) § 50 lg 5 p 3. Tegu kvalifitseeriti
(tl 12) 21.06.2024 Ida prefektuur tegi otsuse, millega karistas K.Raamatut juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. (tl 11) K.Raamat esitas kaebuse Viru maakohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt menetlusaluse isiku finantsiline olukord ning elukvaliteet ei võimalda kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust kanda otsuse jõustumise ajast. Kuna menetlusalune isik on töötavas ehitusettevõttes positsioonil, kus ta on hetkel asendamatu objektile materjali ning tööjõu tarnimisega, mõjutaks kohest juhilubade ilmajäämist drastiliselt tema elukvaliteeti. Samuti peab tööandjaga töölepingu lõpetama, et tööandja saaks alustada uue personali otsimist. Lisaks sellele elab ja töötab hetkel menetlusalune isik Ida-Virumaal ning ilma juhilubadeta siin ta tööd ei leia, mille tõttu peab kolima välismaale või Tallinnasse. Otsingud on alanud kuid soov oleks tööandjat kuu aega ette teavitada, mistõttu menetlusalune isik palub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse otsuse jõustumise edasi lükkamist kahe kuu võrra. Menetlusalune isik palub arvestada lihtsustavate asjaoludega, et tegemist ei olnud tahtlikult suure kiiruse ületamisega, vaid menetlusaluse hajameelsuse tõttu enda unustamine, mille tõttu kiirendas ta enne 90 km/h ala. Kiiruse rikkumise asukoht on ümbritsetud Kiviõli tuhamägedest ja selle karjäärist, kus puudus igasugune liiklus, mis lisaks sellele pani menetlusaluse isiku unustama, et tegemist oli 50 km/h alaga. Menetlusalune isik peab kohtuvälise menetleja ütlust karistuse määramisel “ Isik on juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima ning oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara” pigem kellegi tugevaks arvamuseks kui reaalse olukorra kirjeldamiseks. Kiiruse rikkumise ajal oli sealses liikluses vaid menetlusalune isik ja metsatuka sees olnud patrullpolitseniku auto ning menetlusaluse isiku võimekus autot juhtida ei olnud kindlasti kahtluse all. 50 meetrit peale patrullautot algas 90 km/h ala, kus autojuht oleks saavutanud sama kiiruse. Lisaks sellele liigitati toimepandud tegu napilt liiklusalastest väärtegudest
lg 3 alla (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41-60 kilomeetrit tunnis ) kuna kiirust ületati täpselt 41 km/h, mis liigitab toimepandud teo raskema karistuse alla. Sellegipoolest saab menetlusalune aru, et on süüdi kiiruse ületamises ning kahetseb sügavalt oma tegu. Samuti on alates toimepandud väärteost menetlusalune teinud palju järeldusi enda sõiduviisi üle ning on hakkanud rohkem keskenduma liiklusmärkidele ning nende piirangute lõpule. Menetlusalune isik loodab, et kaebuse menetleja saab aru, et tegu ei ole tegelikult liiklushuligaaniga, vaid lihtsalt hoolimatuse tõttu kahe õnnetu situatsiooni kokkusattumus. Kaebuse esitamise eesmärk on saada pikendust määratud karistuse otsuse jõustumisele kaheks kuuks, et menetlusalune isik jõuaks teha vajalikke muudatusi elus. Samuti võimalusel määratud karistuse vähendamist, mis võimaldaks menetlusalusel isikul jääda elama ja töötama kodukohta. (tl 3, 38) 5.08.2024 teatas K.Raamat, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. (tl 37) Kohtuvälise menetleja esindaja samuti nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoraames kogutud tõenditega, menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused (VTMS § 29 ja 30 mõistes). Selles osas puudub ka vaidlus. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd väärteo 2 toimepanemises kohtuvälise menetluse raames antud ütlustes ning esitatud kaebuses. Vaidlus käib üksnes karistuse määramise osas. Kaebuse osa, mis puudutab kohtuvälise menetleja poolt tehtud karistuse otsuse jõustumise tähtaja edasilükkamist kahe kuu võrra on juba rahuldatud kaebuse esitamisega. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pidi otsus jõustuma (kui kaebust ei esitata) 10.07.
lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 240 eurot (rahatrahv on tasutud 27.05.2024). Aasta jooksul on see juba korduv suure kiiruse ületamine (
Väärteoasja materjalide juurde menetlusalust isikut iseloomustava materjalina lisatud 10.08.
Menetlusaluse isiku käitumine näitab üheselt seda, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida ja isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil, mistõttu on tema rahaline mõjutamine ammendunud ja tema suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunnib teda õiguskuulekusele ja eemaldab ta liiklusest. Seega on tegemist olukorraga, mille puhul on juhtimisõiguse äravõtmine möödapääsmatu ning ka ainus loogiline jätk. Karistus peab hakkama mõju avaldama, hoidmaks isikut seadusekuulekusel. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Menetlusalune isik, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse on teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest. Lisaks sellele see ei ole esimene kord, kui menetlusalune isik juhib mootorsõidukit ületades suurimat lubatud sõidukiirust. Eeltoodust tulenevalt on menetlusalusel isikul võimalik ette näha, millised negatiivsed tagajärjed (millest kirjutab ta oma kaebuses ja mis olid talle teada ka enne väärteo toimepanemist) tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta, säilitades sellega nii vajamineva juhtimisõiguse. Otsuse vastuvõtmisel kergendava asjaoluna arvestati kaebuse esitaja poolt süü tunnistamist ja kahetsust vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Määratud karistus viis ja määr - juhtimisõiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks on vastavuses nii teo raskusega kui ka menetlusaluse isiku süüga, määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses karistuse määramise põhimõtetega (s.h ka väljakujunenud kohtupraktikaga). Määratud karistus on väiksem, kui sanktsiooni keskmine määr, milleks on 6 (kuus) kuud. Lähtuvalt eelpool toodule on kohtuväline menetleja seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmiseks puudub nii mõjuv põhjendus kui ka alus. Kohtuväline menetleja palub jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 3 4 UURITUD TÕENDID Antud asjas ei olnud vaidlust faktiliste asjaolude üle. Menetlusalune isik on ise tunnistanud, et ületas lubatud sõidukiirust. Kohtueelses menetluses antud ütluste järgi täna 21.05.2024 kella 19 paiku sõitsin Sämi-Sonda-Kiviõli teel. Antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h ning mina ületasin selle tee peal kiirust. Rikkusin sõidukiga xxx. Ületasin kiirust, kuna pidasin antud teelõiku 70 km/h ning ruttasin kahjuks liialt. Tean, et rikkusin reegleid ning kahetsen tegu. (tl 13). Kiiruse ületamist tunnistab K.Raamat ka oma kaebuses. Lubatud sõidukiiruse ületamist tõendavad ka tunnistaja J B ütlused: olles 21.05.2024 patrullteenistuses koos patrullpolitseinik V S teostasime liiklusjärelevalvet Sämi-Sonda-Kiviõli tee 21.km kui kell 19.13 fikseeris paarimees meile vastu liikuva sõiduki xxx reg nr xxx kiiruse, milleks oli 94 km/h. Antud teelõigul on maksimaalne lubatud sõidukiirus 50 km/h. Järgnesin sõidukile peatades ta Sämi-Sonda-Kiviõli tee 20. km. Juhiks osutus Kenno Raamat ik 39303155245, juht tunnistas koheselt kiiruse ületust. Andmete kontrollimisel läbi Apollo andmebaasi selgus, et isikul on eelnev samalaadne rikkumine. (tl 14) Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt 21.05.2024 kell 19.13 Sämi-Sonda-Kiviõli tee 20. km teostati Kenno Raamatu poolt juhitud sõiduki xxx reg mk xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Mõõtmisel kasutati kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS008349. Seade testitud sama päev kell 16.00 ja on töökorras. Kiirusmõõturi lugem 94 km/h, laiendmäärmatus +/- 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 91 km/h. Menetlusalune isik on protokolliga tutvunud, mida kinnitab ka tema allkiri. (tl 15) Taatlustunnistus nr TTRS-24/00004 kinnitab, et kiirusmõõtur on taadeldud. Taatluskehtivuse lõppkuupäev on 31.01.2025. (tl 16) Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 21.05.2024 kella 19.13 ajal Kenno Raamat, liikudes oma sõidukiga xxx reg mk xxx Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Sämi-Sonda-Kiviõli tee 21.km, juhtis mootorsõidukit kiirusega 91 km/h, kuigi suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h ehk ületas lubatud kiirust 41 km/h võrra. KOHTU SEISUKOHT Kohus ei tuvasta menetlusõiguse rikkumisi selles asjas. Õigused ja kohustused olid menetlusalusele isikule nõuetekohaselt selgitatud, mida kinnitab ka tema allkiri väärteoprotokollis. Samuti leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 3 järgi.
lg 3 näeb ette vastutust mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis. Kohus on eelpool tuvastanud, et menetlusaluse isiku juhitud auto liikus kiirusega 91 km/h ning maksimaalne lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Seega ületas K.Raamat lubatud suurima sõidukiiruse 41 km/h võrra. Sellega väärteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Menetlusalune isik on ise tunnistanud, et „Ületasin kiirust, kuna pidasin antud teelõiku 70 km/h ning ruttasin kahjuks liialt“. Seega pani ta antud väärteo toime tahtlikult, s.o kaudse tahtlusega. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Vaidlus antud asjas käis karistuse määra üle.
lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. 5 K.Raamatul juhtimisõiguse olemasolu kinnitab väljatrükk andmebaasist, mille järgi tal on olemas AM ja B kategooria kehtivusega kuni 10.10.2031. (tl 19) Seega, juhtimisõiguse äravõtmine on karistuse liigina tema suhtes kohaldatav. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et antud juhul just juhtimisõiguse äravõtmine on sobivaks ja tõhusaks karistuse liigiks K.Raamatu suhtes. Seda nii rikkumise raskuse kui K.Raamatu varasemate rikkumiste tõttu. K.Raamat on varem karistatud samalaadse väärteo eest. Põhja prefektuuri 10.08.2023 otsusega karistati K.Raamatut mõjutustrahviga 85 eurot
Peale selle, Ida prefektuuri 30.11.2023 kiirmenetluse otsusega karistati teda sõidukiiruse ületamise eest
K.Raamat kaebas selle otsuse edasi (tl 23) ning Viru maakohtu 18.01.2024 otsusega kaebus rahuldati osaliselt ning vähendati trahvi suurus 240 euroni, andes võimaluse trahvi tasumiseks nelja kuu jooksul otsuse jõustumisest (tl 26). Karistusregistri väljavõtte järgi trahv on tasutud 27.05.2024 (tl 32). Asjaolu, et kergem karistuse liik, s.o rahatrahv, ei olnud K.Raamatu suhtes tõhus ning ta pani uue samalaadse rikkumise toime, kinnitab, et uue väärteo eest tuleb teda karistada rangema karistusega. Asjaolud, millele K.Raamat viitab oma kaebuses, ei ole piisavad kergema karistuse mõistmiseks. Ületades sõidukiirust nii suurel määral (41 km/h) pidi ta arvestama, et korduva rikkumise eest võidakse temalt võtta juhtimisõigus ära. Seega kaebaja finantsolukorra ja elukvaliteedi langus jms ei õigusta kergema karistuse mõistmist. Tegemist on küll korduva, kuid mitte süstemaatilise rikkumistega, mistõttu arest kui vabaduse võtmisega seotud karistuse liik oleks antud juhul ebaproportsionaalselt range karistus. Seetõttu just juhtimisõiguse äravõtmine peab täitma üld- ja eripreventiivset eesmärki, hoidumaks menetlusalust isikut uute väärtegude toimepanemisest. Karistuse määra osas kohus osaliselt nõustub kohtuvälise menetlejaga. Samas tuleb arvestada, et ületatud sõidukiirus vastab
Samuti tuleb arvestada kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Seetõttu, kohtu arvates K.Raamatu süü raskusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele vastab juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmisest määrast (6 kuud) allapoole jäävas määras, s.o juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks, jäädes rohkem lähedasem keskmise ja miinimummäära vahele, kui keskmisele määrale (kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus 5 kuud jääb lähedaseks pigem keskmisele määrale). Ehk siis kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning võtta K.Raamatult ära juhtimisõigus neljaks kuuks. Karistuse kandmise algus on alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast antud kohtuotsuse jõustumist loovutada Transpordiametile. Juhiloa tähtajaks loovutamata jätmise korral võidakse rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.