sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine toimub
-i
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
lg 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.
lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 3 kohaselt võib kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, 4 samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. M.R.-i kohustustest vabastamise menetlus algatati 30.10.2023 (määrus jõustus 23.11.2024) ning käesolevaks ajaks on menetluse algatamisest möödunud vähemalt üks aasta. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma
§-s 47 või PankrS 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti ei ole kohtule teadaolevalt selgunud
lõikes 3 nimetatud aluse esinemine pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuete summa on 13 404,90 eurot. Lõpparuandest nähtub, et pankrotimenetluses rahuldati nõudeid summas 9 762,38 eurot. Seega on pankrotimenetluses õnnestunud rahuldada 72,83% tunnustatud nõuetest. Võlgnik on pensionär, kuid ta on käinud ka tööl ja võlgniku sissetuleku arvel on haldur pankotivarasse eraldanud 3 288,67 eurot. Kohustusliku kogumispensioni osakute realiseerimisest on pankrotivarasse laekunud 10 389,51 eurot. Pankrotihaldur on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik realiseerinud oma kohustusliku kogumispensioni osakud, mille tulemusena on pankrotivarasse laekunud 10 389,51 eurot ning tegemist on võlgniku sissetuleku seisukohalt märkimisväärselt suure summaga. Haldur leiab ka, et kui võlgnik poleks sellist, võlausaldajate huvidest lähtuvat otsust teinud, oleks ka 3aastasel kohustustest vabastamise perioodil tõenäoliselt laekunud oluliselt väiksem summa. Halduri hinnangul oleks kõigi osapoolte huvisid arvestades õiglane lahendus, kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluse lõpetamisega samaaegselt ka pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus kaaludes
lg 3 alusel võlgniku kohustustest vabastamist ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist küsis selles osas ka võlausaldajate seisukohti. Ükski võlausaldaja ei soovinud asja materjalidega tutvuda. Samuti ei esitanud ükski võlausaldaja kohtule oma seisukohta. Kohtu hinnangul on võlgnik menetluse kestel rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohus nõustub halduriga, et tänu võlgniku otsusele realiseerida kohustusliku kogumispensioni osakud, on pankrotimenetluses õnnestunud rahuldada võlausaldajate nõudeid ca ¾ ulatuses, mis on tavapraktikat arvestades võlausaldajate jaoks väga hea tulemus. Kohus arvestab ka seda, et võlgniku näol on tegemist töötava pensionäriga, kes on kohtu hinnangul andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on vabastada M.R. (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded M.R.-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M.R.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus M.R.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotihaldur Mark Uska on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Mark Uska vabastada pankrotihalduri kohustustest M.R.-i pankrotimenetluses ja
S § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 5 PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 5 sätestab: Määrab kohus haldurile tasu PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Pankrotihaldur Mark Uska taotleb kohtult määrata M.R.-i (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri tasu summas 3209,67 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 706,13 eurot, büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, so Advokaadibüroo USKA OÜ-le. Halduri tegevuse tulemusena on M.R.-i pankrotivarasse laekunud 13 678,18 eurot. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 12 801 kuni 32 000 eurot 3 093 eurot pluss 13,3% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt: 3 093 eurot + (13 678,18 – 12 801) * 13,3% = 3 209,67 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu, kutseoskust, pankrotimenetluse tulemuslikkust ning pankrotihalduri taotlust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Mark Uska taotlus. Käesolevas asjas on haldur tegutsenud PankrS § 55 lg 1 kohustusi täites parima võimaliku tulemusega. Võlgnikule kuuluv vara ja varalised õigused on realiseeritud kogu ulatuses ja see on võimaldanud võlausaldajate nõuete täitmise lühikese aja jooksul viisil ja mahus, mida tuleb kohustustest vabastamise menetluste praktikas lugeda erandlikuks. Neid asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks määrata pankrotihalduri tasu taotluse alusel 3 915,80 eurot, sh käibemaks 706,13 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Advokaadibüroo USKA OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.