Obsah (6)

§ 637§ 633§ 405§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 13. november 2024 Tsiviilasja number 2-23-149595 Tsiviil

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ("kustutada") ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja palub teha uus otsus või saata asi maakohtule tagasi. Kostja vaidlustab 88,32% põhivõlast. Kostja hinnangul peavad viivise summa ja menetluskulud muutuma. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega (
2. augustil 2024) taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuid märkis
3. septembri
4. a menetlusdokumendis, et ta ei soovi enam riigi õigusabi. Samas soovib kostja menetlusabi, s.o et ta saaks tasuda apellatsioonkaebuse eest riigilõivu osamaksetena. 3 Kaebuse kohaselt ütles hageja esindaja istungil, et kostja ei saanud
5. aastal hageja teenuseid kasutada. Hageja ei saanud tõendada, et kostja tagastas seadmed augustis. Kostja ei hakka selles osas vaidlema. Hageja vähendas arve summasid alates arvest A-
6. See tõendab, et kostja tagastas mõned seadmed varem kui
7. a augustis. Hageja ei tõendanud vastupidist. Vähemalt osa hageja nõudest on aegunud. Arvetest, mis olid koostatud kuni
8. jaanuarini 2020, tulenevad nõuded on aegunud. Muud arved on kokku 322 eurot 53 senti. Sellele lisandub arvest TA-123331 tulenev summa 24 eurot 88 senti. Kostja ei tea, kust viimati nimetatud summa tuleneb. Kostja on hagejale tasunud 230 eurot 9 senti. Hagejal oli lepingu alusel juhul, kui klient jäi võlgu, kohustus piirata kliendile teenuse osutamist. Arvetel nr A37266024, A-37474445, A-37682379 märgitud summad on seetõttu valed. Kui nendele arvetele märkida õige summa, s.o 7 eurot 12 senti, on arvete summa kokku 284 eurot 1 sent. Sellele lisandub arvest TA-123331 tulenev 24 eurot 88 senti, mille päritolu kostja ei tea. Arvestades kostja tasutud 230 eurot 9 senti, saab võlgnevus olla üksnes 78 eurot 80 senti. Lisaks peab viiviste summa vähenema. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637lg 2 ja 21 alusel keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada.

7. Kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel (

§ 637lg 2).

Ringkonnakohus selgitas

1. augusti
2. a määruses kostjale, et kostja peab apellatsioonkaebuses muuhulgas märkima, millises ulatuses kostja maakohtu otsust vaidlustab ja missugust ringkonnakohtu lahendit kostja soovib (

§ 633lg 2 p 2).

Kostja palub kaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja ei märgi apellatsioonkaebuses, mis ulatuses ta maakohtu otsust vaidlustab ja missugust uut ringkonnakohtu otsust ta soovib. Kostja märgib ringkonnakohtule esitatud menetlusabi taotluses, et ta vaidlustab 88,32% põhivõlast. Kostja apellatsioonkaebusest ega menetlusabitaotlusest ei ole aga aru saada, kust märgitud protsent tuleneb. Kostja apellatsioonkaebusest võiks aru saada, et kostja on nõus maksma põhivõlast 78 eurot 80 senti (308,89 – 230,09). See moodustab põhivõlast aga üksnes 28% (78,8 ÷ 281,51 × 100). Sellest tulenevalt oleks põhinõude vaidlustamise ulatus 72% (100 – 28). Kuna kostja ei esitanud apellatsioonkaebuses selget taotlust, keeldub ringkonnakohus

§ 637lg 2 alusel kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

8. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kostja oleks esitanud apellatsioonkaebuses selge taotluse, ei oleks kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ikkagi alust. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja nõude hind ei ületa

§ 405lõikes 1 sätestatud piirmäärasid.

Tegemist on seega lihtmenetluse asjaga. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluse asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud.

§ 637

lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud 4 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud

§ 637

lg 2 1 mõttes luba maakohtu otsuse edasikaebamiseks (vt RKTKm 1.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada lahendit. Muu hulgas on õige ja põhjendatud maakohtu järeldus, et hageja nõue ei ole aegunud. Üksnes asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes ka

§ 637lg 2 1 alusel kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

9. Ringkonnakohus ei toimeta

§ 638lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust hagejale kätte.

Kaebus tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

See tähendab, et käesoleva määruse jõustumisega jõustub ka maakohtu otsus.

1. Kostja esitas ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse, kuid ei kõrvaldanud selle puudusi ja märkis, et ta ei soovi enam riigi õigusabi. Riigi õigusabi andmise saab otsustada üksnes isiku taotluse alusel (riigi õigusabi seaduse § 9 lg 1). Kuna kostja ei soovi enam riigi õigusabi, puudub vajadus esitatud taotluse lahendamiseks. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata, ei ole kostja kohustatud tasuma selle eest riigilõivu. Seetõttu ei ole vajalik otsustada menetlusabi andmist riigilõivu tasumiseks.
2. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 alusel kostja kanda.

Hagejal ei ole apellatsioonimenetluse praeguses etapis tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kuna apellatsioonkaebus jäi menetlusse võtmata, on kostjal õigus taotleda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (

§ 150lg 1 p 2).

Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida pangakonto number, millele soovitakse riigilõivu tagastamist, ja pangakonto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt) 5