(6)2-24-12774 12.11.2020 -täiendav laenuosa 269.60 eurot. Uus põhisumma: 4 769.60 eurot; perioodil 12.11.2020 -14.12.2020- tagasi makstud kokku 1 000 eurot, millest põhiosa katteks 1 000 eurot. Põhisumma jääk 3 769.60 eurot. 14.12.2020 -täiendav laenuosa 400 eurot. Uus põhisumma: 4 169 eurot; perioodil 14.12.2020 18.12.2020- tagasi makstud kokku 0 eurot. Põhisumma jääk 4 169.60 eurot 18.12.2020 -täiendav laenuosa 400 eurot. Uus põhisumma: 4 569.60 eurot; perioodil 18.12.2020 15.02.2021- tagasi makstud kokku 800 eurot, millest laenuandja on arvestanud 800 eurot põhisumma katteks. Põhisumma jääk 3769.60 eurot. 15.02.2021 esitas kostja vastavalt tema ja Monefit Estonia OÜ vahel 18.09.2020.a kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava laenuosa 410 euro saamiseks. Kostja kinnitas peale laenutaotluse esitamist täiendavalt ka kliendilepingu ja uued laenutingimused ja kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendileping. Täiendavalt taodeldud laenuosale lisandus ka 23.09.2020 – 18.12.2020 taodeldud ja Monefit Estonia OÜ poolt kostjale üle kantud laenu põhiosa jääk 3 769.60 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 4 179.60 eurot. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise täiendavat kinnitamist Monefit Estonia OÜ rahuldas kostja poolt esitatud taotluse ja Monefit Estonia OÜ kandis 15.02.2021.a kostja poolt märgitud pangakontole täiendava laenusummas 410 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale uus arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Perioodil 15.02.2021 06.07.2021 (ülesütlemine) kostja ei tasunud ühtegi osamakset võlgnevuse katteks.

1. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja kostja jäi Monefit Estonia OÜ-le osaliselt võlgu kolm järjestikust osamakset, mistõttu Monefit Estonia OÜ 06.07.2021 ütles lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude Nord Collect OÜ-le.
2. Hageja nõue kostja vastu kujuneb järgnevalt:  15.02.2021.a lepingu tingimuste järgi laenu põhiosa oli 4 179.60 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste kohustuslike osamaksetega, mis tuli tasuda vastavalt kostjale saadetud tagasimakse maksegraafikule. Kostja on ei tasunud ühtegi osamakset võlgnevuse katteks. Seega Kostja võlgnevus Hagejale seisuga 23.08.2024.a tagastamata laenupõhiosa eest on 4 179.60 eurot.  Hageja nõuab Kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses päevas. Hageja arvestab viivise alates 06.07.2021.a tagastamata laenupõhiosalt 4 179.60 eurot ja on arvestanud perioodi 07.07.2021.a kuni 23.08.2024 viivist summas 4 179.60 eurot x 1144 päeva x võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses %päevas= 1 303.23 eurot. Samuti palub Hageja Kostjalt välja mõista alates 24.08.2024.a, kuni põhinõude summa 4179,60 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3. Hageja on seisukohal, et Monefit Estonia OÜ on kostja puhul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlaõigusseaduse redaktsiooni kohaselt , mis kehtis lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4034 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija 3

(6)2-24-12774 on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja esitab Credit Info Eesti AS-i poolt koostatud maksehäireregistrile esitatud päringute vastuste väljatrüki lehe vastused laenuandja poolsetele päringutele, millest nähtub, et laenuandja on esitanud kostja poolt laenu taotluse esitamise järgselt ja ennem nende kinnitamist Credit Info Eesti AS-i maksehäireregistrile päringud kostja kohta ja saanud nendele vastuseks, et kostja kohta on puudunud aktiivsed maksehäire kirjed Credit Info Eesti AS-i poolt hallatavas maksehäireregistris, sest kõikidele päringutele kostja kohta edastas Credit Info Eesti AS-i maksehäireregister vastuseks , et kostja kohta ei leitud aktiivseid teateid, mida tõendab käesoleva vastuse lisa 1, mille kohaselt on Credit Info Eesti AS saatnud vastuseks, et kostja kohta ei ole leitud teateid. Lisaks on laenuandja poolt tehtud kostja kohta päringuid Ametlikud Teadaanded portaali ja saadud vastuseks, et Ametlikes teadaannetes ei olnud kostja kohta ühtegi kirjet. Seega on laenuandja poolt ennem kostja poolt esitatud laenutaotluste kinnitamist ja laenuosade ülekandmist kontrollitud kostja kohta andmeid Credit Info Eesti AS-i poolt hallatavast maksehäirete registrist ja Ametlikud Teadaanded portaalist. Hageja selgitab, et esmalt toimub automaatne taustakontroll ametlikes teadaannetes ja maksehäireregistris. Kui klient ei läbi automaatset kontrolli, siis kliendi taotlus laenuandja laenuandmise süsteemis tühistatakse automaatselt. Kui kõik on korras, jõuab kliendi taotlus halduriteni. Kui on aktiivseid maksehäireid, siis taotlus lükatakse automaatselt tagasi. Seega on laenuandja poolt ennem kostja poolt esitatud laenutaotluste kinnitamist ja laenuosade ülekandmist kontrollitud kostja kohta andmeid Credit Info Eesti AS-i poolt hallatavast maksehäireteregistrist ja Ametlikud Teadaanded portaalist ja samuti ka muudest interneti otsingumootoritest, kuid kostja kohta ei ole leidunud informatsiooni, mille kohaselt kostjaga ei oleks tohtinud sõlmida krediidilepinguid. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Laenuandja on kostja krediidivõimelisuse hindamiseks palunud kostjal täita ennem laenulepingu sõlmimist ja kostjale krediidilimiidi avamist küsimustiku. Kostja on täitnud laenuandja kodulehel küsimustiku. Kostja on küsimustikus märkinud, et Tal on kehtiv töökoht Orve Mänd-is, ehituse valdkonnas, tema igakuine netosissetulek on keskmiselt 1 500 eurot, Ta on töötanud antud töökohal 1 aasta. Kostja on küsimustikus kinnitanud, et on elanud praeguses elukohas 5 aastat või rohkem, tegemist on isikliku elukohaga, mille eest ei tule tasuda üürimakseid või pangalaenu, tema igakuised püsivad väljaminekud kokku on majapidamiskuludeks 600 eurot ja kehtivad krediidikohustused kokku summas 66 eurot. Samuti on kostja täidetud küsimustikus kinnitanud, et Tal puuduvad tähtaegselt tasumata laenu või muud maksed. Samuti on kostja täidetud kliendilepingu neljandas punktis kinnitanud : (a) kostja majanduslik olukord võimaldab Lepingut nõuetekohaselt täita; (b) kostjal ei esine sõltuvussuhet, mis sunniks laenuvõtjat laenu võtma;(c) kostja kasutab laenu ainult tarbimiseks, mitte erakorralise olukorra või vajaduste rahuldamiseks; (d) kostja on teadlik ning vajadusel konsulteerinud finantsnõustajaga laenu võtmisega kaasnevatest kohustustest, mis võivad negatiivselt mõjutada laenuvõtja majanduslikku olukorda; (e) kostja on teadlik, et krediidiasutuste tarbimislaenude krediidi kulukuse määr võib olla väiksem laenuandjalt võetava laenu krediidi kulukuse määrast, kuid laenuvõtja soovib siiski vabatahtlikult võtta laenu laenuandjalt; (f) küsitluskulu on laenuvõtja hinnangul mõistlik ja vastab turutingimustele; (g) Laenuandja ei ole sundinud laenuvõtjat laenu võtma ning on minu soovil selgitanud Lepingu sõlmimisega kaasnevaid kohustusi ja vastanud kõigile minu küsimustele seoses Lepinguga; (h) kostja ei pea Lepingu tingimusi enda jaoks äärmiselt ebasoodsaks; (i) kostja on esitanud laenuandjale kogu tõese teabe enda majandusliku seisukorra ning laenu kasutamise eesmärkide kohta; (j) kostja omab piisavaid 4

(6)2-24-12774 sissetulekuid ja sääste, mis võimaldavad tal töökoha kaotamisel Lepingut täita; (

1. k)laenuvõtja teavitab küsimustikus nimetatud asjaolude muutumisel laenuandjat 5 tööpäeva jooksul muutuse toimumisest. (
2. l)küsimustikus nimetatud asjaolud ei ole muutunud, välja arvatud krediidikohustuste vähenemine. Lisaks on laenuandja kostjalt küsinud kostja kuue kuu kontoväljavõtte, et kontrollida üle kostja poolt esitatud andmed ja laenuandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust lisaks muudele andmekogudele ka kostja kontoväljavõtte põhjal ja laenuandja on teinud kostja kohta põhjaliku krediidivõimelisuse analüüsi. Ehk laenuandja veendus ennem laenude väljastamist kostjale kostja krediidivõimelisuses, hinnates kostja krediidivõimelisust ka kostja kontoväljavõtte põhjal. Kontoväljavõtte analüüsi põhjal teenis kostja palgatulu kuue kuu jooksul enne lepingu sõlmimist xxxx riigis. Kostja laenulepingu sõlmimise eelne kuue kuu keskmine sissetulek kokku oli 1 984.53 eurot. Laenuandja arvestas lepingu sõlmimisel kostja püsiva sissetulekuga 1 500 eurot. Kostja kontoväljavõtte analüüsist selgus, et kostja kuue kuu keskmised kohustused olemasolevate krediidilepingute eest olid summas 161.60 eurot, kuid kostja poolt väljastatud informatsiooni kohaselt olid ennem laenulepingu sõlmimist kostja püsivad kohustused olemasolevate krediidilepingute eest kokku 66 eurot, sest kostja oli lõpuni tasunud ühe krediidiandja ees kohustused. Kostja majapidamiskulud (toit, riided jne) olid keskmiselt 600 eurot, ehk kostja kontoväljavõtte analüüsi põhjal jääks oleks kostjale jäänud igakuine vaba reserve summas 834 eurot. Laenuandja arvestades ka maksimaalse võimaliku tagasimaksega avatava krediidilimiidi eest misjärel jäi kostja igakuiseks vabaks reserviks vähemalt 834 eurot. Ehk Esialgne Võlausaldaja veendus ennem laenude väljastamist kostjale kostja krediidivõimelisuses, hinnates kostja krediidivõimelisust ka kostja kontoväljavõtte põhjal. VÕS § § 4034 lg 3 kohaselt Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. 7. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista võlgnevuse põhiosa 4 179.60 eurot, viivise 1 303.23 eurot ning viivise alates 24.08.2024 kuni põhinõude summa 4 179.60 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 595 eurot, so riigilõiv ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK 9. Viru Maakohus võttis 11.09.2024 määrusega hagi menetlusse ning edastas kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale AET vahendusel 11.09.2024 kätte toimetatud. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 10. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

(6)2-24-12774 kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Monefit Estonia OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 12. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 5 482.83 euro (sh võlgnevuse põhiosa 4 179.60 eurot, viivised 1 303.23 eurot) ulatuses. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 24.08.2024 kuni põhinõude summa 4 179.60 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 4 179.60 eurot. 13.