4-24-2262/17

(4)kuuks. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule vandeadvokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 18.10.2024, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Juhul, kui kõik menetlusosalised loobuvad kassatsiooniõiguse kasutamisest, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. I TUVASTATUD ASJAOLUD Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 11.06.2024 otsusega väärteoasjas 2440,24,002321 määrati Rauno Saagele liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks. Otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut selle eest, et tema 12.05.2024 kell 14:37 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja – Simuna tee

1. km-l juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 123 +/- 5 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 28 km/h. 1 Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus Rauno Saage LS § 15 lg 1 p 1 sätestatud nõudeid, millega pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 26.06.2024 esitas Rauno Saage kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru maakohtule kaebuse, milles ta tunnistas rikkumise toimepanemist, kuid leidis, et karistusena juhtimisõiguse äravõtmine on liigselt karm karistus ja kuna temale varem määratud trahvid on ta tasunud, siis tuleb pidada põhjendatuks asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas eelmenetluses seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule ja isikule määratud rahatrahv on proportsionaalne tema süüga. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel. II UURITUD TÕENDID VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Rauno Saage andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tunnistas, et ületas 12.05.2024 möödasõidul kiirust, kuigi oli teadlik selle lubamatusest. Vastates kohtuvälisele menetlejale seletas, et kuigi oli selleks ajaks kätte saanud otsuse eelneva kiiruse ületamise rikkumise kohta, kus talle oli määratud karistuseks kaks kuud juhtimisõiguse äravõtmist, ei olnud tegemist sihiliku rikkumisega, ta lihtsalt tegi möödasõitu, tegi möödasõidu ära ja võttis kohe hoo maha. Seletas ja esitas koos kaebusega tõendi, et varasem, s.o väärteoasjas 2315,24,001763 määratud rahatrahv on tasutud. Taotles taas kord rahatrahvi määramist, leides, et tänasel päeval see mõjub, kuna pere vaja toita ja vajab juhtimisõigust töö tegemiseks. Kohus uuris kirjalikke tõendeid: - Kiirusmõõturi kasutamise protokoll koos sellele lisatud pardakaamerate salvestistega /lk 18/. karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on Rauno Saagel kolm kehtivat väärteokaristust, sh kaks kiiruse ületamisega seotud rikkumist: PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 11.03.2024 otsusega väärteoasjas 2315,24,001763 karistati teda LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 160 trahviühiku ulatuses, s.o summas 640,00 eurot; PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 29.04.2024 otsusega väärteoasjas 2440,24,001645 karistati teda LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuud (otsus jõustus 15.05.2024) /lk 20/. III KOHTU PÕHJENDUSED Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 2 VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et Rauno Saage kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Rauno Saage ületas 12.05.2024 kell 14:37 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja – Simuna tee
2. km-l suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Väärteo toimepanemine on muu hulgas tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Mootorsõiduk Xxxx reg.numbriga xxxx sõitis kiirusega 123 km/h +/- 5 km/h ja seda juhtis Rauno Saage. Kiirust mõõdeti seadmega Stalker II MDR nr AS008373 ning mõõtmise ajal kasutati videotehnikat – kiirusmõõturi kasutamise protokollile on lisatud pardakaamerate salvestused. Samuti on Rauno Saage ise 12.05.2024 menetlusaluse isik ülekuulamise protokolli kohaselt tunnistanud piirkiiruse ületamist. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus, et Rauno Saage ületas suurimat lubatud sõidukiirust, ei pea kohus vajalikuks hakata üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus on seisukohal, et Rauno Saage poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 227 lg 2, mille kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et Rauno Saage rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kui otsustas ületada suurimat lubatud sõidukiirust, tema enda sõnul küll vaid möödasõidu sooritamiseks. Samas, möödasõit ei ole liikluses kohustuslik manööver ja selle sooritamine ei õigusta liiklusnõuete rikkumist. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Kohus nõustub põhimõttega, et juhtimisõigust ei saa ära võtta isikult, kellel vastavat õigust teo toimepanemise ajal ei olnud. Rauno Saage väidet, et hetkel, kui kohtuväline menetleja tegi 11.06.2024 väärteootsuse temalt karistusena neljaks kuuks juhtimisõigus ära võtta, siis selleks hetkeks tal juhtimisõigust enam ei olnud, ei saa käesoleval ajal pidada asjakohaseks, kuna väärteo toimepanemise ajal, s.o 12.05.2024 oli menetlusalusel isikul juhtimisõigus olemas. PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 29.04.2024 otsusega väärteoasjas 2440,24,001645 karistati Rauno Saaget LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kaheks kuuks. Nimetatud rikkumise pani Rauno Saage toime 29.03.2024 ning kohtuvälise menetleja otsus on tehtud 29.04.2024 ning see otsus jõustus 15.05.
3. Seega, omades juhtimisõigust ning olles teadlik tema suhtes tehtud väärteootsusest, rikkus Raune Saage 12.05.2024 taaskord liiklusnõudeid. Teo toimepanemise hetkel 12.05.2024 omas Rauno Saage juhtimisõigust ning selle juhtimisõiguse kohtuväline menetleja ka ära võttis. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Väärteoasja toimiku materjalide kohaselt on Rauno Saage ajavahemikus 14.12.2023 kuni 12.05.2024, s.o 5-kuulise ajaaperioodi jooksul rikkunud liiklusnõudeid neljal korral ning kõigil kordadel on rikkumine seisnenud lubatud sõidukiiruse ületamises, kusjuures ühel korral on tema ületanud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus, olles ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tutvunud väärteoasja materjalidega leiab, et menetlusaluse isiku ülekuulamisel väljendatud kahetsus ei ole käsitletav siirana ning on antud ajendatuna soovist vähendada määratava karistuse suurust. Kohtuistungil ta kahetsust ei väljendanud, vaid püüdis rikkumist õigustada ja oma süüd pehmendada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 11.09.2007 kohtuotsuses nr 3-1-1-33-07 sedastatud, et isiku puhul, kes on toime pannud juba mitmenda samalaadse rikkumise, on siiski võimalik rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest. Varem korduvalt samalaadseid väärtegusid toimepannud isik võib oma järjekordset väärtegu siiralt kahetseda ja kahtlemata tuleb menetlejal iga sellise kahetsuse siirust hinnata. Kohus märgib siinkohal, et avaldatud kahetsuse siirust tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi. Arvestades käesolevas väärteoasjas esitatud materjale leiab kohus, et avaldatud kahetsust ei saa käsitleda siirana, kuna Rauno Saage teod näitavad, et kahetsust avaldab ta ainult selleks, et pääseda raskemast karistusest. Seega on see kahetsus paljasõnaline, kuna isik jätkuvalt rikub liiklusnõudeid, oma käitumist õiguskuulekas suunas korrigeerimata. Eeltoodust tulenevalt leiab ka kohus, et käesoleva väärteo puhul karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku siira kahetsuse näol puuduvad. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Rauno Saagele liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistused on kahtluseta seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja neid tuli teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ning tõdeb õigustatult, et ka karistusregistri parandatud ja kehtivate andmete 4 järgi on Andres Jaadla näol tegemist isikuga, kes rikub süstemaatiliselt liiklusseaduse nõudeid. Karistuse ebaproportsionaalsuse osas leiab kohus järgmist. LS § 227 lg 2 alusel karistatakse isikut, kui tema poolt ületatud sõidukiirus jääb vahemiku 21- 40 km/h. Andres Jaadla ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h, seega sellest tulenevalt on tema süü keskmine. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Seega keskmiseks karistuseks oleks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Menetlusaluse isiku suhtes on varem kahel korral kohaldatud karistusena rahatrahvi, kuid need ei ole andnud piisavat mõju ning ka antud juhul isik väga soovib karistuseks rahatrahvi, kuid kohus nõustub siikohal kohtuvälise menetlejaga leiab, et järjekordse rahatrahvi määramine ei anna soovitud tulemust. Tuleb pidada oluliseks, et isikule määratud karistus mõjutaks teda seadusekuulekalt käituma. Kohus on seisukohal, et rahatrahv, kui karistusliik, on end kaebaja puhul ammendanud, kuna see pole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada Rauno Saage suhtes teiseliigilist karistust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist, kuna tema liiklusalane käitumine viitab üheselt sellele, et isik suhtub liiklusnõuetesse, liiklusohutusse ja oma kohustustesse ning võimalikku järgmisesse karistusse üleolevalt. Kohus asub seisukohale, et sellise suhtumisega juht on liikluses ohtlik ning tuleb liiklusest kõrvaldada. Lisaks märgib kohus, et isik, keda on korduvalt karistatud samasisuliste rikkumiste eest, kuid kes paneb süstemaatiliselt toime liiklusalaseid ohtlikke rikkumisi, peab ette nägema, et iga järgmine karistus võib olla raskem ja põhikaristuseks lubatud sõidukiiruse ületamise eest võib olla ka juhtimisõiguse äravõtmine. Liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas ning antud juhul on ka kaebuse esitajal arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Rauno Saage avaldas, et vajab juhtimisõigust töö tõttu ning et ta kasvatab üksinda lapsi. Tegelikkuses on olukord selline, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Rauno Saage puhul ei ole välistatud eeltoodud alusel temalt juhtimisõiguse äravõtmine, kuna ta ei ole KarS § 50 lg 2 märgitud isik. Kohus leiab, et kuna Rauno Saage, teades oma perekondlikke asjaolusid ning ka töö eripära, on jätkanud liiklusalaste rikkumiste toimepanemist, siis on ta ise asetanud ennast olukorda, kus karistusliigina ainult rahatrahvi kohaldamine pole kohtu arvates otstarbekas, kuivõrd see ei kajastaks riigi adekvaatset karistusõiguslikku reaktsiooni menetlusaluse isiku teole ja teda iseloomustavatele andmetele. Ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. On selge, et liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa. 5 Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Selline karistus tuletab ennast süüdlasele igapäevaselt meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt Rauno Saage suhtes keskmisest mõnevõrra kõrgemas määras, ehk juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et Rauno Saagele väärteoasjas nr 2440,24,002321 kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega arvestades õiguserikkumise iseloomu ning menetlusalust isikut. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 6