt hooldamine ja remont) aitavad tõhusamalt saavutada ametikoha eesmärke (st pakkuda igakülgset tehnilist tuge). Kaebaja poolt läbitud koolitused (nt mehitamata lennumasinate operaatori koolitus – dtl 141; kõrgustes töötamise koolitus – dtl 142) võisid kahtlemata samuti olla teenistusülesannete täitmiseks vajalikud, kuid ka neid ei olnud ametijuhendis kvalifikatsiooninõuetena sätestatud ning pole põhjust pidada neid ilmselgelt olulisemateks oskusteks. Näiteks kõrgustes töötamise koolituse läbimise tunnistusele on märgitud, et tegemist oli üksnes kolmepäevase kursusega. 19.
lg 7 näeb ette, et enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. Sätte eesmärk on vältida ametniku teenistusest vabastamist ametnikule sobiva teise vaba ametikoha pakkumise teel. Kui ametiasutuses leidub vabu ametikohti, kuid ametiasutus ei pea neid isiku jaoks sobivateks, peab ta isiku taotlusel esitama vabade ametikohtade loetelu. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine on ametiasutuse kohustus, ei välista see isiku enda aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel (nt Riigikohtu 27.03.2018 otsus nr 3-16-340, p-d 13–14). 20. Vaidlust ei ole selles, et MTA-s oli kaebaja teenistusest vabastamise aja seisuga mitmeid täitmata ametikohti (dtl 38–41), kuid koondamisteate järgi ei olnud MTA-l pakkuda kaebajale tema senisele ametikohale sarnaste teenistusülesannetega teist ametikohta. Samas selgitati, et vakantsetest ametikohtadest info saamiseks on võimalik pöörduda personalispetsialisti poole ja aktiivsed töökuulutused on leitavad MTA siseveebist. Halduskohtu istungil esitatud selgituste pinnalt saab järeldada, et kaebaja on vakantsete ametikohtade kohta uurinud ja temale on nende kohta ka teavet antud (sh oli kaebaja teadlik haldusosakonna autojuhi vabast ametikohast), kuid puuduvad andmed, et kaebaja oleks selgelt taotlenud enda
lg 7 järgi kohustust pakkuda ka teisele koondatavale ametnikule, kuid temale seda ikkagi pakuti, ei tulene sellest kaebajale täiendavat õigust, et sama ametikohta tulnuks pakkuda ka temale.
lg 7 on sõnastatud kumulatiivselt ning sellest sättest ei tule ametiasutusele kohustust pakkuda koondatavale ametnikule selliseid ametikohti, mille täitmiseks võivad isikul olla küll vajalikud teadmised, kogemused ja oskused, kuid mille teenistusülesanded ei ole varasema ametikohaga sarnased. Selliste muude ametikohtade pakkumine, kui ametnik ise selleks soovi ei avalda, on otstarbekusotsus. Kuivõrd kaebaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud sisulisi vastuväiteid halduskohtu järeldusele, et kaebaja haridus ja töökogemus ei vastanud MTA uurimisosakonna juhtivuurija, vanemuurija ja vaneminspektori, teabeosakonna peaspetsialisti ning tolliosakonna tolliinspektori ametikohtade nõuetele, samuti olid kõigi nende ametikohtade teenistusülesanded oluliselt erinevad jälitustalituse tehniku teenistusülesannetest, siis ei pea ringkonnakohus selles osas vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata.
nõudeid), siis ei ole
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.