lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.
R I (isikukood xxx) ja K I (isikukood xxx) paluvad saata jõustunud kompromissileping ja kompromissi kinnitav kohtumäärus kinnistusraamatusse 3 2-21-4225 täitmiseks. R I (isikukood xxx) palub kinnistusraamatu pidajal vajaduse korral määrata talle mõistlik tähtaeg lõivu tasumiseks. Hageja palub kohtul tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust summas 210 eurot K I’i pangakontole nr xxx AS LHV Pank. Kostja/vastuhagis hageja palub kohtul tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust summas 210 eurot R I’i pangakontole nr xxx AS SEB Pank. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on K I´i hagi R I´i vastu pärandvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise nõudes ja R I´i vastuhagi K I´i vastu pärandvara jagamise ja ühisvara lõpetamise nõudes. 27.11.2024 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad, et Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 221-4225 menetluse seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. Pooled kinnitavad, et nad on
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.
Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. R I (isikukood xxx) ja K I (isikukood xxx) paluvad saata jõustunud kompromissileping ja kompromissi kinnitav kohtumäärus kinnistusraamatusse täitmiseks. R I (isikukood xxx) palub kinnistusraamatu pidajal vajaduse korral määrata talle mõistlik tähtaeg lõivu tasumiseks. 4 2-21-4225 Vastavalt poolte taotlusele edastab kohus kohtumääruse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kohus selgitab, et
lg 5 alusel kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulude jaotuse osas leppisid hageja ja kostja kokku, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja palub kohtul tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, so 210 eurot ning kanda see K I’i pangakontole nr xxx AS LHV Pank. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot, mitte 420 eurot. Kostja/vastuhagis hageja palub kohtul tagastada pool vastuhagilt tasutud riigilõivust summas 420 eurot, so 210 eurot ning kanda see R I’i pangakontole nr xxx AS SEB Pank. Kostja on tasunud riigilõivu 420 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasumisele kuulunud riigilõivust (300 eurot) pool, s.o 150 eurot. Riigilõiv tuleb kanda vastavalt taotletule K I pangakontole nr xxx AS LHV Pank. Kohus tagastab pool vastuhagilt tasutud riigilõivust summas 420 eurot, so 210 eurot. Riigilõiv tuleb kanda vastavalt taotletule R I’i pangakontole nr xxx AS SEB Pank. 5 2-21-4225 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.