← Eesti

3-23-665/9

Obsah (5)§ 28§ 7§ 11§ 42§ 31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 25. augustil 2023 Tallinnas Haldusasja number 3-23-665 Haldusasi X. X kaebus Sotsiaalkindlus

) § 28 lg 2 p 12 järgi tuleb kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvata kaks aastat tütre kasvatamise eest. Venemaa lapse kasvatamise aega teenistusaastate hulka ei arvestanud. 3.

  1. Pensionile õigust andva staaži hulka tuleb arvestada kolm kuud, mille vältel kaebaja sai töötu abiraha (
  2. detsember 1989 kuni
  3. märts 1990). Kaebaja koondati oma töökohalt. Toona kehtinud õigusaktide järgi tuleb see aeg lugeda katkematuks tööstaažiks. 3.
  4. Eestis omandatud staaži hulka tuleb arvata endise NSV Liidu territooriumil ajavahemikul
  5. novembrist 1990 kuni
  6. jaanuarini 1991 omandatud pensioniõiguslik staaž. Seda aega Vene Föderatsiooni pensionifond ei arvestanud.
  7. SKA jättis vaide
  8. märtsi
  9. a vaideotsusega nr 5.2-3/86-2 rahuldamata. 4.
  10. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu (edaspidi koostööleping) art 6 lg 1 järgi arvestab kumbki lepingupool pensioni suuruse oma territooriumil omandatud pensionistaaži järgi. Selleks, et lapse kasvatamise aja eest saaks kaebajale arvestada staaži, peab kaebaja olema last kasvatanud Eestis. Kaebaja ei ole seda teinud. Kaebaja tütar sündis x. xxxxxxxxx xxxx Tallinnas. Rahvastikuregistri järgi oli kaebaja ja tema tütre elukohaks Xxxxxxxx xxxx, Tallinn alates
  11. veebruarist
  12. Esitatud dokumentide järgi töötas kaebaja alates
  13. novembrist 1990 Venemaal. 4.
  14. Kaebaja töötuna arvel oleku aeg ja töötu abiraha saamine ajavahemikul
  15. detsembrist 1989 kuni
  16. märtsini 1990 ei ole tõendatud. Sotsiaalministri
  17. detsembri
  18. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioon, edaspidi määrus nr 59

(2022)) § 12 järgi tuleb tööhõivetalituses töötu abiraha saamise aega tõendada Eesti Töötukassa teatisega. Töötukassa
  1. jaanuari
  2. a selgituse järgi pole töötukassa arhiivis andmeid selle kohta, et kaebaja oleks olnud töötuna arvel ja saanud töötu abiraha. 1989 kuni 1990 töötute kohta andmeid ei ole, kuna Tallinna Tööbörs loodi
  3. oktoobril
  4. 2
(8)3-23-665 4.
  1. Ajavahemikul
  2. novembrist 1990 kuni
  3. jaanuarini 1991 ei töötanud kaebaja Eestis. Tööraamatu viimase kande alusel lõpetas kaebaja Eestis töötamise
  4. oktoobril
  5. Pärast seda töötas kaebaja Venemaal. Vene Föderatsiooni Pensionifondi
  6. oktoobri
  7. a tõendist nähtub, et kaebaja pensionistaaži hulka on arvatud ajavahemik
  8. novembrist 1990 kuni
  9. septembrini
  11. Kaebaja esitas
  12. märtsil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus SKA otsuse ja vaideotsuse tühistada. Kaebaja palus kohustada vastustajat tema pensioni ümber arvutama, võttes arvesse lapse kasvatamist ning

§ 28lg 2 p-s 8 ja lg-s 4 sätestatut.

Kaebaja palub kohustada SKA-d maksma talle ümberarvutuse järgi võlgnetava pensioni alates pensioni määramise kuupäevast kuni kohtuotsuse tegemiseni. 5.1.

-st ei tulene, et lapse kasvatamine peab olema toimunud Eestis. Kaebaja elas koos lapsega kuni

  1. veebruarini 1989 aadressil Kolde pst 100-54, Tallinn.
  2. veebruarist 1989 kuni
  3. veebruarini 1996 elas kaebaja koos lapsega aadressil X. Xxxxxx xxx (Xxxx xx) xx-xx, Tallinn. Alates
  4. veebruarist 1996 elas kaebaja koos lapsega Tööstuse tänaval. 5.
  5. Pensionit käsitlevates Eesti õigusaktides ei ole sätestatud, kuidas arvestada aega, mil laps viibis välismaal. Kaebaja tütar viibis vaheldumisi Leningradis ema juures, Tallinnas isa juures või mõlema vanema juures nendes ja teistes linnades ning vanavanemate juures Venemaal ja Eestis. Lapse isa on andnud nõusoleku, et lapse ühise kasvatamise aeg arvestatakse kaebaja pensionistaaži hulka. Selle põhjal, et kaebaja töötas Venemaal, ei saa järeldada, et laps ei olnud Eestis. Kaebaja töötas kuni
  6. a-ni Venemaal osalise tööajaga. See võimaldas perel viibida iga kuu pool kuud Eestis. 5.
  7. Kaebaja kinnitab, et tema laps on sünnist kuni tänaseni olnud Eesti alaline elanik ja tema elukoht on olnud Eestis (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14). Vanemad kasvatasid tütart kogu tema lapsepõlve jooksul, aga eelkõige rohkem kui kaheksa aastat Eesti piires. 5.
  9. detsembrist 1989 kuni 30 märtsini 1990 oli kaebaja registreeritud töötukassas ja sai hüvitisi. Töötajate kaitseks oli toona kasutusel „pideva staaži“ mõiste, mis säilis kolme kuu vältel. Kaebaja pidas sellest tähtajast kinni. Ajal, mil kaebaja oli töötu, tegi tööandja talle makseid. Maksed kajastuvad palgalehel (palgaraamatus). Makseid ei tehtud, kui inimene polnud töötuna registreeritud ega otsinud tööd. Kui on teada, et Tallinna tööbörs loodi
  10. aastal, pole sinna varasema perioodi kohta päringut mõtet teha. Vastustaja pidanuks tegema päringu arhiivi ja kontrollima tööandja palgalehte
  11. a jaanuari, veebruari ja märtsi kohta. 5.
  12. Ajavahemikku
  13. novembrist 1990 kuni
  14. jaanuarini 1991 saab arvestada Eestis omandatud staaži hulka. Tegu on endise NSVL territooriumil enne
  15. jaanuari 1991 omandatud staažiga. Vene Föderatsioon kaebaja pensioni arvestamisel neid kuid arvesse ei võtnud.
  16. Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. 6.
  17. Eesti riik maksab pensioni inimestele, kes on olnud hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega Eestis. Muudes riikides toimunu arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka vaid juhul, kui seadus nii ette näeb.

§ 28lõigetes 1 kuni 3 sätestatud tegevuse aeg endise NSVL territooriumil kuni 1.

jaanuarini 1991 arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka vaid juhul, kui inimesel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ja mõni muu riik ei maksa selle staaži eest pensioni (

§ 28lg 4).

6.2. Kaebaja esitas pensioniavalduse koostöölepingule tuginedes, mis tähendab, et Eesti Vabariik maksab talle pensioni, võttes arvesse Eestis omandatud pensionistaaži, ja Venemaa 3

(8)3-23-665 Föderatsioon maksab talle samuti pensioni, võttes arvesse oma riigis omandatud pensionistaaži (vt koostöölepingu art 6 lg 1). 6.
  1. Tööraamatu järgi töötas kaebaja Eestis
  2. oktoobrini
  3. Vene Föderatsiooni Pensionifondi poolt vastustajale saadetud
  4. novembri
  5. a tõendi järgi on ajavahemik
  6. novembrist 1990 kuni
  7. detsembrini 1990 nende pensionistaaži hulka arvatud. Kaebaja ei töötanud sel ajavahemikul Eestis. Tema Eestis omandatud pensioniõiguslik staaž on alla 15 aasta ning Vene Föderatsioon on seda perioodi arvestanud (

§ 28lg 4).

Seega pole alust arvata seda perioodi kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. 6.4.

§ 28

lg 2 p 12 eesmärgiks on kompenseerida vanema tulevase pensioni võimalikku vähenemist lapse kasvatamise tõttu.

§ 28

lg-s 2 nimetatud pensionistaažiks õigust andev tegevus, sh lapse kasvatamine peab olema toimunud Eestis. Arvestades seda, et kaebaja asus

  1. a-l tööle Venemaale, ei saanud ta samal ajal kasvatada last Eestis. 6.
  2. Vastustajal pole andmeid selle kohta, et kaebaja oleks ajavahemikul
  3. detsembrist 1989 kuni
  4. märtsini 1990 saanud töötu abiraha või osalenud tööturukoolitusel. Määruse nr 59

(2022)järgi tõendatakse riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolituses osalemise aega Eesti Töötukassa teatisega (§ 12).
  1. Kaebaja esitas
  2. juunil 2023 avalduse, milles täiendas varasemaid seisukohti. 7.
  3. Vabariigi Valitsuse
  4. novembri
  5. a määruse nr 91 „Teenistusstaaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja erinevused teenistusstaaži arvutamisel“ (vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioon) §-s 15 on loetletud dokumendid, mis kinnitavad lapse kasvatamise aega ja fakti. Loetelu ei hõlma vanemate tööraamatuid, passitempleid ja reisidokumente. Puuduvad reeglid, mille alusel arvestada lapse välismaal viibimise aega. Õiguslikust seisukohast on kaebaja tütar seega Eesti alaline elanik sünnist praeguseni. Kaebajal pole kohustust tõendada lapse viibimiskohta. 7.
  7. aastal oli võimalik end töötuna registreerida Tallinna Tööhõivebüroos. Vastustajal ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et kaebaja poleks olnud ajavahemikul
  8. detsembrist 1989 kuni
  9. märtsini 1990 tööhõiveametis registreeritud. Tallinna tööhõiveameti asjaajamine peaks olema säilinud arhiivis või ameti õigusjärglase juures. Koondatud inimeste sotsiaalkaitse, mis kehtis aastatel 1989 kuni 1990, hõlmas esiteks rahalist hüvitist kolme keskmise kuupalga ulatuses (tööandjalt) ja teiseks staaži järjepidevuse põhimõtte rakendamist, sh pensionistaaži jätkuvat arvestamist. Need tagatised sätestas dokument „Lisa NSV Liidu Riikliku Tööhõive Komitee määruse juurde; NSVL Riiklik Töö- ja Sotsiaalkomiteed; sotsiaalküsimused; Ametiühingute Üleliidulise Kesknõukogu sekretariaat
  10. märtsist 1988, N 113/6-64; määrus“. 7.
  11. Arhiivitaotluse vorm, mille lingi vastutaja andis oma
  12. septembri
  13. a kirjas, on üldine. Selle täitmisel saab teavet ainult tööle asumise ja töölt lahkumise faktide kohta. Kaebaja täitis vormi, kuid ei saatnud seda välja. Päring näis kasutu, kuna sellel pole veerge töötu olemise ajal tehtud makseid kajastavate dokumentide nõudmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 7

lg 1 järgi on õigus vanaduspensionile inimesel, kes on saanud 65aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud sama seaduse

  1. peatükis sätestatud pensionistaaž. Vastustaja leiab, et kaebajal on pensionistaaži 14 aastat 8 kuud ja 25 päeva (vt vastustaja
  2. augusti
  3. a vastus kohtunõudele). Kui kaebajal oleks Eestis kogunenud pensionistaaži 15 aastat, oleks tal võimalik saada 4

(8)3-23-665 vanaduspensioni

§ 11lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud baasosa ja staažiosa põhjal.

Kuna kaebajal vastustaja hinnangul Eestis 15-aastast pensionistaaži kogunenud ei ole, määras vastustaja talle pensioni

§ 42lg 2 alusel.

Selle sätte alusel määratud igakuine pension on ligikaudu poole väiksem kui pension, mida saaks Eestis 15aastast pensionistaaži omav inimene. 9. Kohus selgitab esmalt, kas kaebaja pensionistaažile saab lisada kaks aastat tütre kasvatamise eest.

§ 28

lg 2 p 12 alusel lisatakse lapsevanema pensioniõigusliku staaži hulka kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat.

  1. Esmalt on pooled eri meelt selle sätte tõlgendamise osas. Kaebaja ei nõustu SKA seisukohaga, et kahe aasta lisamiseks lapsevanema pensioniõigusliku staaži hulka peab vanem olema kasvatanud last vähemalt kaheksa aastat Eestis.
  2. SKA selgitas, et Eesti Vabariigis on inimese õigus riiklikule vanaduspensionile otseselt seotud tema poolt või tema eest pensionikindlustussüsteemi panustamisega ehk sotsiaalmaksu tasumisega. Erandid, mil tegevuse aeg arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka, olenemata sotsiaalmaksu tasumisest, on sätestatud

§ 28lg-s 2.

Tegu on olukordadega, kus inimene ei panusta küll pensionikindlustussüsteemi, kuid riik on sellegipoolest otsustanud tema tegevust pensioni määramisel arvestada. 12. Vastustaja viitab „Kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu 213 SE (Riigikogu XII koosseis) seletuskirjale, mille järgi on lapse kasvatamise eest pensionilisa maksmise eesmärgiks kompenseerida vanema tulevase pensioni võimalikku vähenemist lapse kasvatamise tõttu.

§ 28lg 2 p-d 7 ja 12 ning § 24 lg 1 1, kogumispensionide seaduse (Ko

PS) § 10 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 moodustavad selle eesmärgi saavutamiseks ühtse süsteemi. KoPS § 10 lg 1 järgi teeb riik pensionifondi täiendava sissemakse lapsevanema eest, kes kasvatab kuni kolmeaastast Eestis elavat last. SMS § 6 lg 1 p-de 1, 11 ja 10 järgi on inimese eest sotsiaalmaksu tasumise eelduseks see, et nii vanem kui ka laps elavad Eestis. Erand on ette nähtud üksnes välismaal õppimise tõttu perest eemal viibiva lapse puhul. Erandi üldpõhimõttest, et

§ 28

lg-s 2 nimetatud pensionistaažiks õigust andev tegevus, sh lapse kasvatamine peab olema toimunud Eestis, sätestab vastustaja sõnul ka

§ 28lg 4.

See võimaldab teatud tingimuste täitmise korral arvestada pensionistaaži hulka tegevuse aja endise NSV Liidu territooriumil kuni

  1. jaanuarini
  3. Kohus nõustub vastutaja tõlgendusega, mis on süstemaatiline ja võtab arvesse

§ 28lg 2 p 2 eesmärki.

Lapsevanemale pensioniõigusliku staaži lisamise eesmärgiks on kompenseerida tema võimalikku väiksemat sotsiaalmaksu laekumist lapse kasvatamise ajal. Lapse kasvatamine on aja- ja töömahukas tegevus. Seetõttu ei pruugi lapsevanem suuta panustada sotsiaalmaksuga maksustatava tulu teenimisse võrdväärselt lastetu inimesega või nõuab see temalt olulist lisapingutust, mida seadusandja on otsustanud pensionistaaži lisamisega väärtustada. Sellest eesmärgist lähtudes on loogiline järeldada, et aja eest, mil lapsevanem ei ela ega tööta Eestis, ei maksa Eestis sotsiaalmaksu ega kasvata last Eestis, ei ole alust talle pensionilisa arvestada. Aastate eest, mil inimene elab ja töötab välismaal, maksab seal makse ja kasvatab seal last, on lapsekasvatamise väärtustamise ja kompenseerimise viis ja ulatus vastava välisriigi otsustada. Sarnasele seisukohale on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus 30. oktoobri 2019. a otsuses asjas nr 3-18-1959 (p 15). 14. Vaidlust pole selle üle, et kaebaja kasvatas tütart Eestis x. xxxxxxxxxx xxxx kuni xx. xxxxxxxxxx xxxx, seega veidi enam kui viis aastat. 1. novembril 1990 asus kaebaja tööle Venemaale. Kaebaja laps käis koolis Venemaal. Kaebaja väidab, et perel oli kaks elukohta: üks Tallinnas, kus elas lapse isa, ja teine Peterburis (varasem Leningrad), kus töötas kaebaja. 5

(8)3-23-665 Kaebaja väidab ka, et töötas kuni
  1. aastani osalise koormusega, mis võimaldas perel viibida poole ajast Eestis. Kaebaja esitatud tõendid kinnitavad osakoormusega töötamist (tööraamatu väljavõte (
  2. augustil 2023 esitatud tõend nr 1),
  3. a käskkiri (tõend nr 2),
  4. a käskkiri (tõend nr 3) ja
  5. a käskkiri (tõend nr 4)). Kaebaja selgitas, et enne
  6. aastat ei olnud Venemaa ja Eesti vahel piiriületuskontrolli nende alaliste elanike puhul, kellel ei ole Eesti kodakondsust.
  7. See, kas pere elas novembrist xxxx kuni lapse kooliminekuni xxxx. aastal poole ajast Eestis, pole vaidluse lahendamisel määrav. Kaebaja laps läks enne kaheksa-aastaseks saamist Venemaal kooli. Pärast seda ei olnud perel enam võimalik iga kuu nädalate kaupa Eestis viibida isegi juhul, kui kaebaja töö seda võimaldas. Enne lapse kaheksa-aastaseks saamist ei saanud kaebaja kasvatada last kaheksa aastat Eestis.
  8. Kaebaja tütar läks
  9. aastal seitsme aastaselt Peterburis kooli. Kaebaja väidab, et pärast seda käidi Eestis koolivaheaegadel ja puhkepäevadel. Kokku viibis pere kaebaja sõnul Eestis umbes nelja kuu vältel igal aastal. Pere elukohaks Tallinnas oli
  10. aastast X. Xxxxxx xxx xx-xx (kajastatud kaebaja passi elukohakandes ja erastamisväärtpaberi maksekorraldusel,
  11. augusti
  12. a seisukoha lisad nr 5 ja 6).
  13. aastal kolis pere Tallinnas Xxxxxxxx xx xx-xx asuvasse korterisse.
  14. Kaebaja on esitanud oma
  15. kuni
  16. a-l kehtinud passi koopia (
  17. märtsi
  18. a kaebuse lisa „reisimine“), millel on näha piiriületuse templid
  19. juulist 1994,
  20. augustist 1994 (kuupäev on kehvasti loetav),
  21. augustist 1994,
  22. detsembrist 1994, jaanuarist 1995 (kuupäev kehvasti loetav, tõenäoliselt
  23. jaanuar),
  24. juunist 1995 ja
  25. juulist
  26. Seejärel on loetamatu tempel tõenäoliselt aastast 1995, siis
  27. augustist 1995 ja viimaks veel üks loetamatu tempel
  28. või
  29. aastast.
  30. Rahvastikuregistri andmete järgi oli kaebaja tütrel, kes on Venemaa kodanik, Eestis elamisluba kehtivusajaga
  31. juulist 1995 kuni
  32. juulini
  34. mail 2000 on kaebaja tütrele väljastatud uus elamisluba, mis kehtib tänaseni. Rahvastikuregistri järgi on kaebaja tütrel olnud alates
  35. veebruarist 1996 registreeritud elukoht Eestis aadressil Xxxxxxx xx xx-xx, Tallinn. Kohus võtab asja juurde rahvastikuregistri päringute vastustest tehtud kuvatõmmised.
  36. Kaebaja osundab TsÜS § 14 lg-le 2, mille järgi võib inimese elukoht olla ühel ajal mitmes kohas. Elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab (TsÜS § 14 lg 1). Seega oleks võimalik tuvastada, et kaebajal ja ta lapsel oli kaks elukohta, juhul, kui kumbagi elukohtadest ei saaks pidada pere peamiseks elukohaks. Kohus leiab, et pere peamine elukoht oli vähemalt alates
  37. aasta sügisest siiski Venemaal, kus kaebaja töötas ja kaebaja tütar koolis käis. Eestis käidi puhkepäevadel ja koolivaheaegadel. Järeldust, et pere peamine elukoht ei olnud Eestis, ei lükka ümber asjaolu, et lapsel oli Eesti elamisluba ning perel oli Eestis korter, mis oli registreeritud kaebaja ja tema lapse elukohana Eestis. Puhkuse ajal ja puhkepäevadel Eestis käimine ei anna alust järeldada, et kaebajale tuleks lapse kasvatamise tõttu pensionistaaži lisamisega kompenseerida sotsiaalmaksu väiksemat laekumist Eestis. Kaebaja käis lapsega Eestis puhkamas ega kasvatanud last seega Eestis töötamise kõrvalt või asemel.
  38. Seega leidis vastustaja õigesti, et kaebaja pensioniõiguslikule staažile ei ole alust lisada kahte aastat lapse kasvatamise eest

§ 28lg 2 p 12 alusel.

Kaebus tuleb selles osas rahuldamata jätta. 21.

§ 28

lg 2 p 8 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolituses osalemise aeg. Määruse nr 59

(2022)§ 12 järgi tõendatakse seda aega Eesti Töötukassa teatisega. Määruse §s 22 on sätestatud, et pensioniõiguslikku staaži võib tõendada ka arhiiviteatisega. Kaebaja 6
(8)3-23-665 soovib, et tema pensionistaaži hulka lisataks ajavahemik
  1. detsembrist 1989 kuni
  2. märtsini 1990, mil kaebaja oli enda sõnul koondamise tõttu töötu. Kaebaja väidab, et oli sel ajal registreeritud Tallinna Tööhõivebüroos ja sai tööandjalt kompensatsiooni.
  3. Töötukassa on SKA-le teada andnud, et tal ei ole andmeid kaebaja töötuna arvel oleku kohta. Töötukassal on olemas Tallinna Tööbörsi andmed alates
  4. oktoobrist 1990, kuid kaebaja väidetav töötu olemise periood jäi varasemasse aega.
  5. Vastustaja selgitas
  6. septembril 2022 kaebajale saadetud kirjas (
  7. mai
  8. a vastuse lisa nr 3), et tal tuleb esitada lisadokumente mh töötamise vahe kohta perioodil
  9. detsember 1989 kuni
  10. märts
  11. Vastustaja märkis, et kui kaebajal on säilinud lisadokumente töötu abiraha saamise kohta, siis tuleks need esitada. Vastustaja selgitas, et kui dokumente pole, on kaebajal võimalik teha arhiivipäring blanketil, mis on kättesaadav ameti kodulehel aadressil https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/dokumendid/taotlusedblanketid#Pensioni%20blanketid.
  12. Kaebaja arhiivipäringut ei esitanud. Kaebaja selgitas kohtule, et jättis arhiivipäringu tegemata, kuna vastustaja viidatud blankett võimaldas küsida üksnes organisatsiooni nime ja töötamise perioodi kohta. Kaebajal oli aga vaja dokumente, mis tõendaks, et ta oli registreeritud töötuna ja tööandja tegi talle jaanuarist kuni märtsini 1990 makseid.
  13. Vastustaja on omakorda kohtule selgitanud, et ilma kaebaja sooviavalduseta vastustaja ise arhiivipäringut teha ei saa. Lisaks on päringud üldjuhul tasulised. Tasu tuleb maksta kaebajal endal. Vastustaja märkis, et kui dokumendid pole säilinud, on kaebajal võimalik

§ 28

1 lg 2 ja määruse nr 59 § 28 alusel võimalik pöörduda SKA poole, et tõendada pensioniõigusliku staaži olemasolu tunnistajate ütluste alusel.

  1. Kaebaja tööraamatu väljavõttes („10_09_2022_tööraamat_5_Livanova.jpg“, lisatud vastustaja
  2. mai
  3. a vastusele) on kanne
  4. detsembrist 1989, mille järgi on kaebaja vabastatud töökohalt koosseisude koondamise tõttu. Järgmine tööraamatu kanne on
  5. märtsist
  6. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et
  7. märtsist 1990 hakkas kaebajal pensioniõiguslik staaž taas jooksma (vt kaebuse lisa „S. S staaž

(1)“).
  1. Kaebaja esitas oma väidete kinnituseks väljavõtte NSV Liidu Riikliku Tööhõive Komitee määruse lisast (
  2. märtsist 1988), mille järgi maksti koondatud töötajatele lahkumishüvitist keskmise kuupalga ulatuses. Teise kuu jooksul säilitati töötajale keskmine töötasu töötamise aja eest. Erandkorras maksti töötajale keskmist töötasu kolmanda kuu jooksul tööhõiveameti otsusega, tingimusel, et töötaja on kahe nädala jooksul pärast vallandamist pöördunud selle asutuse poole ega ole kahe kuu jooksul töötanud oma kutsealal. Dokumendi p 15 nägi ette, et riiklike sotsiaalkindlustushüvitiste ja pensioni suurendamise puhul säilitatakse katkematu tööstaaž töötajate puhul, kes on koondatud personali vähendamise või koondamise tõttu või seoses ettevõtte reorganiseerimise või likvideerimisega, kui töötamise vaheaeg pärast koondamist ei ületa kolme kuud.
  3. Haldusmenetluses ja kohtule esitatud seisukohtadest nähtub, et vastustaja on pidanud võimalikuks tõlgendada

§ 28

lg 2 p 8 nii, et selles sätestatud töötu abiraha saamise aja alla saaks lugeda ka aja, mil kaebaja sai pärast koondamist tööandjalt makseid kaebaja viidatud õigusakti järgi. Selleks oleks aga vaja, et selliste maksete tegemine oleks tõendatud. Kaebaja väidab, et maksed kajastuvad tema palgalehel (palgaraamatus). Kaebaja möönab, et vaja oleks teha arhiivipäring, et kontrollida tööandja palgalehte 1990. a jaanuari, veebruari, märtsi kohta (kaebaja 18. augusti 2023. a seisukoht). 29.

§ 31

lg 6 järgi tuleb SKA-l osutada taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel (vt ka uurimispõhimõte: haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 ja selgitamiskohustus: HMS § 36 lg 1 p 3). Kohus leiab, et vastustaja jättis oma 7

(8)3-23-665 abi osutamise kohustuse nõuetekohaselt täitmata. Päringu tegemisest töötukassale ei piisa olukorras, kus töötukassal ei saagi olla andmeid võimalike töötu abiraha saajate kohta ajal, mil taotleja väidetavalt abiraha sai. Kaebajal on õigus selles, et vastustaja
  1. septembri
  2. a kirjas viidatud blankett „Avaldus arhiivipäringu tegemiseks“, mille kohus võtab praeguse asja materjalide juurde, ei võimalda küsida arhiivist kaebaja jaoks vajalikke andmeid. Selle blanketi alusel saab arhiivist küsida andmeid töötamise aja kohta. Seda, kuidas oleks kaebajal võimalik tõendada oma väidet, et ta oli kõnealusel ajavahemikul töötuna registreeritud ja sai töötu abirahaga võrreldavaid makseid tööandjalt, vastustaja kaebajale ei selgitanud.
  3. Menetlusnormi rikkumine vastustaja poolt võis tuua kaasa õigusvastase otsuse kõnealuse ajavahemiku osas. Seega tuleb kaebus osaliselt rahuldada ja vaidlustatud otsus ajavahemiku
  4. detsember 1989 kuni
  5. märts 1990 osas tühistada.
  6. Viimaks tuleks kaebaja meelest staaži hulka lisada ajavahemik
  7. novembrist 1990 kuni
  8. jaanuarini 1991, mil kaebaja töötas Venemaal. Seda põhjusel, et Venemaa Föderatsioon kaebaja sõnul seda perioodi kaebajale pensioni määramisel ei arvestanud. Aluse seda perioodi arvestada annab kaebaja hinnangul

§ 28lg 4.

32.

§ 28

lg 4 võimaldab tegevust endise NSV Liidu territooriumil arvestada üksnes juhul, kui inimese pensioniõiguslik staaž Eestis on vähemalt 15 aastat. Ka kaebaja möönis seda 18. augustil 2023 esitatud seisukohas. Isegi kui kaebaja staaži hulka saaks pärast tema avalduse uut läbivaatamist arvestada kolmekuulise ajavahemiku, mil kaebaja sai enda sõnul töötu abiraha, ei oleks tal 15-õaastast pensionistaaži. Seega pole kohtul asja lahendamiseks tarvis vastata küsimusele, kas koostöölepingu sätted välistavad praegusel juhul

§ 28lg 4 kohaldamise.

Samuti pole vaja vastata küsimusele, kas Venemaa Föderatsioon arvestas kõnealust perioodi kaebajale pensioni määrates. Kaebus tuleb selle ajavahemiku osas rahuldamata jätta.

  1. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus tühistab SKA
  2. detsembri
  3. a otsuse nr 1 ja
  4. märtsi
  5. a vaideotsuse nr 5.2-3/86-2 osas, millega SKA jättis kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvestamata ajavahemiku
  6. detsembrist 1989 kuni
  7. märtsini
  8. Vastustajal tuleb kaebaja avaldus selles osas uuesti läbi vaadata, juhendades kaebajat nõuetekohaselt vajalike dokumentide esitamisel. Ülejäänud osas jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  9. Kohus märgib, et kuna kaebajal jääb Eestis vanaduspensioni saamiseks vajalikust staažist väga vähe puudu, võiks ta kaaluda staaži omandamist lühiajalise töötamise abil. SKA-l tuleks kaebajale vajaduse korral selgitada, mil moel ja kui pika töötamise abil ta puudujäävat staaži omandada saaks.
  10. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetlusosalised ei ole taotlenud menetluskulude teiselt poolelt välja mõistmist. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
  11. HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb avaldatavas otsuses asendada kaebaja X. X ja tema tütre Y. Y nimed tähemärgiga. Avaldamata tuleb jätta pere elukoha aadress Xxxxxxxx xx-xx, Tallinn ja kaebaja tütre sünniaeg x. xxxxxxxxx xxxx Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.