2-24-3960/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-3960 Tsiviilasi K.S. hagi J.S.-i vastu abielu lahutamiseks. Hageja: K.S. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, xxxxx XXX, epost: XXX). Kostja: J.S. (isikukood: XXX, elukoht:xxxxxx, xxxxx küla, xxxxxxxxxx vald, xxxxx XXX, e-post:). Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoober
4. a. Protokollija istungisekretär Krisli Koženkova RESOLUTSIOON
5. Lahutada K.S. ja J.S.-i abielu, mis on sõlmitud x a Tartu Maavalitsuses.
6. Taastada K.S. abielueelne perekonnanimi „P.“
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast kohtuotsuse jõustumist kohtute infosüsteemi kaudu kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA KOHTU SEISUKOHT 1
8. Poolte abielu sõlmiti . a Tartu Maavalitsuses. Poolte abielust on sündinud kaks last. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted ja kooselu kostjaga on lõppenud
9. aasta septembris.
10. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
11. Hageja on kohtus kinnitanud, et ta soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga on lõplikult lõppenud, varalisi nõudmisi tal abikaasa vastu ei ole. Kostja avaldas kohtule, et ta on abielu lahutamisega nõus, varalisi nõudmisi tal abikaasa vastu ei ole. Kohus, arvestades hageja tahet ning asjaolu, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning pooltele antud leppimisaeg pooli ei lepitanud, siis on antud juhul põhjendatud poolte abielu lahutada.
12. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. K.S. soovib abielu lahutamisel tagasi võtta oma abielueelse nime, seega tuleb taastada K.S. varem kantud perekonnanimi ja lugeda K.S. perekonnanimeks peale abielulahutust „P“. MENETLUSKULUDE JAOTUS
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 2