Obsah (6)
§ 230§ 405§ 173§ 174§ 162§ 4342-24-107583 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 25. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-24-107583 Tsiviilasi Transporter OÜ hagiavaldu
) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
§ 230
lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
- Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 tulenevalt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti ja sama paragrahvi lg 3 järgi kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
- Kohtuistungil kostja seaduslik esindaja on kinnitanud, et sõiduki remontimise teemal on hagejaga kontakti pidanud kostja osanik, kes on kostja seadusliku esindaja vend ja ühtlasi pädev kostja nimel esinema. Seega on kostja tellinud hagejalt sõiduki remonditeenuse. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on sõiduki remonditööd teostanud. Kuigi kostja on menetluses asunud seisukohale, et hageja on nõudnud esialgses hinnapakkumises välja toodud remondimaksumusest suurema arve tasumist, on ta vaatamata sellele pärast esialgse arve saamist tellinud hagejalt täiendava tööna sõiduki konditsioneeri täitmist (dtl lk 26). Kohus asub seisukohale, et kostja on seega väljendanud hagejale oma nõusolekut remonditööde läbiviimiseks – saades 20.07.2024 teada remonditööde kalkulatsiooni, ei ole ta hagejale teatanud esitatud pakkumisega mittenõustumist. Kuigi kostja on menetluses väitnud, et ta ei ole oma aktsepti andnud, on tõendamata, et ta oleks ühel või teisel moel pakkumisest keeldunud. Kostja on nõustunud tasuma üksnes varuosade eest. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt on kostja aga väljendanud, et viis teel seisma jäänud sõiduki lähimasse ehk hageja töökotta selle „käima saamiseks ja edasi sõitmiseks“ ehk parandamiseks. Seega leiab kohus, et kostja ei ole hagejalt ainult varuosasid tellinud ja kostjal tuleb seega tasuda ka diagnostika ja varuosade paigaldamisele kaasneva töö eest. 26.
§ 405
lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist 6
(7)2-24-107583 on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhinõude hagiavalduses toodud ulatuses (so 1 982 eurot) ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata.
- VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei ole kirjalikku lepingut sõlminud ega viivise määras kokku leppinud, mistõttu vähendab kohus viivisenõuet seadusjärgse viivisemäärani. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja on esitanud arve 22.09.2023 tasumise tähtajaga 27.09.2023 ja 25.09.2023 tasumise tähtajaga 30.09.
- Kohus leiab, et hageja on määranud antud juhul arvete tasumiseks mõistliku aja. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates arve nr 20508 tasumiseks määratud päevale järgnevast päevast, s.o alates 28.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni (25.03.2024) summas 115.83 eurot (https://viivisekalkulaator.ee/debt) ja arve nr 20518 tasumiseks määratud päevale järgnevast päevast, s.o alates 01.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 3.48 eurot, viivised kokku summas 119.31 eurot. MENETLUSKULUD 28.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 174
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 29.
§ 174
lg 1 II lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on nimetanud hagi hinnaks 2 693.45 eurot ja maksnud selle pealt riigilõivu kokku summas 385 eurot. Kohtu poolt välja mõistetud viivistega moodustub hagi hinnaks aga 2 101.31 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja Lisa 1 kohaselt tuleb hagihinnalt kuni 2 500 tasuda riigilõivu 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõivu osaliselt, so 350 euro ulatuses. 30. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7
(7)2-24-107583 Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2024 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
- Tühistada Viru Maakohtu
- juuni 2024 otsus 1298 euro ja sellelt summalt arvestatava viivise väljamõistmist ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas.
- Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista Pikter Grupp OÜ-lt välja Transporter OÜ kasuks põhivõlg 1298 eurot ja viivis 78,09 eurot.
- Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus võrdsetes osades poolte kanda.
- Lugeda Transporter OÜ põhjendatud menetluskulu suuruseks riigilõiv 385 eurot.
- Lugeda Pikter Grupp OÜ põhjendatud menetluskulu suuruseks 610 eurot (sh riigilõiv 280 eurot).
- Tasaarvestuse tulemusena välja mõista Transporter OÜ-lt menetluskuluna Pikter Grupp OÜ kasuks 112,50 eurot ja viivis tasumata menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
- Pikter Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 25.06.2024 kohtuotsus 2-24-107583 jõustus osaliselt 30.11.2024 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 8
(7)