Obsah (4)
§ 630§ 195§ 35§ 42KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-16777 T
§ 630
lõike 2 kohaselt on rikutud hea usu põhimõtet kui käsundiandja satub ülesütlemise tõttu ebasoodsasse olukorda ning kui ülesütlemine ei toimunud mõistliku aja jooksul. Nimetatud sätte kohaselt ei loeta hea usu põhimõtte vastaseks ülesütlemise põhjuse puudumist. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks sattunud lepingu ülesütlemise tõttu ebasoodsasse olukorda. Samuti kohus tuvastas eelnevalt, et hageja kuulumine kostja spordiklubisse ei ole ainus võimalus tegeleda Tartu linnas spordiga. Vastavalt ei ole kostja käitumine hea usu põhimõtte vastane. 19.Hagejal tuli täpsustada, missugust üldtingimuste punkti ta peab tühiseks ning miks ta leiab, et tegemist on tühise tüüptingimusega. 18.04.2024 seisukohast nähtuvalt mõistab kohus, et peab hageja tühiseks lepingu p-i 11.3. MyFitness üldtingimuste p 11.3 kohaselt on klubil olenemata põhjusest õigus leping üles öelda teatades sellest liikmele üks
(1)kuu ette. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, kuna nimetatuga ei kalduta kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Samuti ei piira tüüptingimus teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. 20.Eeltoodust tulenevalt on täidetud kõnealuse lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning ülesütlemine on kehtiv. 21.Hageja esitas kohtule taotluse anda kostja käitumise suhtes hinnang. Asjaolu, et kostja vaidleb hagiavaldusele vastu, ei muuda menetlusosalist pahatahtlikuks. Hageja apellatsioonkaebus 22. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohalselt kvalifitseeris maakohus ebaõigesti pooltevahelise õigussuhte käsunduslepinguks. Kostjal puudus õigus põhjust esitamata leping üles öelda. Kostjal on õigus leping üles öelda vaid hageja poolt lepingu rikkumisel. Hageja lepingut rikkunud ei ole. Kostja tüüptingimus, mis võimaldab põhjendamata lepingu ülesütlemist on tühine. Kostjal on kohustus hagejale teenuseid osutada, sest täpselt samasuguseid teenuseid hageja oma elukohas mujalt ei saa. Vastus apellatsioonkaebusele 23.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 24.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse 4
(7)põhjendustega ega korda neid, va arvatud osas, milles maakohtu otsuse põhjendusi korrigeeritakse. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise. 25.Asja materjalidest nähtub: -Pooled sõlmisid 01.06.2020 liikmelepingu nr 211096. -Kostja ütles esmakordselt 15.07.2022 e-kirjaga poolte vahel sõlmitud liikmelepingu nr 211096 üles. -Hageja esitas Harju Maakohtule hagi nõudega tuvastada, et tema liikmeleping nr 211096 ei lõppenud 15.07.2022 ülesütlemise tagajärjel (tsiviilasi nr 2-22-11451). -Kohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-22-11451 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. -Kostja ütles 24.10.2022 avaldusega uuesti hagejaga sõlmitud liikmelepingu nr 211096 üles alates 24.11.2022 (tl 3), viitega üldtingimuste p-le 11.3 ja
§ 195lg-le 3. - MyFitness üldtingimuste p 11.3 kohaselt on klubil olenemata põhjusest õigus leping üles öelda, teatades sellest liikmele üks
(1)kuu ette (tl 29-34). -Hageja esitas Harju Maakohtule käesoleva hagiavalduse nõudega tuvastada, et tema liikmeleping nr 211096 ei lõppenud 24.10.2022 ülesütlemise tagajärjel.
- Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas ülesütlemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed. Hageja on seisukohal, et lepingu üldtingimuste p 11.3 on tühine ning kuna ülesütlemise avalduses puudus põhjus oli ülesütlemine toimetu. Hageja on sisuliselt seisukohal, et kostja saab lepingu üles öelda vaid erakorraliselt, st selleks, et ülesütlemine omaks toimet peab kostja ülesütlemist põhjendama ja põhjuse olemasolu tõendama. 27.Kuigi kostja ei toonud ülesütlemise avalduses esile konkreetset põhjust või põhjuseid, mille tõttu ta hagejaga sõlmitud lepingu üles ütles võis ringkonnakohtu istungil avaldatust järeldada, et ülesütlemise tingis hageja käitumise tõttu kostja treenerite ja teiste klientide poolt esitatud kaebused. Ülesütlemise alusena kostja neile asjaoludele ei tuginenud ning ei soovinud seda teha ka hiljem. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas kostja poolt ülesütlemine korraliselt põhjust avaldamata tõi kaasa lepingu lõppemise.
- Nagu eespool esile toodud on MyFitness üldtingimuste p 11.3 kohaselt klubil olenemata põhjusest õigus leping üles öelda teatades sellest liikmele üks
(1)kuu ette. Asjas puudub vaidlus, et tegemist on tüüptingimusega ning hageja näol on tegemist tarbijaga. Maakohus hindas tüüptingimuse kehtivust ja asus seisukohale, et tegemist ei ole ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, kuna nimetatuga ei kalduta kõrvale seaduse olulisest põhimõttest, samuti ei piira tüüptingimus teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ja toob esile alljärgneva. 29.Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu (
§ 35lg 1). Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid 5
(7)arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga (
§ 42
lg 1).
§ 42
lõikes 3 on välja toodud tüüptingimused, mille korral loetakse, et tüüptingimus on eelkõige ebamõistlikult kahjustav.
§ 42
lg 3 p 3 järgi on tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav, kui tingimuse kasutajale antakse õigus lõpetada leping põhjust avaldamata, kui samasugust õigust ei anta teisele lepingupoolele. Lepingust ei nähtu, et hageja jaoks kehtis samasugune lepingutingimus. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et käsitletav tüüptingimus on tühine. 30. Siiski ei muuda eeltoodu lepingu ülesütlemist toimetuks, sest vaidluse lahendamisel tuleb arvestada ka pooltevahelise õigussuhte kvalifikatsiooniga. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte lepingulisele suhtele kohalduvad käsunduslepingu sätted. Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping oli käsundusleping, kuna lepingu eesmärgiks oli kostja poolt teenuste kui faktiliste toimingute osutamine, sh võimaldati hagejal kasutada kostja treeningsaalides treenerite juhendamist. Kuna poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline käsundusleping, tuli poolte vaidluse lahendamise kohaldada vastavaid käsunduslepingu ülesütlemise sätteid. Maakohus kohaldas õigesti
§ 630sätestatut.
31.
§ 630
lõike 1 järgi kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda, lõike 2 järgi käsundisaaja võib tähtajatu käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju. Eeltoodust tuleneb, et korralist ülesütlemist ei pea käsundisaaja ega käsundiandja põhjendama, kuid käsundisaaja peab ülesütlemisel arvestama, et käsundiandja ei satuks ülesütlemise tõttu ebasoodsasse olukorda, eelkõige siis kui käsundiandja ei saa käsundi esemeks olevat teenust muul viisil. Hageja tuginebki sellele, ülesütlemine seab teda ebasoodsasse olukorda, kuna täpselt selliseid treeninguid ajaliselt ja konkreetsete treenerite poolt ükski teine spordiklubi ei paku. Kuna hageja ei saa täpselt samasugust teenust kusagilt mujalt on hageja seisukohal, et kostjal ei ole võimalik korraliselt lepingut hagejaga üles öelda. 32.Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Kostja poolt osutatava näol ei ole tegemist teenusega, mida kostja on kohustatud avalikkusele pakkuma. Põhjendatud on ka kostja väide, et hagejal on oma elukohas ka teisi spordiklubisid, mis pakuvad analoogseid treeninguvõimalusi. Asjaolu, et osutatavad teenused ja treeningplaan ei ole täpselt kattuvad, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja jaoks on sarnaste teenuste tarbimine muutunud võimatuks. 33.
§ 630
lg-st 2 tuleneb, et käsundisaaja peab käsunduslepingu korralisel ülesütlemisel arvestama käsundiandja jaoks vajaliku ajaga uue käsunduslepingu sõlmiseks. Arvestada tuleb sellega, et
§ 630
lg 2 on erinormiks
§ 195
suhtes, va osas, milles käsundisaajal on kohustus tähtajatu käsundusleping üles öelda mõistliku etteteatamistähtajaga. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, kas ühekuuline ülesütlemisest etteteatamise aeg oli piisav, vaidlus on selles, kas kostjal on üldse õigus korraliselt leping põhjust avaldamata üles öelda. 6
(7)Ringkonnakohus on seisukohal, et juhul, kui ühekuulist ülesütlemisest etteteatamise tähtaega ei saaks pidada mõistlikuks tähtajaks, ei muudaks see siiski ülesütlemist käesoleval juhul toimetuks, sest
§ 630lg 2 järgi on käsundisaajal sel juhul õigus nõuda vaid kahju hüvitamist.
Seega on hageja ebaõigel seisukohal, et kostja ülesütlemine on toimetu. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et kostja ülesütlemine tõi kaasa lepingu lõppemise. Menetluskulude jaotus 33.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p-st 2 tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(7)