Obsah (6)

§ 162§ 657§ 654§ 651§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-1

) § 407 lg 1 alusel, mille kohaselt kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 7. Maakohus jättis

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda, sest otsus on kostja kahjuks.

Hageja menetluskuludena märgitud riigilõiv 770 eurot on vältimatu ja põhjendatud 3 2-23-145512 kulu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu nõutava nelja tunni asemel ühe tunni ulatuses summas 170 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus arvestas ajakulu kindlaksmääramisel, et osad hagi koostamiseks ja esitamiseks vajalikud toimingud tehti ilmselt maksekäsu kiirmenetluses, mille eest on hageja lepingulisele esindajale seaduse kohaselt ette nähtud maksimaalne tasu 20 eurot, mis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel tuleb kostjat kohustada tasuma menetluskuludelt viivist. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Pärnu Maakohtu 22.04.2024 otsuse tühistada osas, millega jäeti kostjalt välja mõistmata hageja kasuks menetluskulud (õigusabikulud) 510 eurot. Hageja palub tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud maakohtus kokku 1470 eurot. Apellatsioonimenetluse menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Maakohus on menetlusõiguse normi oluliselt rikkudes jätnud põhjendamatult kostjalt välja mõistmata hageja õigusabikulud summas 510 eurot. Hagiavalduse koostamise ja esitamise eest on hageja tasunud õigusabikulu summas 680 eurot, so ajakulu neli tundi, tunnitasuga 170 eurot tunnis (summa ilma käibemaksuta). Maakohus, asudes seisukohale, et hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabile on vaid üks tund, on selgelt ületanud diskretsioonipiire. Selline kohtu seisukoht ajakulu osas muudab kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamise majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õiguse näiliseks, sest ühe tunniga ei ole võimalik teha kõiki hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks vajalikke toiminguid. Väikseim mõistlik ajakulu, mis oli hagejal hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks vältimatult vajalik, ongi neli tundi. Vastustaja seisukoht
3. Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja kasuks hageja menetluskulu 340 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt menetluskulu 340 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

§ 654

lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 12.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse põhjal maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust on vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus jättis hageja menetluskuludena kindlaks määramata hageja õigusabikulud kolme tunni eest kokku 510 eurot. Ringkonnakohus kontrollib seega vaidlustatud otsust üksnes viidatud osas. 13.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise 4 2-23-145512 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

1. Kolleegiumi arvates on maakohus diskretsioonipiire ületanud. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagiavalduse esitamiseks ja koostamiseks kulunud õigusabile saab käeoleval juhul pidada põhjendatud ja vajalikuks ajaks vaid üks tund ja seega ühe tunni eest õigusabikulu 170 eurot.
2. Hageja märkis hagiavaldusega esitatud menetluskulude nimekirjas, et hagejale on osutatud õigusabi hagiavalduse koostamisel ajakuluga neli tundi. Apellatsioonkaebuses on hageja esile toonud konkreetsed hagi koostamiseks vajalikud toimingud: hagi koostamiseks vajalike dokumentide ja info kogumine, dokumentide salvestamine; hagi koostamiseks vajalike dokumentide ja andmetega tutvumine (sh laenuleping koos lisadega, vastutustundliku laenamise põhimõtet tõendavad dokumendid jm); võlgnevuse arvestuse õigsuse kontrollimine ja arvestuse koostamine olemasolevate andmete põhjal; hagiavalduse koostamine kaheksal leheküljel ja kliendile edastamine; kliendile info edastamine riigilõivu tasumiseks vajalike andmete kohta; hagi lisade komplekteerimine; hagiavalduse digitaalne allkirjastamine; hagiavalduse ja lisade kohtule esitamine. Põhjendatud on järeldada, et eelviidatud toiminguid tegemata ei ole võimalik korrektset hagi koostada ega kohtule esitada. Kuigi hageja oli esitanud oma nõude esialgselt maksekäsu kiirmenetluse avalduses, siis ei ole põhjendatud arvata, et menetluse jätkamisel hagimenetluses poleks need toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud.
3. Arvestades hagiavalduse sisulist osa, kus hageja nõue tuleneb ühest laenulepingust, ülejäänud osas on kirjeldatud materiaalõiguse norme, väikest lisade hulka, samuti konkreetse vaidluse vähest keerukust, siis peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks kuluks hagiavalduse koostamiseks vajalike toimingute osas kokku kolm tundi.
4. Kuna maakohus on põhjendatuks pidanud hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasuna 170 eurot (ilma käibemaksuta), siis tuleb kostjal hagejale hüvitada hageja õigusabikulud lisaks ühele tunnile 170 eurot veel kahe tunni eest 340 eurot (2 x 170 eurot).
5. Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summade osas on otsus jätkuvalt viivitamata täidetav, aga ringkonnakohtu otsusega suurendatud menetluskulu hüvitise, s.o 340 euro osas saab otsust täita alles pärast jõustumist. 19.

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

5 2-23-145512 20.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6