Obsah (7)

§ 663§ 667§ 599§ 659§ 172§ 150§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Kersti KerstnaVaks Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-9354 Tsiviilasi Dmit

) § 317 lg 1 alusel.

1. aprilli 2024 määruse resolutsioon avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded
2. mail 2024 (teadaanded nr 2259578, 2259579 ja 2259580). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 2
3. Avaldaja I ja avaldaja III esitasid
4. juunil 2024 notar Ülle Mesi vahendusel maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt on avaldaja I esindaja Jelena Lapina Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitanud nõutavas vormis kõik tema esindusõigust tõendavad dokumendid ja nõue täiendavate dokumentide esitamiseks ei ole põhjendatud. Kinnistamisavaldusele on lisatud Jõhvi notar Ülle Mesi poolt kinnitatud digitaalne ärakiri
5. jaanuaril 2024 Türgi Büyükçekmece linna
6. notariaalkontori notar Mehmet Acar tõestatud (registreeritud registri nr XXXXXXX all) türgikeelsest volikirja originaalist ja selle külge köidetud notariaalselt kinnitatud tõlkest türgi keelest vene keelde. Tõlke (tõlgi allkirja õigsuse) türgi keelest vene keelde on kinnitanud Läti Vabariigi vandenotar Agnene Stalberte-Švarca, registreeritud notari ametitegevuse raamatu numbri 3212 all. Vandetõlgi seaduse (VTS) § 7 lg 2 kohaselt võib tõlke teha välisriigi pädev ametiisik ning Eestis kehtiv vandetõlgi ainupädevus välisriigis tehtud tõlgetele ei laiene. Seega juhul, kui tõlke on kinnitanud välisriigis vastavat pädevust omav ametiisik (sh tõlkija allkirja kinnitanud notar), siis see on samuti aktsepteeritav võrdväärsena Eesti vandetõlgi kinnitatud tõlkega. VTS § 7 lg 2 ütleb, et VTS § 7 lg 1 ei kohaldata, kui nimetatud tõlke on teinud välisriigi pädev ametiisik. Seega Läti notari poolt kinnitatud tõlge on võrdväärne Eesti vandetõlgi kinnitatud tõlkega. Kinnistamisavaldusele on lisaks eelnevalt nimetatud tõlkele lisatud Eesti vandetõlgi Riina Vällo tehtud tõlge eesti keelde eelnevalt nimetatud venekeelsest tõlkest. Kohtunikuabi Jaan Unti e-posti teel notarile saadetud teate 676/(05.04.2024) kohaselt möödub kaebuse esitamise tähtaeg
7. juunil
8. MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUS MAAKOHTUS
9. Kohtunikuabi ei rahuldanud määruskaebust ja andis selle

§ 663lg 6 alusel lahendamiseks edasi pädevale kohtunikule.

Kohtunikuabi leidis, et esitada tulnuks

1. jaanuari 2024 võõrkeelse dokumendi vandetõlgi tehtud eestikeelne tõlge, kuivõrd esitatud dokumentidega ei ole tõendatud Irina Pokolane kui välisriigi ametiisiku pädevus türgikeelse dokumendi tõlke tegemisel. Kohtunikuabi leidis, et avaldaja III ei ole määruskaebust esitanud tähtaegselt. Määruskaebuse esitaja on ekslikul arvamusel, et avaldaja I ja avaldaja III poolt kaebuse esitamise tähtaeg on
2. juuni
3. Kaebuse esitaja on viidanud kohtunikuabi Jaan Undi
4. aprillil 2024 notarile saadetud teatele, mille kohaselt möödub kaebuse esitamise tähtaeg
5. juunil
6. Viidatud kohtunikuabi teates on märgitud, et kuivõrd kõigile avaldajatele ei õnnestunud vahemäärust kätte toimetada teisiti kui Ametlike Teadaannete kaudu, möödub kaebuse esitamise tähtaeg
7. juunil
8. Kohtunikuabi selgitas, et avaldajale III on kandemäärus nr XXXXXXXXXX kätte toimetatud
9. aprillil 2024 ja seetõttu möödus avaldaja III jaoks määruskaebuse esitamise tähtaeg
10. mail
11. Avaldajale III ei ole kandemäärust nr XXXXXXXXXX Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetada üritatud. Kohtunikuabi leidis, et need asjaolud peaks avaldajaid esindavale notarile teada olema.
12. Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja esitas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

3 Maakohus leidis, et VTS § 7 lg 1 sätestab, et kõiki dokumente, mille tõlge peab välisriigi või Eesti õigusakti kohaselt olema ametlik või kinnitatud, tõlgivad Eestis üksnes vandetõlgid. VTS § 7 lg 2 sätestab, et paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui nimetatud tõlke on teinud välisriigi pädev ametiisik või kui kinnistusosakonnale ja registripidajale esitatava dokumendi on eesti keelde tõlkinud notar, kes on koostanud notariaalakti või -märke võõrkeeles tõestamisseaduse § 5 lõike 2 alusel. Sätte seletuskiri ütleb, et peale Eesti vandetõlgi tõlke on Eesti ametiasutused kohustatud aktsepteerima ka dokumendi tõlke kinnitust, mille on teinud välisriigi vandetõlk, notar või muu vastava pädevusega ametiisik. Esitatud volikirja originaal on koostatud türgi keeles. Dokumendid on türgi keelest tõlkinud vene keelde Irina Pokolane ning tõlgi allkirja õigsuse on kinnitanud Läti Vabariigi vandenotar Agnene Stalberte-Švarca. Notari kinnituse järgi vandenotar ei vastuta dokumentide sisu eest. Esitatud dokumentidest ei ole võimalik järeldada, et volikirja türgi keelest vene keelde tõlkinud Irina Pokolane oleks vandetõlk või muu vastava pädevusega ametiisik. Vandenotar ei ole dokumendi tõlget kinnitanud, ta on kinnitanud üksnes tõlkija Irina Pokolane isikusamasuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et kinnistusosakonna 19. aprilli 2024 kandemäärus nr XXXXXXXXXX tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning saata asi kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks (

§ 667lg 2 teine lause).

Avaldaja I määruskaebus kuulub rahuldamisele. Avaldaja III määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtunikuabi põhjendamatult nõudnud avaldaja I esindaja esindusõigust tõendava dokumendi täiendavat vandetõlgi tehtud tõlget. Kinnistusosakonnale esitatavale võõrkeelsele dokumendile tuleb lisada vandetõlgi tehtud eestikeelne tõlge (KRS § 37 lg 2 esimene lause). Erandiks on olukord, kui notar on koostanud notariaalakti või -märke võõrkeeles ja sellele ise eestikeelse tõlke lisanud (KRS § 37 lg 2 teine lause). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub kinnistamismenetluses lisaks KRS-le ka VTS, mille § 7 lg 2 loeb välisriigi pädeva ametiisiku tõlke võrdseks Eesti vandetõlgi tõlkega ja pole mingit põhjust, miks see ei kehtiks kinnistamismenetluses. Teistsugune tõlgendus tähendaks, et kinnistamismenetluses saaks kasutada võõrkeelseid dokumente ainult nendes keeltes, mille jaoks on Eestis olemas vandetõlk. Nende keelte hulk on piiratud ja nende hulgas ei ole paljusid suure kasutajaskonnaga keeli. Ringkonnakohus on seisukohal, et KRS § 37 lg 2 ja VTS § 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb koosmõjus tõlgenda nii, et kui kinnistusosakonnale on vaja esitada võõrkeelne dokument, kuid puudub mõistlik võimalus tõlkida see nõuetekohaselt otse eesti keelde, tuleb dokument tõlkida kõigepealt mõnda enamkasutatavasse keelde, mille tõlkimiseks on Eestis vandetõlk olemas. Selle tõlke tegemisel tuleb lähtuda VTS § 7 lg-s 2 sätestatud nõuetest ehk selle tõlke peab tegema välisriigi pädev ametiisik.
2. Praeguses asjas tuvastatud asjaoludel on avaldaja I esindamise õigust tõendava dokumendi türgi keelest vene keelde tõlkinud Irina Pokolane (dtl 129). Irina Pokolane allkirja tõlgitud dokumendil on kinnitanud Läti vandenotar Agnese Stalberte-Švarca, kes kinnitab seda, et vandenotarile isiklikult tuttav Irina Pokolane esitas talle allkirjastatud 4 dokumendi ning kinnitas vandenotarile, et allkiri on õige ja on kirjutatud omakäeliselt. Vandenotar kinnitab, et Irina Pokolane isikuandmed on kontrollitud tõestuse koostamise päeval füüsiliste isikute registri ja kehtetute dokumentide registri järgi, samas selgitab, et dokumendid, millel olevate allkirjade ehtsus on tõestatud, on eradokumendid ning vandenotar ei vastuta nende dokumentide sisu eest (dtl 129). Seega on selge, et volikirja ei ole türgi keelest vene keelde tõlkinud isik, kellel oleks Lätis võrdväärne staatus Eesti vandetõlgi omaga. Ringkonnakohtu hinnangul VTS § 7 lg 2 seda ka ei nõua. Dokumentide tõlkimisele kehtivad nõuded erinevad riigiti ja kui dokumendi sellisel viisil tõlkimine ja tõlkija allkirja kinnitamine notari poolt on piisav Läti õiguse kohaselt, siis on tegemist välisriigi pädeva ametiisiku tõlkega VTS § 7 lg 2 tähenduses, mida saab (vajadusel koos Eesti vandetõlgi tehtud tõlkega) kasutada ka kinnistamismenetluses.
3. Ringkonnakohus märgib, et ka Eestis varem kehtinud õiguse kohaselt kinnitas notar dokumendi tõlke puhul sisuliselt tõlkija allkirja õigsust. Kuni
4. detsembrini 2014 kehtinud tõestamisseaduse § 39 lg 6 kohaselt oli notaril küll tõlkija allkirja kinnitamisel õigus kinnitamisest keelduda, kui ta ei tundnud tõlkijat või kui ta kahtles tõlke õigsuses, kuid seadusest tulenevaid nõudeid tõlkija kvalifikatsioonile ei kehtinud. Praeguses asjas on tegemist tehinguga, mis on notariaalselt tõestatud asjaõigusseaduse § 119 lg 1 ja § 120 lg 1 kohaselt. Tehingu notariaalsel tõestamisel selgitab notar välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud (TõS § 18 lg 1), sealhulgas peab notar tuvastama esindusõiguse aluse (TõS § 12). Notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest notariaadiseaduse § 14 lg 1 esimese lause kohaselt.
5. Asja materjalide hulgas on ka avaldaja I volikiri Jelena Lapinale, mille on
6. juulil 2023 tõestanud Venemaa Föderatsiooni saatkonna Kõrgõzstani Vabariigis teine sekretär, samuti selle volikirja vandetõlgi tehtud tõlge eesti keelde (dtl 109–113). Kuna avaldajaid esindav notar on vastuseks kohtunikuabi küsimusele selgitanud, et saatkonna volikirja lükkas ta tagasi ja see saadeti kinnistusosakonnale ekslikult (dtl 143), siis ei hinda ringkonnakohus selle volikirja ja tõlke vastavust seaduses sätestatud nõuetele.
7. Avaldaja III ei ole määruskaebust esitanud tähtaegselt. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (

§ 599, § 661 lg 2).

Avaldajale III on kandemäärus nr XXXXXXXXXX kätte toimetatud

1. aprillil 2024, seega saabus tema jaoks määruskaebuse esitamise tähtpäev
2. mail
3. Määruskaebus on esitatud
4. juunil 2024, seega hilinenult. Avaldaja III ei ole taotlenud määrusekaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Seetõttu tuleb tema määruskaebus jätta läbi vaatamata (

§ 659ja § 643).

13. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (

§ 172lg 2 esimene lause).

Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda kinnistusosakonnalt määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist vastavalt

§ 172

lg 2 teisele lausele ja

§ 150lg 1 p-le 5.

Taotlusele tuleb lisada pangakonto number, kuhu riigilõivu tagastamist taotletakse. 14.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 599

esimese lause kohaselt võib avaldaja esitada määruskaebuse registrimenetluses tehtud puuduste kõrvaldamise määruse peale. Ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus rahuldati, seadus kaebeõigust ette ei näe. 5 Määruskaebuse läbivaatamata jätmise peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 659ja § 643 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 6