Obsah (4)
§ 40§ 331§ 33§ 15KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2903 Haldusasi Kaitseressursside Ameti taotlus peatada Xi m
) § 15 lg 3 kohaselt 27.04.2024 Eesti teabevärava teenuse kaudu.
- Puudutatud isik ei ilmunud 18.06.2024 terviseseisundi hindamisele ega esitanud mitteilmumise kohta mõjuvaid põhjendusi.
- KRA esitas Tallinna Halduskohtusse 21.10.2024 taotluse loa saamiseks peatada Xi juhtimisõigus kuni KRA arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.
- Kohus tegi Xile 22.10.2024 kohtunõude, milles andis puudutatud isikule võimaluse KRA taotluse osas arvamust avaldada. Puudutatud isik vastas kohtunõudele 28.10.2024 ja esitas erinevad põhjendused, miks ta terviseseisundi hindamisel osaleda ei saanud.
- Puudutatud isik oli 02.07.2024 ettekirjutusega nr 11-12.1/2024/3137 uuesti kutsutud terviseseisundi hindamisele 29.10.
- Tallinna Halduskohus tegi 01.11.2024 KRAle kohtunõude. KRA materjalidest nähtuvalt oli X kutsutud terviseseisundi hindamisele 29.10.
- Kuna nimetatud kuupäev on läbi, tuli KRAl kohut teavitada, kas X käis tervisesesundi hindamisel või mitte. Nii KRA kui X teavitasid kohut, et X ei ilmunud 29.10.2024 toimunud terviseseisundi hindamisele.
- Kohtule arusaadavalt on kõik eelnimetatud ettekirjutused ja hoiatused (v.a. 07.03.2019 tehtud ettekirjutus nr 11-12.1/961, mis toimetati kätte kohtule arusaadavalt menetlusdokumendi postkasti panekuga ja Ametlikes Teadaannetes avaldamisega) tehtud puudutatud isikule teatavaks Eesti teabevärava teenuse kaudu. 2
(6)MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 13. KRA põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. X on eiranud terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustust juba 10-l korral. Arvestades asjaolu, et X pole jätkuvalt ilmunud terviseseisundi hindamisele ning ei ole vabatahtlikult täies ulatuses ühtegi sunniraha tasunud, saab teha järelduse, et sunnirahade määramine ei ole täitnud ega täida ka tõenäoliselt tulevikus oma eesmärki mõjutamaks isikut täitma temale pandud kohustust. Varasematest terviseseisundi hindamisele mitteilmumistest nähtub, et puudutatud isik on järjekindlalt rikkunud
-ist tulenevat kohustust. Kuigi puudutatud isikule on korduvalt kohustuse eiramise eest tehtud ettekirjutusi ja rakendatud üha suurenevates summades sunnirahasid, ei ole antud haldussunni meede mõjutanud puudutatud isikut täitma ettekirjutuses sätestatud kohustust. Puudutatud isik ei ole kordagi esitanud mõjuvat põhjendust terviseseisundi hindamisele mitteilmumise kohta. Puudutatud isikul on olnud põhimõtteliselt võimalus valida, kas läbida terviseseisundi hindamine või tasuda korduvalt sunniraha ning riskida juhtimisõiguse peatamisega. Puudutatud isik on oma valiku tagajärgedest teadlik. Põhiseaduse § 124 sätestab, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alusel ja korras. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse alustalasid ja väga tähtis kodanikukohustus, mida peavad läbima kõik kutsutud kutsealused, mistõttu ei saa olla nimetatud kohustuse olemasolu ühegi Eesti Vabariigi meessoost kodaniku jaoks üllatav. Ajateenistuse asumise eelduseks on läbida KRA terviseseisundi hindamine, mille käigus kontrollitakse kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Ilma terviseseisundi hindamist läbimata ei ole võimalik kutsealust kutsuda ajateenistusse. Seega on kohustuslik, et puudutatud isik läbiks KRA terviseseisundi hindamise, selgitamaks välja isiku vastavuse või mittevastavuse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Puudutatud isiku juhtimisõiguse piiramise eesmärk ei ole isiku karistamine, vaid tegemist on täiendava haldusmeetmega suunata puudutatud isik täitma
§ 40lg 1 p-s 5 sätestatud terviseseisundi hindamise kohustust.
Tulenevalt eeltoodust on taotleja seisukohal, et
§ 331
lg 5 p-s 2 sätestatud juhtimisõiguse piiramine puudutatud isiku osas on proportsionaalne ning vajalik meede, sest sunnirahade rakendamine ei ole olnud piisavalt tõhus ja ei ole täitnud siiani oma eesmärki.
- Xi põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. X töötab Rootsis ja seetõttu pole enamus aegadel klappinud arstliku komisjoni ajad. X on hetkel ka pankrotis ja peab tööl käima, et maksta oma võlgasi ja saada elu joone peale. Oma töös vajab juhilube ja ei pea õigeks meetmeks neid ära võtta kuna sellega kannataks tööl jätkamine. KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. HKMS § 264 lg 4 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 1 sätestab, et lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi 3
(6)põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. HKMS § 2 lg 6 sätestab, et kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. 16. KRA taotleb Xi mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist kaitseväeteenistuse seaduse (
) § 331 lg 5 p 2 alusel kuni KRA arstliku komisjoni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et KRA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
§ 331
lg 1 kohaselt, kui kutsealune eirab korduvalt KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, hoiatab KRA kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse
§ 33
1 lõikes 5 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda. Hoiatus kehtib alates kättetoimetamisest (
§ 331
lg 3).
§ 331
lg 5 kohaselt, kui kutsealune jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, võib KRA taotleda halduskohtult luba mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks.
§ 33
1 lg 6 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses: 1) põhjendus, miks KRA peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid
§ 331
lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuv teave. KRA loataotlus vastab nõuetele. Loataotlusele esitatud materjalidest nähtuvalt esineb olukord, kus kutsealune on korduvalt eiranud KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust, KRA on puudutatud isikut nõuetekohaselt hoiatanud kohustuse täitmata jätmise tagajärgedest ning KRA valitud kohustuse täitmise tagamise meede on sobiv ja selle kohaldamine proportsionaalne. KRA esitatud taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikut kutsutud KRA arstliku komisjoni ette korduvalt ‒ puudutatud isik on eiranud arstlikku komisjoni ilmumist juba vähemalt kuuel korral. Puudutatud isik ettekirjutusi täitnud ei ole. Isiku suhtes rakendati viiel korral sunniraha, kohtule arusaadavalt on puudutatud isik kahel korral sunniraha tasunud. Sunniraha ei pannud puudutatud isikut kohustust täitma. 17. Ettekirjutused on nõuetekohaselt kätte toimetatud.
§ 15
lg 1 sätestab, et kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Kui dokument toimetatakse
§ 15lg 1 ja lg 3 kohaselt kätte, loetakse dokument formaalselt kättetoimetatuks.
Täiendavalt sätestab
§ 15
lg 2, et lisaks
§ 15
lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil. Taotluses esitatud materjalide kohaselt on nii ettekirjutused kui hoiatus (v.a. . 07.03.2019 tehtud ettekirjutus nr 11-12.1/961, mis toimetati kätte kohtule arusaadavalt
§ 15
lg 2 kohaselt menetlusdokumendi postkasti panekuga ja Ametlikes Teadaannetes avaldamisega) puudutatud isikule läbi teabevärava teenuse kätte toimetatud. Isegi kui hinnata, kas üldjuhul ja fiktiivselt (
§ 15
toodud kättetoimetamise puhul on tegemist õiguslikufiktsiooniga) kättetoimetamine on piisavaks meetmeks, tuleb arvestada, et puudutatud isik oli tasunud kahe ettekirjutuse täitmata jätmise alusel määratud sunniraha ja seega pidi puudutatud isik olema teadlik, et KRA puudutatud isikut arstlikku terviseseisundi hindamisele kutsub. Kutsealune 4
(6)peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega. Ühtlasi peab asjaolu, et kutsealusteks on kõik 17—27-aastased Eesti kodanikest mehed, olema üldteada, nagu ka see, et kutsealuse staatusega kaasneb üldjuhul ajateenistuse läbimise kohustus. Igal kutsealusel on kohustus teha endale selgeks, mida ta peab oma riigikaitsekohustuse täitmiseks tegema ja mil viisil pädevad asutused tema poole vajadusel pöörduvad, samuti korraldama oma elu selliselt, et ta oleks neile asutustele kättesaadav (Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 otsus haldusasjas nr. 3-23-69 p 11). Eeltoodu kohaselt tuleb lugeda, et taotluse aluseks olevad ettekirjutused ja hoiatus on puudutatud isikule kätte toimetatud. Kohus edastas puudutatud isiku rahvastikuregistri järgsele e- posti aadressile 22.10.2024 kohtunõude, andes puudutatud isikule võimaluse KRA taotlusele arvamust avaldada. Puudutatud isik vastas kohtunõudele 28.10.2024. 18. Kohus nõustub KRA-ga, et puudutatud isik on eiranud korduvalt KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust. Varasematest terviseseisundi hindamisele mitteilmumistest nähtub, et puudutatud isik on järjekindlalt rikkunud
-st tulenevalt kohustust. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse alustalasid ja väga tähtis kodanikukohustus, mida peavad läbima kõik kutsutud kutsealused, mistõttu ei saa olla nimetatud kohustuse olemasolu ühegi Eesti Vabariigi meessoost kodaniku jaoks üllatav. Ajateenistuse asumise eelduseks on läbida KRA terviseseisundi hindamine, mille käigus kontrollitakse kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.
- Olukorras, kus sunniraha korduv rakendamine ei ole tulemust toonud, saab lugeda põhjendatuks valida mõni teine meede, mis on eelduslikult mõjusam. Isikul on olnud võimalik juhtimisõiguse peatamist vältida, ilmudes KRA arstliku komisjoni ette ning täites temale seadusest tuleneva kohustuse. Puudutatud isiku 28.10.2024 esitatud vastulauses toodud põhjendused terviseseisundi hindamisele mitteilmumist ei vabanda. Asjaolu, et puudutatud isik töötab Rootsis, teda kohustusest ei vabasta. Puudutatud isikule tehti viimane ettekirjutus 02.07.2024, millega kutsuti teda 29.10.2024 toimuvale terviseseisundi hindamisele. Kohus tegi 22.10.2024 ka puudutatud isikule kohtunõude, teavitades ühtlasi KRA loataotlusest. Puudutatud isikul oli võimalus 29.10.2024 toimuvale hindamisele tulla. Rootsiga on Eestil tihe transpordiühendus ja puudutatud isikul oli eeldatavalt võimalik oma elu korraldada nii, et tulla terviseseisundi hindamisele. Puudutatud isik ei ole oma 28.10.2024 esitatud avalduses avaldanud ka valmidust järgmisele hindamisele tulla. KRA on puudutatud isikut viimaste aastate jooksul kutsunud terviseseisundi hindamisele korduvalt. Kohtule ei ole usutav, et puudutatud isikul polnud võimalik ühelgi etteantud kuupäeval hindamisele ilmuda. Isegi kui hinnata, et puudutatud isikul ei olnud võimalik eelnimetatud kuupäevadel terviseseisundi hindamisele ilmuda, oli puudutatud isikul võimalus ise KRAga ühendust võtta ja KRAle erinevaid temale sobivaid aegu pakkuda. Puudutatud isik ei ole üles näidanud valmisolekut terviseseisundi hindamisel osaleda. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et puudutatud isik on pigem teadlikult terviseseisundi hindamisel osalemisest hoidunud, mistõttu juhiloa kehtivuse peatamine on vajalik meede isiku suunamiseks terviseseisundi hindamisel osalema.
- Kohus möönab, et juhtimisõiguse peatamine on võrdlemisi intensiivne piirang, millel võib sõltuvalt puudutatud isiku elu- ja töökorraldusest olla tema jaoks suur mõju. Sellises olukorras peab kohus põhjendatuks anda KRAle luba puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni ja mitte kauemaks. Puudutatud isikul on eeldatavalt võimalik KRAga kokku leppida, et järgmine hindamine toimuks võimalikult varakult. 5
(6)21. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et
§ 33
1 lg 5 p 2 sätestatud juhtimisõiguse piiramine puudutatud isiku osas on proportsionaalne ning vajalik meede. 22. Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus KRA taotluse ja annab loa Xi mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks.
§ 331lg 9 tulenevalt kehtib kohtu antud luba kuni kohustuse täitmiseni.
23. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele ning
§ 33
1 lg 8 alusel Transpordiametile, kelle pädevuses on mootorsõiduki juhtimise õiguse loa andmine, sellise õiguse peatamine ja õiguse andmisest keeldumine. 24.
§ 331
lg 9 tulenevalt on KRA-l kohustus viivitamata teavitada Transpordiametit, kui langeb ära alus Xi mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. 25. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale, s.o KRA-le. Määruse jõustumine ei takista selle edasikaebamist. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 6
(6)