Obsah (6)

§ 2§ 449§ 124§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2023.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-6911 Tsiviilasi K.I hagi notar G.R vas

) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise 3 tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja on esitanud vaheotsuse tegemise taotluse aegumise kohaldamise kohta. Hageja nõustus, et mõistlik on vaheotsuse tegemine /tl 63-66, 94/. 12. Kohus saab vaheotsuse aegumise kohaldamise kohta teha ainult juhul, kui pool on vaheotsuse tegemist taotlenud. Vaheotsuse tegemine on kohtu diskretsiooniotsus.

§ 2

järgi tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus nõustub kostjaga, et kahju nõude põhjendatuse hindamine käesolevas menetluses on seotud menetluskuludega, mis on eeldatavalt tavapärasemast suuremad, kuna hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on sündmused toimunud juba ca üheksa aastat enne hagi esitamist. Seega on mõistlik aegumise taotlus lahendada vaheotsusega ning kohtu hinnangu ei ole alust arvata, et vaheotsuse tegemine võiks mõjutada tsiviilasja õiget lahendamist. 13. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Riigikohus lahendi 2-16-9803 punktis 13.1. on märkinud, et aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe, mis on

§ 449

lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude aegumise üle otsustamisel (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 14). Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et vaheotsuse tegemine on kohtu õigus, mitte kohustus, st tegemist on diskretsiooniotsusega.
3. Hageja on kohtule esitanud notari vastu kahju hüvitamise nõude summas 89 550,99 eurot. Hagi alusena on hageja esile toonud, et notar G.R poolt on 15.10.2013.a. koostatud ja tõestatud osaühingu osa müügileping, mille p 2.2.
4. on tühine, kuna nimetatud lepingu punktis ei olnud sätestatud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Tühisest tehingust ei tekkinud käendajale A.E’le kohustusi. Hageja pidi ise käendajana täitma liisingulepingutest tulenevad kohustused summas 89 550,99 eurot, mis on hageja kahjuks. Tegemist on notari veaga, mille eest notar vastutab NotS § 14 lg 1 järgi. Kui notar on ametikohustusi süüliselt rikkunud, siis vastutab ta tekkinud kahju eest. Hageja hinnangul on notar 15.10.2013 osa müügilepingut koostades ja tõestades rikkunud oma ametikohustusi süüliselt.
5. Hageja seisukohtadest tuleneb, et esitatud on kahju hüvitamise nõue. Kostja esialgses vastuses hagile on seisukohal, et täitmata on kahju hüvitamise nõude eeldused. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt on tegemist kahju hüvitamise nõudega, mis on kvalifitseeritav NotS § 14 lg 1 järgi, mille kohaselt notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest.
6. NotS § 14 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates. 4 Pooled vaidlevad millal hakkas kulgema nõude aegumistähtaeg. Kostja viitab Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-15-16257, kus oli analoogne vaidlus ja kohus oli seisukohal, et aegumist tuleb arvestada alates ajast, kui hageja sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust.
7. Kohus leiab, et nimetatud põhimõte kuulub kohaldamisele ka käesolevas vaidluses ning selle põhimõtte sätestab NotS § 14 lg 3, mis oma sisult sarnaneb TsÜS § 150 lõikega
9. Osaühingu osa müügileping on koostatud ja tõestatud 15.10.2013.a. Müüjaks on hageja K.I ja tema xxx E.I. Ostjaks on M M OÜ, keda esindas juhatuse liige A.E. Lepingu p 1.
10. järgi on lepingu esemeks G OÜ 31 000 euro suuruse nimiväärtusega osa. Lepingu p 2.2.
11. kohaselt ostja esindaja kinnitas, et tema kui ühingu juhatuse liige kohustub enda nimele ümber vormistama kõik käendused, mis on seotud ühingu tegevusest tulenevate liisinglepingutega hiljemalt 15.02.2013.a /tl 5-12/. Lepingu p 2.2.
12. ei muutunud tühiseks seoses Riigikohtu 08.05.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-8219 /tl 13/. Lepingu säte oli tühine algusest peale, millele viitab Tallinna Ringkonnakohus kohtuotsuses
13. veebruarist 2019 /tl 26-33/.
14. Tsiviilasjas nr 2-16-8219 esitas hageja 24.05.2016.a. Harju Maakohtule hagi G OÜ ja A.E vastu 89 550,99 euro nõudes /tl 76-81/. A.E esitas kostja kirjaliku vastuse 13.06.
15. Kostja kirjaliku vastuse p 2.
16. tugineb kostja asjaolule, et notariaalse lepingu p 2.2.
17. on tühine, kuna kokku ei ole lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas vastavalt VÕS § 143 lg 2 /tl 82-89/. Eeltoodud tõenditest tuleneb, et hagejale olid hiljemalt juunis 2016 teada asjaolud, et notari poolt tõestatud tehingu p 2.2.
18. on tühine. Hagejale oli kahju suurus teada hiljemalt 24.05.2016, kui ta esitas hagi tsiviilasjas 2-16-8219 ning asjaolu, et tegemist on tühise sättega tehingus hiljemalt juunis 2016.a. Kohtupraktika kohaselt (tsiviilasi nr 2-15-16257) lõpliku õigusliku hinnangu jõustumine ühele või teisele asjaolule, ei anna alust hakata lugema aegumistähtaja kulgemist alates kohtulahendi jõustumisest. Lähtuda tuleb teadasaamisest, millele üheselt viitab ka NotS § 14 lg
19. Kui hageja sai teada, et A.E tugineb asjaolule, et notariaalselt tõestatud lepingu säte on tühine, siis alates sellest ajast oli hagejal võimalik NotS § 14 lg-s 1 nimetatud tähtajal esitada hagi notari vastu. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid faktilisele asjaolule, et kostja vastuväidetest selles osas, et kostja tugineb lepingu sätte tühisusele, sai hageja teada 13.06.2016.a.
20. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja nõue notar G.R vastu on aegunud. Aegumistähtaeg hakkas kulgema TsÜS § 135 lg 1 järgi hiljemalt 14.06.2016 ja lõppes NotS § 14 lg 1 ja TsÜS § 135 lg 2, § 136 lg 2 kohaselt 14.06.2019.a. Hagi on kohtule esitatud 09.05.2022.a. 21.

§ 449

lg 3 sätestab, et kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Riigikohus lahendis 3-2-1-92-02 punktis 19 selgitab, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks 5 aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Seega ei analüüsi kohus hageja ja kostja muid väiteid ja vastuväiteid. Kohus jätab hagi rahuldamata. 22. Hagihinnaks on 89 550,99 eurot

§ 124lg 1 alusel.

23.

§ 173

lg 1 alusel määrab kohus kindlaks kohtuotsuses menetluskulude jaotuse.

§ 162

lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, kuna otsus on tehtud tema kahjuks. 24. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks

§ 177lg 1 p 2 alusel pärast kohtulahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6