4-19-2999/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-19-2999 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Sissenõudja taotlus N.R-ile asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjas nr 2780,17,000927 Taotluse esitaja Esti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri kaudu e-posti aadress: louna@politsei.ee Süüdlane N.R isikukood: XXX; viibimiskoht: XXXX Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211, kohus määras:
3. Jätta sissenõudja taotlus N.R-ile asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata.
4. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, N.R-ile ja kohtutäitur Jane Rumjantsevale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik PPA Lõuna Prefektuuri 22.02.
5. a otsusega väärteoasjas nr 2780,17,000927 määrati N.R-ile 1 relvaseaduse § 89 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut ehk 160 eurot. Otsus jõustus 22.03.
6. a. Kuna N.R rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Jane Rumjantseva, täiteasi nr 189/2017/533). 1 25.04.
7. a teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest, sest N.R-il puudub selline vara, millele oleks võimalik või otstarbekas sissenõuet pöörata. 28.05.
8. a esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse N.R-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. Kohtu seisukoht VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Vaatamata asjaolule, et N.R puhul on olemas KarS § 72 lg-s 1 ning VTMS § 211 lg-s 1 toodud asenduskaristuse kohaldamise eeldused, leiab kohus, et sissenõudja taotlus tuleb käesolevalt jätta rahuldamata. Nimelt selgub kohtute infosüsteemist, et N.R kannab Tartu Maakohtu 12.04.
9. a otsusega kriminaalasjas nr X mõistetud ning sama kohtu 08.04.
10. a määrusega täitmisele pööratud 3 aasta pikkust vangistust X Vanglas. Kohaldades N.R-ile praegu asendusaresti, tuleks tõdeda, et vangistuse kandmise ajal seda täitmisele pöörata ei saa. Samuti ei saa N.R vangistuse ajal teha üldkasulikku tööd. Samas KarS § 82 lg 1 p-st 3 tulenevalt aeguks asenduskaristus 1 aasta jooksul alates selle kohaldamise määruse jõustumisest ega oleks hiljem enam täidetav. Seega, kuna N.R vangistuse tähtaegne lõpp saabub alles X. a, tekiks olukord, kus asenduskaristuse täitmisele pööramine osutuks aegumise tõttu võimatuks. Sellest tulenevalt jätab kohus N.R-ile asenduskaristuse kohaldamata. Sissenõudjal on võimalik oma taotlus esitada KarS § 82 lg-s 4 ning lg 2 p-s 3 sätestatud aegumistähtaegu arvestavalt hiljem. Seniajani on võimalik jätkata täitemenetlust ja rahatrahvi nõuda sisse sundkorras. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2