Obsah (9)

§ 667§ 23§ 30§ 371§ 662§ 376§ 340§ 372§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-3251 Kohtuasi J.O hagi

) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 keelduda.

1. Määruse kohaselt palub hageja tunnistada kehtetuks täitemenetluses kohtutäituri koostatud kinnisasjade arestimise aktid ja sundenampakkumiste aktid. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-st 1 ja § 218 lg-st 1 tulenevalt ei saa kohtule kaevata kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt täiturile kaebust esitamata. Hageja ei ole enne kohtusse pöördumist esitanud kohtutäituritele kaebuseid vara arestimisaktide kohta. Lisaks ei ole kohtutäiturite toiminguid võimalik vaidlustada sissenõudja vastu esitatud hagiga.
2. Täitemenetluste registri andmetel on hageja suhtes sissenõudjate avalduste alusel algatatud ja erinevate kohtutäiturite menetluses üle kümne täitemenetluse. Hageja põhjendustest järeldub, et tal ei ole selget ülevaadet, milliste täitedokumentide alusel, millise sissenõudja kasuks ja milline kohtutäitur tema suhtes mingit täitemenetlust läbi viib. Seetõttu andis kohus hagejale riigi õigusabi. Riigi õigusabi osutajaks määratud vandeadvokaat jõudis järeldusele, et hageja nõuded tema kinnisvara suhtes toimuvate täitemenetluste takistamiseks ja juba võõrandatud kinnisvara tagasinõudmiseks on õiguslikult perspektiivitud.
3. Hageja esitatud nõuded ja seisukohad tuginevad ekslikule arusaamisele, et täiteasjas nr 175/2023/600 on täitedokumendiks laenuleping, millest hagejale kui käendajale tulenevad kohustused on piiratud 51 000 euroga. Vaidlusaluses täiteasjas ei toimu täitemenetlus laenulepingu ega käenduslepingu alusel, samuti mitte 16.06.2022 kohtumääruse alusel, millega tsiviilasjas nr 2-22-3441 kinnitati kostja, hageja ja AdaRosalie OÜ vaheline kompromiss kostja ja AdaRosalie vahel 28.09.2017 sõlmitud laenulepingust nr 20170928 tulenevate kohustuste tasumiseks maksegraafiku alusel. Täitemenetluste registri andmetel on täiteasjas nr 175/2023/600 täitedokumendiks Tallinna notar Lee Mõttuse 28.09.2017 tõestatud notariaalne dokument, sissenõudjaks on kostja, kellel on hageja vastu hüpoteegiga tagatud nõue suuruses 58 634 eurot, sellele lisanduvad täitemenetluse kulud 2571,24 eurot.
4. Hagi on rajatud ilmselgelt ekslikule arusaamisele ega ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ja sellise hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kinnistusraamatu andmetel on või olid hagejale kuuluvad kinnisasjad registriosa numbritega 897106, 1612806, 3823006 ja 8540302 koormatud kostja kasuks ühishüpoteegiga summas 76 000 eurot. Täitemenetluste registri andmetel on täiteasjas nr 175/2023/600 nõude 3 2-24-3251 jääk 58 634 eurot. Kuna viidatud täiteasjas on täitedokumendiks ühishüpoteegi seadmise leping, mille järgi hageja kohustus alluma kohesele sundtäitmisele, ei ole võimalik sundtäitmist lubamatuks tunnistada põhjusel, et kinnistute võõrandamisel saadud summa koos hageja arvelt toimunud muude laekumistega ületab kostja ja AdaRosalie OÜ vahelises laenulepingus käendaja vastutuse piirmäära. Hageja ei ole väitnud, et AdaRosalie OÜ-l ei ole olnud kostja ees võlga (st hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole olemas).
5. Hageja esitatud andmetest ei nähtu ka, et hüpoteegiga tagatud nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja väidab, et on kokku maksnud kostjale 26 111,54 eurot ja koos täiteasjas nr 175/2023/600 Õhtu põik 4-M35 korteriomandi enampakkumisel müümisel saadud 33 000 euroga 59 111,54 eurot. See ei ole õige. Vaidlusaluses täiteasjas täitmisel olev võlg kostja ees ei ole vähenenud kohtutäiturile makstud nn kompromisslepingu tasu 2024,64 euro arvelt ega hageja töötasust täiteasjas nr 176/2021/1209 tehtud kinnipidamiste arvelt. Oktoobris 2017 kuni veebruaris 2020 kostja nõude katteks 16 530 euro ja kompromissilepingu alusel 2850 euro tasumine ei ole piisav, et põhistada üle 58 000 euro suuruse nõude rahuldamiseks hüpoteegi realiseerimiseks algatatud sundtäitmise lubamatust. Hagejale määratud esindaja märkis õigusabi osutamisest keeldumise avalduses, et täitemenetluses nr 175/2023/600 müüdi Lavassaares asuv korteriomand asukohaga Pärna 10-7 hinnaga 19 000 eurot, millest kostjale läks 17 025,20 eurot. Seega on kostjale tasutud kokku 36 405,20 eurot. Seega ei ole kostja nõue rahuldatud, mistõttu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagil ei ole perspektiivi.
6. Hageja viitab ka kohtutäitur Mati Kadaku poolt 07.02.2024 täiteasjas nr 175/2023/600 läbi viidud Õhtu põik 4-M20 korteriomandi enampakkumisele ja taotleb selle kehtetuks tunnistamist. 09.02.2024 elektroonilise kordusenampakkumise akti kohaselt viidi enampakkumine läbi täiteasjas (nr 008/2020/2171) ja teise sissenõudja huvides. Seega ei ole võimalik seda enampakkumist kostja vastu esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustada.
7. Hagejale määratud esindaja tegi asjaolusid ja dokumente kontrollides ka kindlaks, et hagejal puudub õiguslik alus nii Tori vallas Kurena külas asuva Õisu kinnistu kui Pärnus Õhtu põik 4 kinnisasja enamapakkumiste kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks ja perspektiiv nõuete rahuldamiseks. Hageja esitatud materjalide alusel ei saa väita, et kinnistud müüdi isikutele, kellel ei olnud õigust võtta osa enampakkumistest (TMS § 87 lg 2). Puuduvad ka alused väita, et enampakkumised toimusid tühise arestimise alusel (TMS § 55). Esindaja jõudis järeldusele, et mõlema kinnisasja arestimisel on täidetud TMS-is sätestatud nõudeid – hagejale on tutvustatud, kuidas on võimalik esitada kaebusi kohtutäituri tegevuse peale, enampakkumised toimusid kehtiva arestimisakti alusel ja ei rikutud olulisi tingimusi. Lisaks teavitati hagejat mõlemas täitemenetluses tema õigustest ja kohustustest täitemenetluses. Isegi kui oleks võimalik esitada hagi enampakkumiste kehtetuks tunnistamiseks, ei lõpeta see hageja suhtes toimuvaid täitemenetlusi.
8. Kuna täitemenetlus asjas nr 175/2023/600 ei toimu 16.06.2022 kompromissimääruse alusel, ei ole hagejal ka õiguslikult võimalik saavutada kompromissi tühistamist. Kompromissi täitmiseks ei ole täitemenetlust alustatud. Määruskaebus
9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada või saata asja maakohtule lahendamiseks teises koosseisus. 4 2-24-3251
10. Vale on määruse resolutsioonis märgitu, et hageja ei esitanud kohtule tähtaegselt nõuetekohast hagi. Hageja esitas hagi 20.03.2024, seega tähtaegselt. Hageja esitas kohtule ka taotluse riigi õigusabi korras teise advokaadi määramiseks, mille kohus jättis tähelepanuta. Hageja on jäetud oma õiguste kaitsel ilma asjatundliku õigusabita, mis on põhiseadusega vastuolus. Seetõttu on alusetu teha hagejale etteheiteid, et hagi või muud dokumendid on puudustega. Kohtul puudus seetõttu alus ka hagi tagamise tühistamiseks.
11. Kostja ja AdaRosalie OÜ vahel sõlmitud laenuleping on näilik tehing, kuna faktiliselt andis kostja laenu maksejõuetule hagejale. Kostja rikkus laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, olles teadlik, et hageja sõlmib kogenematusest lepingu, millega võtab suured varalised kohustused, ega suuda oma varandusliku seisundi järgi käenduslepingut täita ja oma majanduslikke huve kaitsta. Kostja esitas laenu andmise üheks tingimuseks osaühingu asutamise, et selle kaudu laenu anda, sest siis ei tulevat hiljem probleeme. Teiseks nõudis kostja, et laenu tagatiseks tuleb seada hüpoteek hageja omandis olevale neljale kinnistule. Kostja huvi laenu andmisel oli omakasu, s.o omandada hüpoteegi all olev kinnisvara. Seda kinnitab asjaolu, et kostja ise osales hagejale kuuluva Õisu kinnistu enampakkumisel. Kostja ei selgitanud hagejale, et osaühingu asutamise kaudu laenu võtmisega ning selle laenu käendajana võib hageja kogu oma laenu tagatiseks oleva vara kaotada. Kui kostja oleks täitnud krediidiandja kohustusi nõuetekohaselt, ei oleks ta survestanud hagejat laenu- ja käenduslepingut sõlmima, seega ei oleks hageja laenu võtnud ega oma varast ilma jäänud. Hageja palub tunnistada laenulepingu tühiseks.
12. Maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus ei andnud õiguslikku hinnangut hageja väidetele kostja rikkumiste kohta ja hindas vääralt tõendeid. Kohus juhindus alusetult hagejale määratud esindaja 19.03.2024 kallutatud arvamusest kostja kasuks.
13. Hageja ei taotle kinnisasjade arestimise aktide kehtetuks tunnistamist. 20.03.2024 hagis on küll ekslikult kirjas üks arestimise akti tühistamise nõue (p 3), hageja loobub sellest.
14. Õige ei ole seisukoht, et kostja vastu esitatava hagiga ei ole võimalik vaidlustada korraga kõiki hageja kinnisvara suhtes läbi viidud enampakkumisi ja neid tagasi pöörata. Vara on võimalik tagasi võita VÕS § 1045 lg 1 p-de 5 ja 7 ning AÕS § 80 lg 1 alusel. Õige ei ole ka riigi õigusabi korras määratud esindaja järeldus, et nõuded hageja kinnisvara suhtes toimuvate täitemenetluste takistamiseks ja juba võõrandatud kinnisvara tagasinõudmiseks on õiguslikult perspektiivitud. Hagejal on õigus esitada hagi, millega tunnistatakse kehtetuks kinnisasjade müümine enampakkumisel.
15. Hageja pangakonto on arestitud ja sealt tehakse igakuiselt kinnipidamisi kostja kasuks, käesoleva seisuga u 6000 eurot. Hageja taotleb oma pangakonto aresti alt vabastamist.
16. TMS näeb ette võimaluse võlgniku vara tagasivõitmiseks. Hagejat ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa hageja õiguste rikkumise.
17. Hageja palub taandada asja menetlenud kohtunik Heli Käpp, kuna osales tsiviilasja nr 222-3441 lahendamisel. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
18. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
19. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 5 2-24-3251 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 29. Esmalt lahendab ringkonnakohus hageja taotlused. Hageja palub

§ 23p 4 ja 6 alusel taandada asja lahendanud Pärnu Maakohtu kohtuniku Heli Käpa.

Viidatud sätete kohaselt ei või kohtunik tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama asjas, (p 4) milles ta on või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või milles ta osales või milles oli tal õigus osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana; (p 6) milles ta on osalenud kohtueelses menetluses, eelnevas kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel. 30. Ringkonnakohus selgitab, et isikul on õigus kaebuses tugineda väitele, et kohtunik kuulus taandamisele, üksnes juhul, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alus tekkis või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus (

§ 30

). Asja materjalist ei nähtu, et hageja oleks esitanud taandamisavalduse maakohtule või et ta oleks saanud taandamise aluseks olevast asjaolust teada alles pärast maakohtu lahendi tegemist. Hageja teadis, et tsiviilasja nr 2-22-3441, milles kinnitati hageja märgitud kompromissileping, menetles sama kohtunik. Seetõttu ei ole hagejal õigust praeguses menetlusstaadiumis taandamise alustele tugineda. Igal juhul ei ole asjaolu, et kohtunik on varem menetlenud samade poolte vahel toimunud kohtuasja, taandamise alus. Samuti selgitab ringkonnakohus, et

§ 30

ei anna ringkonnakohtule õigust asja menetlevat esimese astme kohtunikku ise taandada ega valida, millisele kohtukoosseisule asi tuleb lahendamiseks saata. Eeltoodud põhjustel jääb taotlus rahuldamata. 31. Ringkonnakohus saab hageja avaldatust aru, et hageja eesmärk on välistada kostja nõude hageja vara arvelt sundtäitmine täiteasjas nr 175/2023/600, kuna hageja hinnangul on tema kohustus täidetud. Maakohus analüüsis vaidlustatud määruses põhjalikult kõiki hageja 20.03.2024 avalduses esitatud nõudeid ja jõudis põhjendatult seisukohale, et hagejal ei ole võimalik esitatuga oma eesmärki saavutada. Maakohus on aga hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 alusel keeldumise otsustamisel ekslikult tuginenud ka tõenditele (täitemenetluse registri andmetele) ja see tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt peab kohus

§ 371

lg 2 kohaldamisel hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada.

§ 371

lg 2 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega. Kohus ei saa

§ 371

lg 2 kohaldamisel hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt (vt nt RKTKm 27.11.2024, 2-24-1054/22 p 11). Maakohtu selline eksimus ei ole aga viinud ebaõigele tulemusele, kuna arvestades hageja enda poolt 20.03.2024 hagiavalduses ja riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt 19.03.2024 esile toodut, jõudis kohus siiski õigesti järeldusele, et hagejal ei ole võimalik oma eesmärki saavutada.

1. Hageja esitab etteheiteid tsiviilasjas nr 2-22-3441 16.06.2022 kinnitatud kompromissi sisule, kuid jätab tähelepanuta, et vaidlusaluses täitemenetluses on täitedokumendiks 28.09.2017 notariaalne ühishüpoteegi seadmise leping, mitte kompromiss. Ühishüpoteegi seadmise lepinguga kohustus hageja alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegisumma 76 000 eurot ulatuses. Hüpoteek tagab kõiki kostja nõudeid AdaRosalie OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja AdaRosalie OÜ vahel 28.09.2017 sõlmitud laenulepingust nr 20170928 ja selle 6 2-24-3251 võimalikest muudatustest või lisadest. Hageja ei esitanud hüpoteegi seadmise lepingu kohta ühtegi vastuväidet. Maakohus leidis õigesti ka seda, et hageja poolt kostjale seni tasutu ja kinnisasja enampakkumiselt saadu arvelt ei saa lugeda sundtäidetavat nõuet täidetuks, nagu leiab hageja. Samuti leidis maakohus õigesti, et kinnisasjade enampakkumiste kehtetuks tunnistamise võimalikud nõuded on perspektiivitud, kuna hageja esitatu alusel ei saa väita, et kinnistud müüdi isikutele, kellel ei olnud õigust võtta osa enampakkumistest või et enampakkumised toimusid tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Määruskaebuses väidab hageja, et teda ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa tema õiguste rikkumise, kuid ei selgita, millistest õigustest teda ei teavitatud ja milliste õiguste rikkumise see kaasa tõi. Seega ei ole hageja esile toonud TMS § 223 lg 1 järgse hagi esitamise aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti hageja 20.03.2024 hagiavalduses esitatud nõuete menetlusse võtmisest.
2. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et määruskaebuses tõi hageja esile uued asjaolud, millega esitas sisuliselt uue sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

§ 662

lg-st 3 tulenevalt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kuna asi oli menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, ei piira hageja õigust hagi muuta ja tugineda oma nõuete põhjendamisel teistsugustele elulistele asjaoludele ka

§ 376. 34. Määruskaebuse kohaselt on kostja ja Ada

Rosalie OÜ vahel 28.09.2017 sõlmitud laenuleping, mille täitmiseks hageja kinnisasjadele ühishüpoteek seati, näilik, kuna sellega varjati, et tegelik laenusaaja oli AdaRosalie OÜ asemel füüsilisest isikust hageja. Hageja leiab, et kostja rikkus osaühingu kaudu hagejale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub laenulepingu kui näiliku tehingu tühiseks tunnistada. TMS § 221 lgst 1¹ tuleneb, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18– 19¹ nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Seega on hagejal iseenesest õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vastuväiteid ka alusvõlasuhte, s.o 28.09.2017 laenulepingu kehtivusele. 35. Maakohus ei ole otsustanud 31.05.2024 määruskaebuses esitatud uutele asjaoludele tugineva hagi menetlusse võtmist ega sellest keeldumist. Kuna ringkonnakohus ei saa hagi menetlusse võtmist otsustada maakohtu asemel, tuleb asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, arvestades hageja 31.05.2024 määruskaebuses esile toodud uusi asjaolusid ja nõudeid. Kohus saab vajadusel määrata hagejale

§ 3401 lg 1 alusel tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

1. Kaebuses esitab hageja ka taotluse vabastada tema pangakonto aresti alt. Võlgniku vara aresti alt vabastamist ei saa aga nõuda hagiga sissenõudja vastu. Konto aresti alt vabastamine on kohtutäituri, mitte kohtu pädevuses (vt TMS §-d 49 ja 133). Asja uuel läbivaatamisel tuleb hagejal otsustada, kas ta jääb sellest hoolimata oma taotluse juurde.
2. Ringkonnakohus pöörab tähelepanu ka sellele, et hageja on läbivalt taotlenud temale riigi õigusabi andmist. Maakohus määraski hagejale riigi õigusabi korras esindaja, kes aga teatas 19.03.2024 õigusabi osutamisest keeldumisest, kuna hageja õiguste ja huvide kaitsmiseks puudus esile toodud asjaoludel protsessuaalne võimalus. Hageja uue riigi õigusabi taotluse jättis maakohus 31.05.2024 määrusega rahuldamata, millega 02.09.2024 määruses nõustus ka ringkonnakohus, märkides, et RÕS § 19 lg 1 olukorras loetakse advokaadi kirjaliku põhjendusega õigusabi osutatuks ja kohtul tuleks RÕS § 17 lg 4 alusel riigi õigusabi andmine lõpetada. Arvestades käesolevaks kujunenud menetluslikku olukorda, tuleb maakohtul 7 2-24-3251 otsustada, kas esinevad alused riigi õigusabi osutamise jätkamiseks. Esindaja ei ole keeldunud õigusabi osutamisest määruskaebuses esile toodud asjaoludel.
3. Kuna maakohtu määrus tühistatakse hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas, tuleb see tühistada ka 08.03.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamise osas.
4. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, ei ole määrus

§ 372lg 5 alusel edasikaevatav.

40. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 8